{"id":242,"date":"2021-08-24T08:25:59","date_gmt":"2021-08-24T08:25:59","guid":{"rendered":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/?p=242"},"modified":"2021-09-21T16:50:44","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:44","slug":"ema-kommentaarid-mak2030-tooversioonile","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/ema-kommentaarid-mak2030-tooversioonile\/","title":{"rendered":"EMA KOMMENTAARID MAK2030 T\u00d6\u00d6VERSIOONILE"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Eesti Metsa Abiks esitas omapoolsed kommentaarid ja ettepanekud <a href=\"https:\/\/www.envir.ee\/sites\/default\/files\/Mets\/mak_2030_tooversioon_31.05.2021_1.pdf\">metsanduse arengukava aastani 2030<\/a> t\u00f6\u00f6versioonile (31.05)<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><strong>Eesti Metsa Abiks kommentaarid ja ettepanekud Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 kavandile seisuga 31.05.2021<\/strong><\/h4>\n\n\n\n<p><strong>Esitame kodaniku\u00fchenduse Eesti Metsa Abiks ettepanekud metsanduse arengukava t\u00f6\u00f6kavandile. Ettepanekud ja kommentaarid on jagatud kolme osasse: (1) kavandi valdkondlikele kirjeldustele, (2) \u00fcldeesm\u00e4rgile, alaeesm\u00e4rkidele ja tegevussuundadele ja (3) \u00fcldisele protsessile.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>1. Kommentaarid ja ettepanekud valdkondlikele kirjeldustele<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Eesti metsaressursside olem <\/strong>(lk 5-8)<\/p>\n\n\n\n<p><em>Raiete maksimaalset teoreetilist potentsiaali mitte realiseerides tuleb arvestada, et l\u00e4hik\u00fcmnendil v\u00f5ib majandatavatest metsadest varutavates sortimentides k\u00fcttepuidu osakaal suureneda. Optimaalse tarbimisv\u00e4\u00e4rtuse kiirem realiseerimine v\u00f5ib teisalt aga t\u00e4hendada seda, et j\u00e4rgnevatel k\u00fcmnenditel on raiemahud selle t\u00f5ttu oluliselt madalamad.<\/em> (lk 6)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Kohutavalt segane l\u00f5ik. Mida m\u00f5eldakse \u00fcldse \u201cl\u00e4hik\u00fcmnendi\u201d all \u2013 kas k\u00e4esolevat k\u00fcmnendit? Raiudes \u201cv\u00e4hem kui v\u00f5imalik\u201d, siis saame ka v\u00e4hem sortimente kui raiudes nii palju nagu v\u00f5imalik. K\u00fcttepuu osa on siin t\u00e4ielikult lahti seletamata \u2013 eeldatavasti m\u00f5eldakse selle all, et kui metsa pidevalt ei \u201cuuenda\u201d, siis hakkavad vohama seenhaigused ja kahjurid vms. Julgeksime siinkohal v\u00e4ita, et kui me v\u00f5tame k\u00f5ik, mis v\u00f5tta annab, siis on seal suurem k\u00fcttepuu osakaal kui siis, kui me raiume v\u00e4hem, kuid keskendume kallimatele sortimentidele. \u00dcldse n\u00e4ib tendentslik, et arengukava t\u00f6\u00f6versioon kaalub variante, kus puidulise huvi rahuldamine domineerib teiste metsa funktsioonide \u00fcle, mida ometi tuleks seaduse j\u00e4rgi kaaluda samav\u00e4\u00e4rsetena.<\/li><li>Teeme ettepaneku parandada s\u00f5nastus j\u00e4rgnevaks: <strong>Optimaalse tarbimisv\u00e4\u00e4rtuse kiirem realiseerimine v\u00f5ib t\u00e4hendada, et j\u00e4rgnevatel k\u00fcmnenditel on oluliselt v\u00e4hem puidu varumiseks sobilikku metsa.<\/strong><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><em>Tabel 1. Puistute juurdekasvu n\u00e4itajaid SMI alusel [\u2026] Majandatavad metsad kokku: 14,1 mln m3 \/a.<\/em> (lk 6)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Kas selliste andmete kasutamine on asjakohane, v\u00f5ttes arvesse, et k\u00f5nealustes numbrites on problemaatilisi, lahendamata k\u00fcsimusi ning palju segadust? SMI andmestiku paikapidavuse kohta on k\u00fcsimusi t\u00f5statanud niih\u00e4sti teadusringkonnad, ajakirjandus<a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/11-06-2021-ema-kommentaarid-mak2030-tooversioonile\/#sdfootnote1sym\"><sup>1<\/sup><\/a> kui Riigikontroll<a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/11-06-2021-ema-kommentaarid-mak2030-tooversioonile\/#sdfootnote2sym\"><sup>2<\/sup><\/a>. Viimase statistilise metsainventuuri tulemused n\u00e4itavad, nagu raiemaht j\u00e4\u00e4ks juurdekasvule alla, ent metsatagavara&nbsp;samal ajal kahaneks. See ei tundu loogiline.<\/li><li>Teeme ettepaneku <strong>asendada praegune juurdekasvu number netojuurdekasvu numbriga<a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/11-06-2021-ema-kommentaarid-mak2030-tooversioonile\/#sdfootnote3sym\"><sup>3<\/sup><\/a>, vastasel juhul on niigi vaieldavad andmed otseselt ebat\u00e4psed, kui neile tuginetakse raiemahtude kujundamisel.<\/strong><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Eesti metsade majandamine<\/strong> (lk 8-9)<\/p>\n\n\n\n<p>Juhime t\u00e4helepanu, et valikraiet k\u00e4sitletakse arengukavas \u00e4\u00e4rmiselt pealiskaudselt vaid \u00fches kohas: <em>Valikraiet tehakse p\u00fcsimetsana majandamise eesm\u00e4rgil, mis t\u00e4hendab v\u00e4lja raiutud v\u00f5i v\u00e4lja langenud puude pidevat asendumist v\u00f5i asendamist uute kasvukohale looduslikult omaste puudega. Valikraie rakendamine n\u00f5uab h\u00e4id metsanduslikke teadmiseid ning kogemusi.<\/em> (lk 8)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Kuna valikraiete tegemise k\u00fcsimus on v\u00e4ga problemaatiline, sest n\u00e4iteks KAH alad eelistaksid kogukonnametsade majandamisel p\u00fcsimetsandust, RMK kipub aga v\u00e4itma, et p\u00fcsimetsandust ei saavat teha v\u00f5i siis olevat l\u00f5pptulemus samasugune nagu lageraiel, siis on tekkinud otsene vajadus valikraie tegemist riiklikult soodustada, sest n\u00f6 n\u00f5udlus selle j\u00e4rele on huvir\u00fchmade poolt suur, aga tehnilised oskused puuduvad.