{"id":2091,"date":"2018-03-15T10:16:48","date_gmt":"2018-03-15T08:16:48","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=2091"},"modified":"2021-09-21T16:50:47","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:47","slug":"13-03-2018-mak-2030-avauritus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/13-03-2018-mak-2030-avauritus\/","title":{"rendered":"13.03.2018: MAK 2030 AVA\u00dcRITUS"},"content":{"rendered":"<p><strong>Metsanduse arengukava 2030 ava\u00fcritus Kultuurikatlas m\u00f6\u00f6dus elavas arutelus. \u00dchelt poolt sai selgeks, et \u00fchiskondliku kokkuleppeni on veel pikk maa minna, teisalt t\u00e4rkas ka lootus, et v\u00f5ibolla saab tekkinud vastuolude lahendamine t\u00f6\u00f6gruppide sees v\u00f5imalikuks.<\/strong> <strong>Selge on, et j\u00e4releandmisi oodatakse praegu just metsanduspoliitikat juhtivate j\u00f5udude poolt, sest raiemahtude alandamise vajadus on arvukate huvir\u00fchmade poolt korduvalt v\u00e4lja \u00f6eldud ning saanud kokkuleppe saavutamise m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatuks eelduseks.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image wp-image-2111\"><figure class=\"alignleft is-resized\"><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/03\/aktus-300x225.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-2111\" width=\"491\" height=\"368\"\/><figcaption><em>Keskkonnaminister Siim Kiisleri avas\u00f5nade j\u00e4rel pidas ettekande Euroopa Metsainstituudi asedirektor Lauri Hetem\u00e4ki<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n<p>Keskkonnaminister Siim Kiisleri avas\u00f5nade j\u00e4rel pidas ettekande Euroopa Metsainstituudi asedirektor Lauri Hetem\u00e4ki, kusjuures m\u00f6\u00f6dunud aasta l\u00f5pus tegi valitsus otsuse EMI <a href=\"http:\/\/www.envir.ee\/et\/uudised\/eesti-uhineb-euroopa-metsainstituudiga\">konventsiooniga liitumiseks<\/a>. K\u00f5nealune instituut on l\u00e4bipaistvusregistris registreeritud m\u00f5ttekoda, mille liikmete hulka kuuluvad mitmete skandinaaviamaade riigimetsa majandajad, erinevad metsandusega tegelevad \u00fclikoolid ning Stora Enso, kes on Skandinaaviamaade suurim paberi- ja puidumassitootja.<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00f5ttekoja asedirektor k\u00f5neles eelk\u00f5ige Eesti metsade kui puidu ja puidutoodete varumisallika rolli muutuvas maailmamajanduses. Samal ajal olevat v\u00f5imalik edendada ka teisi metsa funktsioone, n\u00e4iteks \u00f6koloogilisi ja sotsiaalseid, ehkki see olevat keerukas ning tasakaalu saavutamise detailidesse Hetem\u00e4ki ei laskunud. K\u00fcsimustevoorus selgus ka huvitav detail Soome metsamajanduse kohta: nimelt olevat \u00fclemerenaabrite hulgas viimastel aastatel tekkinud suurem avalik huvi p\u00fcsimetsanduse vastu, mille tulemusena on k\u00f5nealune metsamajanduspraktika seal n\u00fc\u00fcd ka ametlikult lubatud.<\/p>\n\n\n\n<p>Hetem\u00e4ki j\u00e4rel r\u00e4\u00e4kis Keskkonnaministeeriumi eluslooduse asekantsler Marku Lamp sellest, kuidas metsanduse arengukava koostamise protsess v\u00e4lja n\u00e4eb ning mil viisil selles osaleda saab. Tutvustati ka t\u00f6\u00f6gruppi kuulujate nimesid ning metsamajandajate ringkonnas avaldati teatavat n\u00f6rdimust, et kodaniku\u00fchenduse esindajatel on lubatud osa v\u00f5tta k\u00f5igi huvir\u00fchmade t\u00f6\u00f6st. Lamp selgitas kodanike kaitseks, et \u00fchendus suutis kaasa r\u00e4\u00e4kimise v\u00f5imalust adekvaatselt p\u00f5hjendada ning viitas sellele, et Erametsaliidu esindajad kuuluvad samuti k\u00f5igisse t\u00f6\u00f6r\u00fchmadesse. \u00c4ra m\u00e4rkimist v\u00e4\u00e4rib seegi, et liidu liikmete osalemine sai otsustatud juba enne \u00fchenduse poolset palvet olla samuti k\u00f5igi t\u00f6\u00f6r\u00fchmade t\u00f6\u00f6sse kaasatud. Seega saab kodaniku\u00fchenduse kaasamine omada eelk\u00f5ige tasakaalustavat efekti, v\u00f5imaldamaks uue arengukava s\u00e4\u00e4stvatele alustele \u00fcles ehitamist.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcritus v\u00f5eti kokku vestlusringiga, milles osalesid s\u00e4\u00e4stva metsanduse nelja sammast ehk kultuurilist, \u00f6koloogilist, sotsiaalset ja majanduslikku huvi esindavad spetsialistid, kes kuuluvad ka arengukava koostamise t\u00f6\u00f6r\u00fchmadesse. Vestlusringi juhtis teleajakirjanik Urmas Vaino.