{"id":2300,"date":"2018-03-22T11:34:51","date_gmt":"2018-03-22T09:34:51","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=2300"},"modified":"2021-09-21T16:50:46","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:46","slug":"22-03-2018-uhendused-andsid-kultuuriministrile-ule-poordumise-puhapaikade-paastmiseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/22-03-2018-uhendused-andsid-kultuuriministrile-ule-poordumise-puhapaikade-paastmiseks\/","title":{"rendered":"22.03.2018: \u00dcHENDUSED ANDSID KULTUURIMINISTRILE \u00dcLE P\u00d6\u00d6RDUMISE P\u00dcHAPAIKADE P\u00c4\u00c4STMISEKS"},"content":{"rendered":"

 <\/p>\n

T\u00e4na hommikul kohtusid kodaniku\u00fchenduse Eesti Metsa Abiks (EMA), sihtasutuse Hiite Maja, mittetulundus\u00fchingu Maavalla Koda ja Tartu \u00dclikooli looduslike p\u00fchapaikade keskuse esindajad kultuuriminister Indrek Saarega, et anda \u00fcle p\u00f6\u00f6rdumine looduslike p\u00fchapaikade p\u00e4\u00e4stmiseks. Kohtumisel viibisid ka Muinsuskaitse ja Keskkonnaministeeriumi juhtivametnikud. P\u00f6\u00f6rdumise \u00fcleandjad r\u00f5hutasid, et hetkel on riigi tegemataj\u00e4tmiste t\u00f5ttu tekkinud olukord, kus kellelgi meie hulgast \u2013 ei ajalehte lugeval kodanikul ega ka ministril endal \u2013 pole v\u00f5imalik v\u00e4listada, et ta ei s\u00f6\u00f6 l\u00f5unat hiiepuust laua taga ega kasuta tualetis ristipuidust paberit.<\/strong><\/p>\n

P\u00f6\u00f6rdumises juhitakse t\u00e4helepanu t\u00f5siasjale, et Vabariigi valitsus on j\u00e4tnud t\u00e4itmata nii rahvusvaheliselt kui siseriiklikult s\u00f5lmitud kokkulepped, mis n\u00e4evad ette loodusp\u00e4rimuse kaitse alla v\u00f5tmist ja s\u00e4ilitamist. See pole enam \u00fcksnes loodus- ja kultuurip\u00e4randi ning rahvusliku identiteedi kaitsmise k\u00fcsimus, vaid puudutab vahetult paljusid metsaomanikke ja puidut\u00f6\u00f6stust tervikuna, kuna k\u00e4esolevast n\u00e4dalast ei tohi looduslikest p\u00fchapaikadest p\u00e4rit puit j\u00f5uda FSC m\u00e4rgi all puiduturule. Selle n\u00f5ude mittet\u00e4itmine v\u00f5ib kaasa tuua FSC tarneahela sertifikaadi peatamise mitmesajal ettev\u00f5ttel, seet\u00f5ttu on Eesti puiduettev\u00f5tted rahvusvahelisel puiduturul v\u00e4ga keerulises olukorras, mis vajab kiiret lahendamist.<\/p>\n

Kontrollitud puidu tarneahela sertifikaati omavad ettev\u00f5tteid, kes ostavad kokku puitu metsaomanikelt v\u00f5i ettev\u00f5tetelt, kellel puudub FSC metsamajandmise sertifikaat, on sunnitud rakendama erimeetmeid, et v\u00e4listada p\u00fchapaikadest p\u00e4rit puidu sattumine FSC m\u00e4rgiga toodetesse. Kuna enamus p\u00fchapaiku on meil uurimata ja kaitstud pole isegi riikliku kaitse all olevad p\u00fchapaigad, siis on seda praeguses olukorras sisuliselt v\u00f5imatu t\u00e4ita. J\u00e4rgmisel n\u00e4dalal kohtuvad Hiite Maja ja T\u00dc p\u00fchapaikade keskus audiitorfirmadega, kes Eestis s\u00e4\u00e4stva metsanduse sertifikaate v\u00e4ljastavad ja kontrollivad, et arutada koos, millistel tingimustel on p\u00fchapaikade eestkostjad n\u00f5us pikendama t\u00e4htaega, et ettev\u00f5tjad saaksid j\u00e4tkuvalt FSC m\u00e4rgi all tooteid m\u00fc\u00fca.<\/p>\n

P\u00f6\u00f6rdumises selgitati, et p\u00fchapaikade p\u00e4\u00e4stmiseks on vaja astuda kolm sammu. Esiteks tuleb arvestada oma poliitikates t\u00f5siasja, et Eesti on oma looduslike p\u00fchapaikade poolest unikaalne kogu Euroopa Liidus. Teiseks tuleb taastada Muinsuskaitseseaduse eeln\u00f5us loodusliku p\u00fchapaiga kui m\u00e4lestise liik ja s\u00e4testada tingimused p\u00fchapaikadega seotud vaimse kultuurip\u00e4randi kaitseks, samuti luua seaduslikud eeldused p\u00fchapaikade r\u00fc\u00fcstajate ja h\u00e4vitajate ning neile kaasa aitajate (v\u00f5i kaasa aidanud ametnike) vastutusele v\u00f5tmiseks. Kolmandaks tuleb valmistada koos huvigruppide ja ekspertidega ette reaalselt t\u00e4idetav p\u00fchapaikade arengukava ja kindlustada finantseerimine riigieelarvest.<\/p>\n

Kultuuriminister Indrek Saar leidis kohtumist kokku v\u00f5ttes, et looduslike p\u00fchapaikade m\u00e4lestise liigi osas tuleb ametil huvir\u00fchmadega veel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidada ning r\u00f5hutas, et ajalooliselt looduslike p\u00fchapaikade kaardistamisega tuleb otsustavalt edasi minna ning leida selleks ka vajalikud vahendid, sest p\u00e4rimuse m\u00e4letajad on kadumas. Ministeeriumi ametnikud ja huvir\u00fchmade esindajad j\u00f5udsid \u00fcksmeelele selle osas, et p\u00e4randi kaitsmine on meie k\u00f5igi \u00fchine \u00fclesanne.<\/p>\n

P\u00f6\u00f6rdumise lisadena anti \u00fcle T\u00dc looduslike p\u00fchapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasiku \u00fclevaade ligi kaheksak\u00fcmnest viimastel aastak\u00fcmnetel r\u00fc\u00fcstatud p\u00fchapaigast ning Muinsuskaitseseaduse eeln\u00f5u t\u00e4psustavad ettepanekud looduslike pu\u0308hapaikade asjus. P\u00f6\u00f6rdumine edastati lisaks kultuuriministeeriumile ka presidendile, peaministrile, keskkonnaministeeriumile, maaeluministeeriumile, siseministeeriumile ja \u00f5iguskantslerile.<\/p>\n

 <\/p>\n

Loe lisaks:<\/strong><\/p>\n