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p>Ettepanekud kavandi t\u00e4iendamiseks valikraiete teemal:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><strong>Valikraiete alaseid tehnilisi teadmisi peab senisest enam \u00f5petama ning rakendama nii metsanduslikes kutse- kui k\u00f5rgharidusasutustes.<\/strong><\/li><li><strong>V\u00e4hemalt 30% riigimetsadest v\u00f5iks olla majandatud p\u00fcsimetsana, sh kindlasti looduskaitsealade piiranguv\u00f6\u00f6ndid, k\u00f5rgendatud avaliku huviga alad ja teised erilise kaitsev\u00e4\u00e4rtusega metsad.<\/strong><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Muud \u00f6kos\u00fcsteemiteenused <\/strong>(lk 15-16)<\/p>\n\n\n\n<p>\u00d6kos\u00fcsteemide teenuste alane peat\u00fckk on \u00e4\u00e4rmiselt pealiskaudne ning n\u00e4htub, nagu ei oleks ka arengukava kavandi koostajale t\u00e4pselt teada, mida \u201cmuud \u00f6kos\u00fcsteemid\u201d meie metsades t\u00e4pselt t\u00e4hendavad ning kuidas nende n\u00f6 hinda m\u00e4\u00e4rata. R\u00e4\u00e4gitakse eelk\u00f5ige rekreatsioonist ning viidatakse ka kuludele rekreatsiooni taristu loomisel jne, aga samas ei r\u00e4\u00e4gita midagi sellest, et muud \u00f6kos\u00fcsteemi teenused ise on tulu, mida me metsalt ja looduselt saame.<\/p>\n\n\n\n<p>Ettepanekud kavandi t\u00e4iendamiseks \u00f6kos\u00fcsteemide teenuste osas:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><strong>\u00d6kos\u00fcsteemide teenuseid tuleb kaardistada laiap\u00f5hjaliselt, arvestades muu hulgas puhta elukeskkonna m\u00f5juga inimeste elule ja tervisele, samuti \u00f6kos\u00fcsteemide erinevate osade kasulikkust meie metsadele jms.<\/strong><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Metsanduse roll kliimamuutuste leevendamisel ja metsade kohanemisv\u00f5ime<\/strong> (lk 11-12)<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u00dcks oluline kliimamuutusi leevendav mehhanism on metsamaa s\u00fcsiniku sidumise ja talletamise v\u00f5ime. Et sidumine oleks v\u00f5imalikult k\u00f5rge, on oluline, et metsamaa potentsiaal oleks parimal v\u00f5imalikul viisil kasutatud \u2013 alal kasvaksid kasvukohale sobilikud puuliigid ning puistu oleks heas tervislikus seisundis ja tootlik. Selle tagamiseks tuleb senisest t\u00f5husamalt tegeleda metsade uuendamise ning hooldamise ja kujundamisega, arvestades sealjuures metsade kaitse vajadusega.<\/em> (lk 11)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Praeguse puidust valmistatava tootevalimi s\u00fcsiniku s\u00e4ilitamise aeg on oluliselt l\u00fchem kui metsa j\u00e4etud puudel, seega on s\u00fcsinikubilansi seisukohast optimaalseim v\u00f5imalikult v\u00e4ike raiemaht.<a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/11-06-2021-ema-kommentaarid-mak2030-tooversioonile\/#sdfootnote4sym\"><sup>4<\/sup><\/a> Uuendamine, hooldamine ja kujundamine on majanduse seisukohast olulised tegevused, aga nende m\u00f5ju kliimamuutustega toime tulemisel v\u00f5i olla siin kirjeldatule hoopis vastupidine. Tegelikult oleksid paljud praegu maha raiutavad metsad v\u00f5imelised veel aastak\u00fcmneid aktiivselt s\u00fcsinikku siduma, kusjuures just l\u00e4himad aastak\u00fcmned on kliimamuutuste leevendamise vaates \u00e4\u00e4rmiselt olulised. Fragmenteerimata metsamassiividel on oluline m\u00f5ju ka kliimamuutuse muude n\u00e4htuste, nt ekstreemsete ilmastikuoludega (\u00fcleujutuste, tugevate tuulte v\u00f5i kuumalainete pehmendamiseks) paremini toime tulemiseks.&nbsp;<\/li><li>Teeme ettepaneku <strong>see punkt eemaldada, kuna tegemist on eksitava v\u00e4itega, mis annab m\u00f5ista, nagu uuendusraiete (ehk lage- ja turberaiete tegemine) meie metsades aitaks kliimamuutusi leevendada, kui asemele kasvatatakse uut metsa, ent tegelikult see niimoodi ei ole<\/strong>.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><em>Teisalt tuleb arvestada, et s\u00fcsiniku sidumise kasv metsamullas ega puistu biomassis ei ole l\u00f5putu ning ka inimese sekkumiseta s\u00fcsinikubilanss tasakaalustub. Seet\u00f5ttu on v\u00e4ga v\u00e4ikese raiemahuga v\u00f5imalik l\u00fchiajaliselt (n\u00e4iteks 10 aastat) suurendada kogu LULUCF sektori sidumist (st kompenseerida teiste LULUCF valdkondade heidet) ning sellel\u00e4bi kompenseerida osaliselt muud t\u00f6\u00f6stusheidet. Teisalt t\u00e4hendab see l\u00fchiajaliselt v\u00e4iksemat sidumist puittoodetesse ja pikemaajaliselt v\u00f5ib halveneda puistute tervislik seisund (sh puidu majanduslik kvaliteet). Sellega v\u00e4heneb j\u00e4llegi tulevikus metsa s\u00fcsiniku sidumise v\u00f5ime. Seega l\u00fchiajaline v\u00f5it LULUCF sektoris tuleb tegelikult tuleviku sidumise ja kliima arvelt. <\/em>(lk 12)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Siin on taas fookus sidumisel, kuigi peaks tegelikult olema s\u00fcsinikuvarul. On t\u00f5si, et Eesti metsa potentsiaalsel s\u00fcsinikuvarul on ilmselt mingi maksimumpiir, aga arvestades sellega, et umbes viiendik meie metsast on alla kahek\u00fcmne aasta vanune, ei ole me sellele \u00fclempiiril ligil\u00e4hedalgi. Keskkonnaagentuuri prognoosi j\u00e4rgi on meie metsa s\u00fcsinikuvaru pikaajalises ja p\u00f6\u00f6rdumatus languses. V\u00e4iksem raiemaht ei pruugi t\u00e4hendada v\u00e4iksemat sidumist toodetesse, kuna see s\u00f5ltub valmistatavate toodete sortimendist. Metsa s\u00fcsiniku sidumise v\u00f5ime on teadusuuringute j\u00e4rgi suurem, kui mets uueneb looduslikult \u2014 h\u00e4irimatuks j\u00e4etud mets kahtlemata teeb seda.