<\/a>Esmalt on artiklis v\u00e4lja toodud v\u00e4ide, et Kliimaministeerium avalikustas augustis eeln\u00f5u, millega Euroopa Liidu elurikkuse eesm\u00e4rkide tagamiseks soovitakse v\u00f5tta kaitse alla kokku v\u00e4hemalt 30% Eesti maismaast.<\/p>\n\n\n\nJuhime EMA poolt t\u00e4helepanu, et riik on t\u00f5epoolest plaanimas kaitse alla v\u00f5tta v\u00e4hemalt 30% maismaast, kuid samal ajal on see protsent m\u00e4\u00e4ratud ka kaitsealade \u00fclempiiriks. See t\u00e4hendab, et olemasolevatele kaitsealadele lisandub veel kuni 90 000 hektarit kaitsev\u00e4\u00e4rtusi ning siis on meie kaitsealade laienemine peatatud ning seda ilma mingi teadusliku aluseta vaid poliitilise kokkuleppena.<\/p>\n\n\n\n
Otse \u00f6elduna – vastutulek t\u00f6\u00f6stusele.<\/p>\n\n\n\n
P\u00e4riselus t\u00e4hendab see seda, et me ei saa siis uusi alasid, kus loodusv\u00e4\u00e4rtused on seirete j\u00e4rel olemas ja t\u00f5estatud, kaitsta ka parima tahtmise juures, kuna seadusandlikult ei l\u00e4htuta mitte v\u00e4\u00e4rtustest, vaid poliitilise kokkuleppena saavutatud kaitsealade protsendinumbrist.<\/p>\n\n\n\n
Kui kaitsealade plaanitav \u00fclempiir on saavutatud, j\u00e4\u00e4vad uued avastatud v\u00e4\u00e4rtused kaitseta ning kuuluvad seaduslikule h\u00e4vitamisele.<\/p>\n\n\n\n
Kui aga tekib vajadus uusi alasid (n\u00e4iteks avastatud I kategooria liikide elupaiku, mis kuuluvad 100% ulatuses kaitsmisele) kaitse alla v\u00f5tta, peab kaitse alt v\u00e4lja arvama t\u00e4nasel p\u00e4eval kaitstud alasid. Keskkonnaamet peab tegema valiku: Kas Lahemaa v\u00f5i Alutaguse?<\/p>\n\n\n\n
Kumba kaitseme?<\/p>\n\n\n\n
Artiklis j\u00e4rgneb v\u00e4ide: \u201cLooduskaitseseadus lubab praegugi iga\u00fchel esitada ettepaneku m\u00f5ne loodusobjekti kaitse alla v\u00f5tmiseks. Praktikas kasutatakse seda v\u00f5imalust ka lihtsalt selleks, et pidurdada m\u00f5nd arendust v\u00f5i metsaraiet.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Saame EMA poolt kinnitada, et metsaraie pidurdamine ala kaitse alla v\u00f5tmise ettepanekuna on kena idee, kuid p\u00e4riselus siiani olnud teostamatu.<\/p>\n\n\n\n
Tuletame meelde, et S\u00f5rve kaitseala loomise protsess kestis kokku ligikaudu 17 aastat. Samuti on kirglikud aastatepikkused vaidlused kestnud Alutaguse rahvuspargi laienduse \u00fcle ning Kurgja looduskaitseala loomine, mis on teemaks olnud samuti varsti pea 20 aastat, on endiselt ootel.<\/p>\n\n\n\n
Seega v\u00e4ide, et kaitsealade moodustamise ettepanekuid tehakse metsaraie v\u00f5i arenduste pidurdamiseks, kindlasti t\u00f5ele ei vasta. Kui aga riigimetsa alal peaks ilmnema rohkelt kaitsealuseid liike v\u00f5i on tegu m\u00f5ne tundliku liigi elupaigaga, mis on selle hetkeni olnud millegip\u00e4rast tuvastamata, siis on ju igati \u00f5igustatud, et ala kaitse alla saaks.<\/p>\n\n\n\n
Kui oleme t\u00e4nasel p\u00e4eval otsustamas, et kaitsealade pindala ei tohi \u00fcletada 30% maismaast, oleme astumas uude reaalsusesse, kus v\u00e4\u00e4rtuslikke loodusalasid \u00fcle selle mahu enam kaitsta v\u00f5imalik ei ole. Eelduseks on ka, et see 30% oleks p\u00e4riselt kaitstud. T\u00e4nasel p\u00e4eval on levinud eksiarvamus, mida m\u00f5ned inimesed meelevaldselt v\u00f5imendavad, nagu t\u00e4hendaks kaitseala t\u00e4ielikku majandamiskeeldu, kuid p\u00e4ris nii see pole olnud. Ka kaitsealadel toimuvad raied.<\/p>\n\n\n\n
Kui selline uus kord kehtima hakkab, v\u00f5imendub t\u00f5en\u00e4oliselt nn \u201cmetsas\u00f5da\u201d ning keskkonnaorganisatsioonid j\u00e4tkavad n\u00f5udmisi, et keskkonnakaitse peab olema Eestis teadusp\u00f5hine ning me ei tohi leppida poliitiliste ebateaduslike kokkulepetega.<\/p>\n\n\n\n
Arvamusloos viidatakse ka asjaolule, et uuest looduskaitseseaduse eeln\u00f5ust on v\u00e4lja j\u00e4\u00e4nud kaitseala moodustamisel varem n\u00f5utud ekspertiis, samas on mainimata j\u00e4\u00e4nud asjaolu, et kaitsealade moodustamise ettepaneku v\u00f5imalus on looduskaitseorganisatsioonidelt selle eeln\u00f5u kohaselt \u00e4ra v\u00f5etud. Kaitsealasid hakkab moodustama vaid m\u00fcstiline \u201ckomisjon\u201d.<\/p>\n\n\n\n