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image wp-image-2103\"><figure class=\"alignright is-resized\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/03\/minu_mets2.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-2103\" width=\"380\" height=\"675\"\/><figcaption><em>&#8220;Et p\u00fcsimetsandusest saaks p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngas \u00fchiskondliku metsanduskokkuleppe saavutamisel!\u201c Lootusrikkalt Eesti Metsa Abiks, MAK ava\u00fcritusel 13.03.2018 Kultuurikatlas<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n<p>Tallinna \u00dclikooli \u00f6koloogia keskuse vanemteadur Mihkel Kangur (\u00f6koloogiar\u00fchm) k\u00f5neles l\u00fchidalt meie metsade viimase k\u00fcmne tuhande aasta ajaloost, milles on viimase paarisaja aasta jooksul saanud tooni andvaks just inimene. Oluline on r\u00f5hutada, et algselt m\u00f5jus inimene metsaelustikule isegi soodsalt ning alles praegu, intensiivse t\u00f6\u00f6stuse ja \u00fcliv\u00f5imsa metsatehnika ajastul on s\u00fcmbiootiline suhe asendanud kurnava ning \u00f6koloogilist ja maastikulist mitmekesisust kahjustava lageraiemajandusega.<\/p>\n\n\n\n<p>Erametsaliidu juhatuse liige Kadri-Aija Viik (sotsiaalr\u00fchm) selgitas, et tema jaoks on mets nii t\u00f6\u00f6-, kodu- kui puhkekoht. Arhitekt Sille Pihlak (kultuurir\u00fchm) kirjeldas eelk\u00f5ige puitu kui materjali ning selle hetkel veel t\u00e4ies mahus rakendamata potentsiaali moodsas maailmas. Eesti Metsa ja Puidut\u00f6\u00f6stuse Liidu juhatuse liige T\u00f5nu Ehrpais (majandusr\u00fchm) avaldas arvamust, et mets kuulub selle eraomanikele ning kellelgi teisel ei peaks metsamajandaja plaanide osas kaasar\u00e4\u00e4kimisv\u00f5imalust olema.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcrituse l\u00f5pus andis EMA Keskkonnaministeeriumi kantslerile Andres Talij\u00e4rvele \u00fcle Kalle Elleri 1999. aastal v\u00e4lja antud p\u00fcsimetsandus\u00f5piku \u201eMinu mets ehk kuidas j\u00e4\u00e4da rikkaks\u201c, mille lootusrikkaks p\u00fchenduseks sai kirjutatud, \u201eet p\u00fcsimetsandusest saaks p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngas \u00fchiskondliku metsanduskokkuleppe saavutamisel!\u201c EMA meeskond hakkab omal ajal Eestimaa Looduse Fondi eestv\u00f5ttel v\u00e4lja antud teost esimesel v\u00f5imalusel ka interaktiivsel kujul levitama, sest tegemist on isegi v\u00f5hikule kergesti m\u00f5istetava teatmikuga, mis annab oma lihtsusele vaatamata hea pildi p\u00fcsimetsanduse ning j\u00e4tkusuutliku raiemajanduse alustest. Kodaniku\u00fchenduse lootuseks on, et p\u00fcsimetsandusest kui j\u00e4tkusuutlikust ning tasakaalustatud raiepraktikast saab Eesti peamine majandamisviis v\u00e4hemalt j\u00e4rgmiseks k\u00fcmneks, aga miks mitte ka sajaks aastaks.<\/p>\n\n\n\n<p>Metsanduse arengukava t\u00f6\u00f6r\u00fchma liikmete esimene kohtumine toimub 22. m\u00e4rtsil. Soovitame k\u00f5igil huvilistel tutvuda ka Keskkonnaministeeriumi kodulehel asuva MAK 2030 arengukava koostamise protsessi kajastava infolehega <a href=\"http:\/\/www.envir.ee\/et\/metsanduse-arengukava-aastateks-2021-2030\">here<\/a>.<br><br><\/p>\n\n\n\n<p class=\"western\"><strong>Loe lisaks:<\/strong><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Metsanduse arengukava 2030 ava\u00fcritus Kultuurikatlas m\u00f6\u00f6dus elavas arutelus. \u00dchelt poolt sai selgeks, et \u00fchiskondliku kokkuleppeni on veel pikk maa minna, teisalt t\u00e4rkas ka lootus, et v\u00f5ibolla saab tekkinud vastuolude lahendamine t\u00f6\u00f6gruppide sees v\u00f5imalikuks. Selge on, et j\u00e4releandmisi oodatakse praegu just metsanduspoliitikat juhtivate j\u00f5udude poolt, sest raiemahtude alandamise vajadus on arvukate huvir\u00fchmade poolt korduvalt v\u00e4lja \u00f6eldud [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-2091","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2091","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2091"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2091\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9590,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2091\/revisions\/9590"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2091"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2091"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2091"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}