<a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/11-06-2021-ema-kommentaarid-mak2030-tooversioonile\/#sdfootnote5sym\"><sup>5<\/sup><\/a> Samuti peab r\u00f5hutama, et surnud puu, ehkki ta enam s\u00fcsinikku ei seo, s\u00e4ilitab seda j\u00e4tkuvalt pikka aega, kusjuures osa aegamisi lagunevast s\u00fcsinikust seotakse ka metsamullastikku.<br>P\u00f5hjamata kliimaretoorikaga majanduslike argumentide toestamine on sobimatu ega j\u00e4ta muljet p\u00fc\u00fcust luua tasakaalustatud arengukava.<\/li><li>Teeme ettepaneku <strong>see punkt eemaldada, kuna tegemist on ebateadusliku ning t\u00f6\u00f6stuse suunal kallutatud metsandusliku retoorikaga, mis \u00fcritab n\u00e4idata meie metsade raiumist n\u00f6 kliima nimel heas valguses, ehkki paljud teaduslikud allikad v\u00e4idavad vastupidist.<\/strong><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><em>Teine oluline aspekt on puidup\u00f5hise biomassi kasutamine energeetikas. Biomassi p\u00f5letamine fossiilsete k\u00fctuste asemel aitab reeglina v\u00e4hendada heidet ja fossiilsetes k\u00fctustes sisalduva s\u00fcsiniku lisamist s\u00fcsinikuringesse. Energeetilisse kasutusse j\u00f5uab madalakvaliteediline \u00fcmarpuit (nt m\u00e4daniku kahjustusega) ja raidmed, millele t\u00e4na alternatiivsed kasutusv\u00f5imalused puuduvad. 2017 a oli metsamaalt p\u00e4rit likviidse puidu mahust 36% k\u00fcttepuit ning raidme<\/em><em>d<\/em>. (lk 12)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Biomassi kasutamine fossiilsete k\u00fctuste asemel ei aita reeglina heidet v\u00e4hendada, kuna biomassi p\u00f5letamisel eraldub s\u00fcsinikku energia\u00fchiku kohta rohkem, kui fossiilsete k\u00fctuste p\u00f5letamisel.<a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/11-06-2021-ema-kommentaarid-mak2030-tooversioonile\/#sdfootnote6sym\"><sup>6<\/sup><\/a> See t\u00e4hendab, et kliimameetmena on selline praktika ebadekvaatne ning selle kliimameetmeks nimetamine on p\u00f5hjendamatu. Kliima perspektiivist oleks otstarbekas j\u00e4tta need puud, millele pole muud kasutust kui nende p\u00f5letamine, pigem metsa kasvama. Selline praktika toetaks ka elurikkuse eesm\u00e4rke.<\/li><li>Teeme ettepaneku <strong>ka see punkt eemaldada, kuna teaduslikud allikad loevad sellise k\u00e4sitluse ebat\u00e4pseks ja t\u00f5estavad vastupidist.<\/strong><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Metsanduse konkurentsiv\u00f5ime<\/strong> (lk 13-15)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><strong>Ettepanek:<\/strong> majandusvaldkonnast kaugemate inimeste huvides oleks <strong>v\u00f5ib-olla hea m\u00f5iste \u201ckonkurentsiv\u00f5ime\u201d lahti kirjutada.<\/strong> Ehk oleks hea tuua ka n\u00e4ide m\u00f5nest riigist, mille metsandussektor on \u201ckonkurentsiv\u00f5imetu\u201d.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><em>Erametsade kuivenduss\u00fcsteemide hooldamata j\u00e4tmine v\u00e4hendab puistute tootlikkust, sest juurdekasv ja uuenemine aeglustuvad. \u00dchelt poolt tuleb arvestada, et metsakuivendusel on negatiivne m\u00f5ju m\u00e4rgadele metsa- ja sookooslustele, vee- ja kaldaelustikule, aga teisalt ka sellega, et metsakuivendusel on Eestis pikk ajalugu (n\u00e4iteks riigimetsades paiknevad kuivenduss\u00fcsteemid umbes 500 000 hektaril metsamaal) ja paljudel kuivendatud aladel on v\u00e4lja kujunenud stabiilsed k\u00f5dusoo metsa\u00f6kos\u00fcsteemid, mis on tootlikud, s\u00fcsinikku siduvad ning v\u00e4\u00e4rtuslikud k\u00f5rvalkasutuse seisukohast. <\/em>(lk 14)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Eksitav ja ebam\u00e4\u00e4rane k\u00f5rvutus: selguse huvides tuleb teaduslikele allikatele viidates lisada, kui suur on olnud metsakuivenduse negatiivne m\u00f5ju meie kooslustele ning kui \u201cpaljudel kuivendatud kuivendatud aladel on v\u00e4lja kujunenud stabiilsed k\u00f5dusoo metsa\u00f6kos\u00fcsteemid, mis on tootlikud, s\u00fcsinikku siduvad ning v\u00e4\u00e4rtuslikud k\u00f5rvalkasutuse seisukohast.\u201d K\u00f5rvutamiseks tuleks m\u00f5lema m\u00f5juteguri kohta tuua ka mingisugune pindalaline \u00fchik (kui suur osa meie elupaikasid v\u00f5imaldavatest kooslustest on metsakuivenduse t\u00f5ttu h\u00e4vinud ja kui suurel osal kuivendatud aladel on v\u00e4lja kujunenud stabiilsed metsa\u00f6kos\u00fcsteemid). Vastasel juhul j\u00e4\u00e4b sellest k\u00f5rvutusest ekslik mulje, nagu oleks meie maastikud ja nende kooslused t\u00e4nini teostatava kuivendusega suhteliselt kohastunud v\u00f5i kohastumas \u2013 see ei vasta paraku t\u00f5ele.<\/li><li><strong>Soovime, et antud lausele lisatakse teaduslik allikas v\u00f5i siis eemaldakse see tekstist kui sobimatu, subjektiivne ja vaieldav v\u00e4ide.