Artiklis on viidatud ka \u00f5iguskantsleri hinnangule, kes on hiljuti \u00f6elnud, et loodusv\u00e4\u00e4rtuse kaitseks saab omandit piirata, kui riik on selleks kogunud kontrollitavad ja vajalikud t\u00f5endid.<\/p>\n\n\n\n
\u00d5iguskantsleri hinnangu l\u00fckkasid t\u00f5endusp\u00f5hiselt \u00fcmber nii keskkonnaorganisatsioonid kui Kliimaministeerium. \u00d5iguskantsler eksis p\u00f5him\u00f5ttelise looduskaitselise detailiga, arvates et kaitsma peab vaid kassikaku asustatud pesakohti. Kliimaministeerium vastas \u00f5iguskantsleri b\u00fcroo p\u00f6\u00f6rdumisele, et konkreetselt kassikaku puhul on tegu kriitilises seisus liigiga, kelle v\u00e4ljasuremise risk on v\u00e4ga k\u00f5rge ning v\u00e4ljasuremise v\u00e4ltimiseks on kassikaku elupaikade kaitse esmat\u00e4htis ning moodustatud on ka kassikaku kaitse tegevuskava, mille juhiste kohaselt on v\u00f5imalik moodustada p\u00fcsielupaiku territoriaalsetele lindudele, kus ei ole pesa \u00f5nnestunud leida. Lihtsalt \u00f6eldes – kaitstud peavad olema pesitsuskohad, kus on teadlaste hinnangul suur t\u00f5en\u00e4osus pesitsemiseks, ilma et konkreetset pesa leitud oleks. Ei tasu sealjuures arvata, et tundlikke v\u00f5i kitsa elupaigan\u00f5udlusega liike leiab igast naabri sauna tagusest lepikust v\u00f5i sootuks m\u00e4nnimetsast, mis meeldima on hakanud.<\/p>\n\n\n\n
Kokkuv\u00f5ttes saame \u00f6elda, et v\u00f5ime n\u00fc\u00fcd \u00fchiskonnana edasi vaielda, millistel alustel v\u00f5tta kaitse alla t\u00e4iendavad 90 000 hektarit. Eesti Metsa Abiks seisukoht on, et sellest ei piisa selleks et Eesti \u00f6kos\u00fcsteemide \u00fcldist seisundit parandada. Endiselt on meie kaitsealad killustatud ning rohekoridoride tuumalasid t\u00e4idetakse t\u00e4nasel p\u00e4eval tuulepargiarendustega. R\u00e4\u00e4kimata metsade \u00fcleraiest, kuivendamisest, j\u00e4rjepidevast must-toonekurgede elupaikade h\u00e4vitamisest, mille tagaj\u00e4rjel oleme sellest liigist Eestis ilma j\u00e4\u00e4mas.<\/p>\n\n\n\n
Eestis on t\u00e4ielikult puudu kumulatiivne m\u00f5jude hindamine k\u00f5ikidele arendustele ning t\u00f6\u00f6stuse huve t\u00e4itvatele tegevustele, mis hetkel k\u00e4imas on. Me ei tea, mis tagaj\u00e4rjed toob meile massiivne maismaatuuleparkide loomine, metsade \u00fcleraie, v\u00f5imalik fosforiidikaevandamine ning kaitsev\u00e4e harjutusv\u00e4ljade intensiivne laiendamine kokkuv\u00f5tvalt. Kui me ei hakka vaatama suurt pilti ja j\u00e4tkame juriidiliste detailide \u00fcle vaidlemist, v\u00f5ivad tagaj\u00e4rjed olla ettearvamatud.<\/p>\n\n\n\n
Foto: Karl Adami Wildlife Photography<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Metsa Abiks (EMA) vastulause Britta Reteli artiklile \u00c4rip\u00e4evas: \u201cmulle meeldib naabri m\u00e4nnimets \u2013 lasen selle kaitse alla v\u00f5tta!\u201d Britta Retel on avaldanud \u00c4rip\u00e4evas arvamusloo, mille pealkiri, kuid kahjuks ka sisu kujundab vale arusaama, justkui v\u00f5etaks Eestis alasid kaitse alla kergek\u00e4eliselt ning teadusliku aluseta. Esmalt on artiklis v\u00e4lja toodud v\u00e4ide, et Kliimaministeerium avalikustas augustis eeln\u00f5u, […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":15186,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-15185","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15185","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15185"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15185\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15187,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15185\/revisions\/15187"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media\/15186"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15185"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15185"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15185"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}