<\/strong><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Kaasav ja sotsiaalne metsandus<\/strong> (lk 16-18)<\/p>\n\n\n\n<p><em>2016. aastast on metsa ja metsandusega seotud k\u00fcsimused olnud senisest suurema avaliku t\u00e4helepanu all. See, et kaasa r\u00e4\u00e4givad arvukad ja mitmekesised inimeste r\u00fchmad, sunnib otsima t\u00f5usetunud arutelu p\u00f5hjuseid ka kaugemalt kui metsandussektor \u2013 suurematest \u00fchiskondlikest protsessidest, mis loovad soodsa pinnase teravateks vastasseisudeks. <\/em><em><u><strong>Kasvanud on inimeste heaolu tase, mis on eelduseks ka nende eneseteadlikkuse ja spontaansete sotsiaalsete liikumiste tekkele. <\/strong><\/u><\/em><em>Terendav globaalne \u00f6koloogiline kriis v\u00f5i kliimakriis on leidnud soodsa k\u00f5lapinna. Poolehoid praktilisele loodushoiule ja ressursside kokkuhoiule on kasvanud paljudes sotsiaalsetes r\u00fchmades paralleelselt globaalse keskkonnapoliitika arenguga.<\/em> \u2013 lk 18<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Soovime saada teadus- v\u00f5i sotsiaalse uuringu viidet, mis kinnitab, et inimeste \u201ceneseteadlikkuse ja spontaansete sotsiaalsete liikumiste tekkele\u201d on eelduseks see, et \u201ckasvanud on inimeste heaolu tase\u201d, nagu tekstis v\u00e4idetakse. Meie hinnangul on inimeste vastuseis kehtivale metsapoliitikale seotud pigemini Eesti riigi poolt soodustatava \u00fcleraiega, mis kahjustab \u00fcha enam meie metsade sotsiaalseid, kultuurilisi, \u00f6koloogilisi ja pikemas perspektiivis ka majanduslikke v\u00e4\u00e4rtusi. Tegemist tundub olevat subjektiivse v\u00e4itega.<\/li><li><strong>Soovime, et antud lausele lisatakse teaduslik allikas v\u00f5i siis eemaldakse see tekstist kui sobimatu, subjektiivne ja vaieldav v\u00e4ide.<\/strong><\/li><li>Juhime t\u00e4helepanu ka sellele, et antud lauses avalduks justkui arengukava kirjutaja positsioon, mis vastandub inimeste eneseteadlikkusele ja spontaansetele sotsiaalsete liikumiste tekkele. Miks muidu kasutakse sellest r\u00e4\u00e4kides viitena ases\u00f5na \u201cnemad\u201d, kui kirjutaja ei lahutaks ennast sellistest liikumistest \u2013 vastasel juhul oleks lihtsalt: Kasvanud on inimeste heaolu tase, mis on eelduseks ka eneseteadlikkuse ja spontaansete sotsiaalsete liikumiste tekkele. Juhime sellele t\u00e4helepanu, sest leiame, et arengukava koostajad peaksid p\u00f6\u00f6rama t\u00e4helepanu sellele, et ei vastandataks ennast huvir\u00fchmadele, kel on puidut\u00f6\u00f6stusest erinevad vaated.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><em>Keeruliste globaalteemade k\u00f5rval, milles t\u00e4ielikku \u00fcksmeelt on keeruline otsida, soovivad huvir\u00fchmad kindlustada pigem <\/em><em><u><strong>nende jaoks lihtsamini m\u00f5istetavaid asju<\/strong><\/u><\/em><em>: r\u00e4\u00e4kida kaasa kohaliku elukeskkonna k\u00fcsimuses, kaitsta elupaiku ja liike, v\u00e4\u00e4rindada puitu v\u00f5imalikult targalt, tagada metsamajanduse tulusus ning j\u00e4rjepidevus, s\u00e4ilitada koriluse ja rekreatsiooniv\u00f5imalused ning p\u00fchapaigad looduses. Et nendele erinevate huvir\u00fchmade soovidele v\u00f5imalikult palju vastu tulla, arvestades sealjuures riigi huve ning koosk\u00f5la teiste arengusuundadega, on s\u00f5nastatud kolm peamist probleemvaldkonda, mis tuleb arengukava uue perioodiga lahendada.<\/em> (lk 18)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Ei saa n\u00f5ustuda v\u00e4itega, et kohalike elanike elukeskkonda ja selle kaitset nimetatakse \u201cnende jaoks lihtsamini m\u00f5istetavateks asjadeks\u201d \u2013 tegemist on mitte lihtsamini m\u00f5istetavate, vaid nende elukeskkonda otseselt puudutavate otsustega, milles soovitakse kaasa r\u00e4\u00e4kida.<\/li><li>Teeme ettepaneku <strong>parandada s\u00f5nastus j\u00e4rgnevaks<\/strong>: <em>keeruliste globaalteemade k\u00f5rval, milles t\u00e4ielikku \u00fcksmeelt on keeruline otsida, soovivad huvir\u00fchmad kindlustada pigem <\/em><em><u><strong>nende elukeskkonda ja kultuurilisi v\u00e4\u00e4rtushinnanguid otseselt puudutavaid valdkondi<\/strong><\/u><\/em><em>: [\u2026]<\/em><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><strong>2. Kommentaarid ja ettepanekud \u00fcldeesm\u00e4rgile, alaeesm\u00e4rgidele ja tegevussuundadele<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kliimamuutuste ja elurikkuse seisundi alaeesm\u00e4rk<\/strong> (lk 21)<\/p>\n\n\n\n<p><em>Kliimamuutuste ja elurikkuse seisundi alaeesm\u00e4rk. M\u00f5\u00f5dikud: Soodsas seisundis Natura 2000 metsaelupaigat\u00fc\u00fcpide arv \u2191 Halva tervisliku seisundi t\u00f5ttu lageraiesse hinnatud puistute pindala \u2193 Turbe- ja valikraiete pindala osakaal uuendusraiete pindalast<\/em> \u2248 (lk 21)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Sanitaarlageraie ei ole mitte kuidagi looduskaitsega seotud tegevus, seega on teine m\u00f5\u00f5dik eksitav.<\/li><li><strong>Teeme ettepaneku teine m\u00f5\u00f5dik eemaldada ja asendada millegi kohasemaga.<\/strong> Elurikkuse m\u00f5\u00f5dikuks sobiks pigem mingi hulga tundlikumate liikide populatsioonide seisund, so stabiilsus, suurenemine v\u00f5i kahanemine.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Kuna turberaie on oma olemuselt lageraiega sarnane uuendusraie, valikraie aga ka metsaseaduse j\u00e4rgi hoopis p\u00fcsimetsanduse majandamise eesm\u00e4rgil tehtav raie, siis leiame, et kolmandast m\u00f5\u00f5dikust tuleb eemaldada turberaied, mille laialdane kasutamine koos raietingimuste pideva seadusandja poolse leevendamisega \u00fcha enam looduskaitsealade piiranguv\u00f6\u00f6ndeid kahjustab.<\/li><li>Seet\u00f5ttu teeme ettepaneku parandada kolmas m\u00f5\u00f5dik j\u00e4rgnevaks: <strong>valikraiete pindala osakaal uuendusraiete pindalast.<\/strong><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><em><strong>Kliimamuutuste m\u00f5jude tegevussuund<\/strong><\/em> (lk 21-22)<\/p>\n\n\n\n<p><em>Uuritakse kliimamuutustest, samuti metsakahjustustest ning h\u00e4iringutest (sh koosluste taastamine) tingitud m\u00f5jusid s\u00fcsiniku sidumisele ja heitele. Metsade <\/em><em><u><strong>s\u00fcsiniku sidumisv\u00f5ime ja talletamise suurendamiseks<\/strong><\/u><\/em><em> kasutatakse mitmekesiseid majandamisv\u00f5tteid ja taastatakse sookooslusi.<\/em> (lk 21)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Arengukava varasemas protsessis sai korduvalt viidatud sellele, et metsade s\u00fcsiniku sidumisv\u00f5ime ja talletamise k\u00f5rval peaks anal\u00fc\u00fcsima metsade s\u00fcsinikuvaru \u00fcldise kasvatamise v\u00f5imalusi. Hetkel p\u00f5letatakse \u00fcle poole meil raiutavast puidust, ca neljandik l\u00e4heb paberit\u00f6\u00f6stusse ning vaid 20% tehakse p\u00fcsivamaid kestvustooteid. Uued meil kasvavad puud seovad muu hulgas s\u00fcsinikku, mis meie metsavaru pideva raiumise ja p\u00f5letamise t\u00f5ttu tekivad. Selleks, et kliimamuutustele efektiivselt vastu seista, on vaja eelk\u00f5ige s\u00fcsinikuvaru kasvatada, seda enam, et ka vanad metsad seovad s\u00fcsinikku edasi, talletades seda v\u00e4ga aeglaselt k\u00f5dunevasse lamapuitu, mulda ja ka uutesse, peale kasvavatesse puudesse.<\/li><li>Teeme ettepaneku parandada s\u00f5nastus j\u00e4rgnevaks:<strong> metsade s\u00fcsinikuvaru suurendamiseks kasutatakse mitmekesiseid majandamisv\u00f5tteid ja taastatakse sookooslusi.<\/strong><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><em>Metsanduse korraldamisel l\u00e4htutakse metsade <\/em><em><u>s\u00fcsinikusidumise v\u00f5ime<\/u><\/em><em> pikaajalisest s\u00e4ilitamisest.<\/em> (lk 21)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Eel\u00f6eldust l\u00e4htudes tuleks ka sisse viia parandus: <strong>metsanduse korraldamisel l\u00e4htutakse metsade <\/strong><strong>s\u00fcsinikuvaru pikaaegsest s\u00e4ilitamisest ja kasvatamisest<\/strong><strong>.<\/strong><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><em>Metsanduse korraldamisel l\u00e4htutakse metsade <\/em><em><u><strong>s\u00fcsinikusidumise v\u00f5ime pikaajalisest s\u00e4ilitamisest<\/strong><\/u><\/em><em>. <\/em>(lk 21)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Taas tuleks sisse viia parandus: metsanduse korraldamisel l\u00e4htutakse <strong>metsade s\u00fcsinikuvaru pikaaegsest s\u00e4ilitamisest ja kasvatamisest<\/strong>.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><em>Arendatakse v\u00e4lja ja v\u00f5etakse kasutusele metsakahjustuste aja- ja asjakohane seires\u00fcsteem. \u00d5igesti korraldatud ja kaasajastatud seire alusel saab prognoosida v\u00f5imalike kahjustuste levikut, tekkivaid puhanguid ning rakendada operatiivselt meetmeid kahjustuste leviku piiramiseks. [\u2026] T\u00f5hustatakse jahindusorganisatsioonide ja maaomanike vahelist koost\u00f6\u00f6d ulukikahjustuste v\u00e4hendamiseks.<\/em> (lk 22)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Leiame, et vastav meede ei kuulu \u201ckliimamuutuste m\u00f5jude tegevussuuna\u201d alla, kuna metsakahjustused ei ole tingitud vaid kliimamuutuste m\u00f5judest, vaid eelk\u00f5ige pikaaegsetest valede metsamajanduslike v\u00f5tete kasutamisest meie metsades.<\/li><li>Vastav meede <strong>tuleks seet\u00f5ttu viia pigem \u201cmetsanduse konkurentsiv\u00f5ime tegevussuuna\u201d alla.<\/strong><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><em><strong>Metsade elurikkuse seisundi tegevussuund<\/strong><\/em> (lk 22-23)<\/p>\n\n\n\n<p><em>Saavutatakse range kaitsega alade t\u00fcpoloogiline esinduslikkus. Inventeeritakse kaitstavad alad ja v\u00e4\u00e4riselupaigad.<\/em> (lk 22)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Kas saaks t\u00e4psustada, milliste meetoditega see saavutatakse?<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><em>Metsalinnustiku hoidmiseks kehtestatakse kevadine raierahu kaitstavatel aladel nii riigi- kui eramaadel. Selgitatakse kevadise raierahu pidamise vajadust ja m\u00f5jusid erametsades, et leida selle praktika levitamiseks asjaosalistele vastuv\u00f5etavad ja tulemuslikud meetmed. <\/em>(lk 23)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Linnustiku kaitseks ja EU direktiivide t\u00e4itmiseks ei piisa pesitsusaegsest raierahust vaid kaitstavatel aladel, vaid vaja on \u00fcldist pesitsusaegset raiepiirangut nii riigi- kui eramaadel.<\/li><li>Teeme ettepaneku s\u00f5nastada vastav tegevussuund j\u00e4rgmiselt:<strong> metsalinnustiku hoidmiseks kehtestatakse k\u00f5ikides Eesti metsades kehtestatakse pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15.03\u201315.07 ja kaitsealadel 15.03\u201331.08.<\/strong><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><em>Maaparanduss\u00fcsteeme rajades ja rekonstrueerides peetakse silmas elurikkuse, keskkonna- ja kliimaeesm\u00e4rke ning metsade kasvukohat\u00fc\u00fcpide erisusi. Keskkonnam\u00f5jude leevendamiseks rajatakse settebasseine jm. rajatisi, lisaks tulet\u00f5rjetiike. Vajadusel aga kuivenduss\u00fcsteeme likvideeritakse, taastades endist looduslikku veere\u017eiimi. Metsatulekahjude ennetamiseks on veev\u00f5tukohad ruumiliselt planeeritud ja tagatud neile juurdep\u00e4\u00e4s.<\/em> (lk 23)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Kas lisaks mainitud v\u00f5tete rakendamisele kavatsetakse ka kuidagi piirata kuivenduss\u00fcsteemide ulatuslikke rekonstrueerimisprojekte, mis h\u00f5lmavaid sadu hektareid ja mille k\u00e4igus rajatakse olemasolevate kraavide juurde uusi, kui need on ulatusliku kahjustava keskkonnam\u00f5juga?<\/li><li>Teeme ettepaneku t\u00e4iendada k\u00e4esolevat punkti j\u00e4rgnevalt: maaparanduss\u00fcsteeme rajades ja rekonstrueerides peetakse silmas elurikkuse, keskkonna- ja kliimaeesm\u00e4rke ning metsade kasvukohat\u00fc\u00fcpide erisusi. Keskkonnam\u00f5jude leevendamiseks rajatakse settebasseine jm. rajatisi, lisaks tulet\u00f5rjetiike. <strong>Samuti hinnatakse kuivenduss\u00fcsteemide rekonstrueerimisprojektide m\u00f5ju keskkonnale piisavalt ja ajakohaste meetoditega ning liigselt kurnava m\u00f5ju korral selliseid projekte ellu ei viida. <\/strong>Vajadusel aga kuivenduss\u00fcsteeme likvideeritakse, taastades endist looduslikku veere\u017eiimi. Metsatulekahjude ennetamiseks on veev\u00f5tukohad ruumiliselt planeeritud ja tagatud neile juurdep\u00e4\u00e4s.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><em>Luuakse alus metsa \u00f6kos\u00fcsteemiteenuste pidevaks arvestuseks ja nende v\u00e4\u00e4rtuste kasutamiseks mitmel planeeringutasemel. Selleks hinnatakse \u00f6kos\u00fcsteemiteenuseid. <\/em>(lk 23)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Kui see alus luuakse, siis tuleks k\u00f5igepealt v\u00e4lja selgitada, mis need \u00f6kos\u00fcsteemiteenused t\u00e4pselt on ja millistel alustel neid \u00fcldse hinnata. Varasem \u00f6kos\u00fcsteemi teenuste peat\u00fckk j\u00e4ttis v\u00e4ga pealiskaudse mulje ning r\u00e4\u00e4gitud oli eelk\u00f5ige rekreatsioonist ja korilusest, samas kui metsade pakutavatel \u00f6kos\u00fcsteemide teenustel on ka palju muid funktsioone, sh metsamajanduslikku ja otseselt rahalise kasuna m\u00f5\u00f5detavad, r\u00e4\u00e4kimata j\u00e4tkusuutliku elukeskkonna tagamisest. Sellised teenused on n\u00e4iteks teatavate metsalindude ja \u2013putukate \u201ckahjurit\u00f5rjeteenus\u201d (n\u00e4iteks laaner\u00e4hnid aitavad kuuse\u00fcraski populatsiooni taltsutada, mis meil seoses monokultuursete kuusepuistute ulatusliku kasvatamise ja neis valede metsamajanduslike v\u00f5tete kasutamisega tekkinud on), metsa loodusliku j\u00e4relkasvu teenus (mis aitab kokku hoida puude kasvatamise ja ostmisega seotud kulusid) jne. Samuti tuleks metsade rekreatiivse kasutuse k\u00f5rval kuludena arvstada ka v\u00f5imalikke positiivseid m\u00f5jusid inimeste vaimsele tervisele, mis aitavad j\u00e4lle hoida hilisemaid kulusid erinevate sotsiaalteenuste, sh n\u00f5ustamise ja kahjustatud elukeskkonnaga kaasnevate vaimsete ja f\u00fc\u00fcsiliste h\u00e4dade ravimisega seonduvaid.<\/li><li>Seep\u00e4rast palume meedet t\u00e4iendada j\u00e4rgnevaga: selleks hinnatakse \u00f6kos\u00fcsteemiteenuseid, <strong>arvestades muu hulgas nende teenuste m\u00f5ju inimese tervisele, metsade uuenemisele ja heale tervisele jne<\/strong>.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><em>J\u00e4tkatakse kompensatsiooni maksmist looduskaitsealuselt metsamaalt saamata j\u00e4\u00e4va tulu eest ja soodustatakse v\u00e4\u00e4riselupaikade vabatahtlikku kaitset, s\u00f5lmides selleks erametsaomanikega lepinguid.<\/em> (lk 23)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Meile teadaolevalt on kompensatsioonimehhanismides seni ka mitmeid puudusi, mis tuleks k\u00f5rvaldada.<\/li><li>Seep\u00e4rast teeme ettepaneku selle meetme l\u00f5ppu veel lisada: <strong>metsaomanikud peavad saama looduskaitseliste piirangute eest rahuldavat kompensatsiooni<\/strong>.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><em>T\u00f6\u00f6tatakse v\u00e4lja metoodika metsade sidususe hindamiseks, suurendatakse kohalike omavalitsuste \u00fcldplaneeringute koostamise v\u00f5imekust, sh parandatakse rohev\u00f5rgustike planeerimise ning planeerijate ja omavalitsuste spetsialistide metsandusalast kompetentsi. Anal\u00fc\u00fcsitakse rohev\u00f5rgustiku sidusust, optimaalset paiknemist ja arendatakse selle planeerimisega seotud t\u00f6\u00f6vahendeid<\/em>. (lk 23)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Anal\u00fc\u00fcsimine on hea k\u00fclll, aga tegelikult on meil juba rohev\u00f5rgustiku kohta palju h\u00e4id anal\u00fc\u00fcse olemas ning n\u00fc\u00fcd tuleks tegeleda sellega, et meie rohev\u00f5rgustik oleks kaitstud sellisel m\u00e4\u00e4ral, et tema toimimine oleks tagatud.<\/li><li>Teeme ettepaneku selle meetme l\u00f5ppu veel lisada: <strong>tuleb tagada rohev\u00f5rgustiku terviklik sidusus ja kaitse. Vajadusel tuleb tegeleda ka rohev\u00f5rgustiku sidususe taastamisega.<\/strong><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><em>Hinnatakse elupaikade ja kaitstavate metsade funktsioone, selle p\u00f5hjal rakendatakse neid parandavaid meetmeid. Haruldaste metsaliikide levila v\u00f5i arvukuse taastumiseks arendatakse v\u00e4lja abin\u00f5ud. <\/em>(lk 23)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Kuna praegu on palju probleeme ka laialdaste uuendusraiete ja nende kahjustavate m\u00f5judega looduskaitsealade piiranguv\u00f6\u00f6ndites, siis tuleks tegeleda ka piiranguv\u00f6\u00f6ndite parema kaitse tagamisega ja vajadusel lage- ning turberaiete taaskeelustamisega, kuivenduss\u00fcsteemide rekonstrueerimise keelustamise jm piiranguv\u00f6\u00f6ndite esinduslikkust ja seal elavaid liike kahjustava majandustegevusega. Piiranguv\u00f6\u00f6ndites majandustegevusi lubades peaks v\u00f5tma suuna v\u00e4iksemahulistele ja metsaliike v\u00e4hem kahjustavatele valikraietele ning p\u00fcsimetsandusele.<\/li><li>Seep\u00e4rast teeme ettepaneku lisada: haruldaste metsaliikide levila v\u00f5i arvukuse taastumiseks arendatakse v\u00e4lja abin\u00f5ud, <strong>sealhulgas taaskehtestatakse uuendusraiepiirangud (lage- ja turberaietele), kehtestatakse kuivenduss\u00fcsteemide rekonstrueerimisepiirangud ja piiratakse muul moel looduskaitsealade piiranguv\u00f6\u00f6ndites lubatavat majandustegevust, mis kahjustab harudlaste metsaliikide levilat ja arvukust.<\/strong><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><em>Suurendatakse riigimetsa investeeringuid looduskaitset\u00f6\u00f6desse. <\/em>(lk 23)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Lisaks looduskaitseliste investeeringute suurendamisele tuleks n\u00f6 investeerida ka sellesse, et RMK ei peaks tegema uuendusraieid (lage- ja turberaieid) looduskaitsealade piiranguv\u00f6\u00f6ndites, vaid t\u00f6\u00f6stuse puiduga varundamine toimuks siiski tulundusmetsades. Samasugune olukord tuleks tegelikult saavutada ka erametsades.<\/li><li>Seep\u00e4rast teeme ettepaneku tegevussuuna l\u00f5ppu lisada: <strong>v\u00f5etakse tarvitusele meetmed, et RMK ei tunneks raiesurvet looduskaitsealade piiranguv\u00f6\u00f6ndites, vaid t\u00f6\u00f6stuse puiduga varundamine toimuks siiski tulundusmetsades.<\/strong><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><em><strong>Metsanduse konkurentsiv\u00f5ime tegevussuund<\/strong><\/em> (lk 24-25)<\/p>\n\n\n\n<p><em>Tulundusmetsade majandamisel keskendutakse kasvukoha potentsiaali parimale kasutamisele ja juurdekasvu suurendamisele, mis t\u00f5stab metsade majanduslikku v\u00e4\u00e4rtust ja nende v\u00f5imet siduda s\u00fcsinikku.<\/em> (lk 24)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Mida t\u00e4hendab antud kontekstis \u201cjuurdekasvu suurendamine\u201d? Kui see t\u00e4hendab eelk\u00f5ige nooremat metsa, siis ei t\u00e4henda see metsade majandusliku v\u00e4\u00e4rtuse suurenemist (sest kvaliteetmaterjal raiutakse \u00fcha nooremas eas v\u00e4lja, ehkki paljud praegu raiutavad kuusikud ja m\u00e4nnikud v\u00f5iksid veel aastak\u00fcmneid kasvada ning sellega v\u00e4\u00e4rtust koguda, kusjuures parimal juhul majandataks selliseid puistuid p\u00fcsimetsanduslike v\u00f5tetega ning keskendudes v\u00e4iksematele raiemahtudele, aga kestvustoodete valmistamisele ja kvaliteetsele mehhaanilisele v\u00e4\u00e4rindamisele ehituses, m\u00f6\u00f6blit\u00f6\u00f6stuses jne.<\/li><li>Teeme ettepaneku parandada lause vastavaks: <strong>tulundusmetsade majandamisel keskendutakse kasvukoha potentsiaali parimale kasutamisele ja metsavarude stabiilsele kasutamisele, kasvatades metsade majanduslikku v\u00e4\u00e4rtust ja s\u00fcsinikuvaru.<\/strong><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><em>Erametsades suunatakse puistute liigilise koosseisu parandamist metsaomanike toetamise ja motiveerimise kaudu, et metsakasvatuslike t\u00f6\u00f6de kaudu parandada metsade liigilist koosseisu ja tagada tulevikumetsade suurem tootlikkus, kvaliteet ning hea tervislik seisund, et kindlustada kliimamuutuste suhtes p\u00fcsikindlamad ja tervemad puistud.<\/em> (lk 24)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Mida t\u00e4pselt t\u00e4hendab metsade \u201cliigilise koosseisu parandamine\u201d ja \u201ctulevikumetsade suurema tootlikkuse\u201d tagamine? Ilma t\u00e4psemalt sisustamata v\u00f5ib see t\u00e4hendada mida tahes \u2013 sooviksime t\u00e4psemaid selgitusi, et saaksime selle eesm\u00e4rgi suhtes seisukohta kujundada.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><em>Tulundusmetsade majandamisel liigutakse riigis pikemas perspektiivis metsade \u00fchtlase vanuselise jaotuse poole, mis muudab metsade kasutamise ja metsade seotava s\u00fcsiniku koguhulga ajas stabiilsemaks.<\/em> (lk 24)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>J\u00e4rjekordselt on tegemist eesm\u00e4rgiga, mis vajab sisustamist. Kuigi RMK r\u00e4\u00e4gib pidevalt metsade \u201c\u00fchtlase vanuselise jaotuse poole liikumisest\u201d, on <strong>vaja ikkagi lisada t\u00e4psem selgitus, millist praktilist majandamist see t\u00e4hendab l\u00e4hima k\u00fcmnendi ja k\u00fcmnendite jooksul ja mida selline metsanduspoliitika t\u00e4hendab meie metsavarude s\u00e4ilitamise ja kasvatamise vaates, <\/strong><strong>samuti elurikkuse eesm\u00e4rkide vaates.<\/strong><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><em><strong>Puidu parema v\u00e4\u00e4rindamise tegevussuund<\/strong><\/em> (lk 25)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Kuna sisuosas r\u00e4\u00e4gitakse v\u00e4ga palju ka metsa\u00f6kos\u00fcsteemi teenuste kaardistamise, hinnastamise ja parema kasutamise vajadusest, siis v\u00f5iks tegevussuuna alapealkiri olla pigem: Puidu jt metsa \u00f6kos\u00fcsteemi teenuste parema v\u00e4\u00e4rindamise tegevussuund, v\u00f5i kui see on liiga pikk, siis <strong>metsa parema v\u00e4\u00e4rindamise tegevussuund<\/strong><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><em><strong>Metsanduse sotsiaalsete ja kultuuriliste v\u00e4\u00e4rtuste ning kaasamise alaeesm\u00e4rk<\/strong><\/em>(lk 27)<\/p>\n\n\n\n<p><em>Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste v\u00e4\u00e4rtustega<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><em>M\u00f5\u00f5dikud: Riigimetsa k\u00fclastatavus \u2191<br>Kohalikest arengusuundumustest ja vajadustest vahetult m\u00f5jutatud metsamaa pindala \u2191<br>Osakaal kihelkondadest, kus ajaloolised looduslikud p\u00fchapaigad on inventeeritud \u2191<\/em><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Juhime t\u00e4helepanu, et <em>kohalikest arengusuundumustest ja vajadustest vahetult m\u00f5jutatud metsamaa pindala <\/em>ei kajasta seda, kas nendel aladel elavad inimesed saavad piisavalt kaasa r\u00e4\u00e4kida selles, kuidas sellist metsamaad majandatakse. Seda m\u00f5\u00f5dikut <strong>on vaja t\u00e4psustada, nii et kohalike elanike rahulolu kogukonnametsade majandamises ja nende kaasamises sellesse protsessi oleks samuti arvestatud, vastasel juhul ei t\u00e4ida m\u00f5\u00f5dik oma eesm\u00e4rki.<\/strong><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><em><strong>Sotsiaalsete ja kultuuriliste v\u00e4\u00e4rtuste tegevussuund <\/strong><\/em>(lk 27-28)<\/p>\n\n\n\n<p><em>Metsamajanduslike v\u00f5tete, sh raiete kriteeriumite kehtestamisel arvestatakse sotsiaalmajanduslike ja kultuurivaldkonna vajadustega, sh anal\u00fc\u00fcsitakse ja rakendatakse meetmeid raiet\u00f6\u00f6de senisest kvaliteetsemaks planeerimiseks ja teostamiseks. <\/em>(lk 27)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Kuna nn raiedebatis kohalike elanike ja RMK t\u00f6\u00f6tajate vahel on olulisel kohal olnud eelk\u00f5ige kompromissi leidmine metsade p\u00fcsimetsana majandamises ja uuendusraietele (lage- ja turberaied) v\u00e4iksemahuliste valikraiete eelistamises, siis teeme ettepaneku lisada selle tegevussuuna l\u00f5ppu: <strong>v\u00f5imalusel asendatakse suuremahulised uuendusraied (lage- ja turberaied) v\u00e4iksemamahuliste, kuid kohalikele elanikele p\u00fcsivaid t\u00f6\u00f6kohti pakkuvaid ning \u00fchtlasi elukeskkonda s\u00e4\u00e4stva p\u00fcsimetsandusega, mis n\u00e4eb ette m\u00f5\u00f5dukat, metsa sotsiaalseid, kultuurilisi, \u00f6koloogilisi ja majanduslikke v\u00e4\u00e4rtusi hoidvat majandamist.<\/strong><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><em>Ajaloolisi looduslikke p\u00fchapaiku ei majandata, kui see ohustab nende s\u00e4ilimist.<\/em> (lk 27)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Juhime t\u00e4helepanu, et ajalooliste looduslike p\u00fchapaikade s\u00e4ilimist ohustabki see, kui neid majandatakse \u2013 tegemist ei ole tavalise rekreatsioonimetsa, vaid Maailma Looduskaitseliidu definitsiooni j\u00e4rgi \u201cinimkonna vanimate kaitsealadega\u201d, mille teebki eriliseks see, et aastatuhandeid edasi antud p\u00e4rimusega k\u00e4is kaasas see, et nn p\u00fchapaikasid ei majandatud ega h\u00e4iritud \u00fclepea sealset looduslikku keskkonda, nii et see sai areneda t\u00e4ielikult ilma inimese sekkumiseta. Sellist olukorda on v\u00f5imalik s\u00e4ilitada vaid siis, kui ajaloolisi looduslikke p\u00fchapaikasid ei majandata mingil viisil nii nagu n\u00f5uavad ka p\u00e4rimuslikult edasi antud kombed.<\/li><li>Teeme ettepaneku parandada antud lause j\u00e4rgnevaks: <strong>ajaloolisi looduslikke p\u00fchapaiku ei majandata, sest see ohustab nende s\u00e4ilimist.<\/strong><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><em>Soodustatakse p\u00fcsimetsanduse m\u00f5jude senisest laialdasemat uurimist. <\/em>(lk 28)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Teeme ettepaneku lisada selle lause l\u00f5ppu t\u00e4ienduseks ka p\u00fcsimetsanduse laialdasema kasutusele v\u00f5tmise vajadus: soodustatakse p\u00fcsimetsanduse m\u00f5jude senisest laialdasemat uurimist ja <strong>metsade p\u00fcsimetsana majandamist, esmaj\u00e4rjekorras looduskaitsealade piiranguv\u00f6\u00f6ndites ja k\u00f5rgendatud avaliku huviga aladel<\/strong>.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><em><strong>Kaasamise tegevussuund<\/strong><\/em> (lk 28-29)<\/p>\n\n\n\n<p><em>Arendatakse metsamajandamise planeerimist viisil, mis <\/em><em><u>t\u00f5stab selle efektiivsust ja sisukust<\/u><\/em><em> ning annab kohalikele inimestele enam v\u00f5imalusi metsamajandamise planeerimisel kaasa r\u00e4\u00e4kida.<\/em> (lk 28)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Tegemist on vastuolulise v\u00e4itega, mis ilma sisustamata v\u00f5ib t\u00e4hendada mida tahes: kuidas saab arendada metsamajandamise planeerimist \u00fchtaegu viisil, et see suurendab selle \u201cefektiivsust\u201d ja teisest k\u00fcljest annab kohalikele elanikele enam kaasar\u00e4\u00e4kimisv\u00f5imalusi? Kaasa r\u00e4\u00e4kimise v\u00f5imalus on hea asi, aga veelgi parem on, kui elimineeritaks v\u00f5imalus, et inimeste asulal\u00e4hedasi metsi majandatakse neile \u00fcldiselt vastuv\u00f5etavamatul moel, mis ohustab nende huvisid. Selline korraldus v\u00e4hendaks ka RMK halduskoormust.<\/li><li>Teeme ettepaneku parandada see lause j\u00e4rgnevaks: <strong>arendatakse metsamajandamise planeerimist viisil, mis kaitseb kohalikele elanikele vajalikke ja k\u00f5rge kaitsev\u00e4\u00e4rtusega metsi ja v\u00f5imaldatakse kohalikel inimestel metsamajandamise planeerimises ka kaasa r\u00e4\u00e4kida.<\/strong><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><em>Tagatakse metsa puudutava avaliku teabe ja ruumiinfo k\u00e4ttesaadavus veebip\u00f5hise infos\u00fcsteemi kaudu. Toimib metsaregistri teavituss\u00fcsteem metsaomanikele. Kogutakse metsandusalast investeerimise ning teadus- ja arendustegevuse statistikat, publitseeritakse metsandusalast informatsiooni.<\/em> (lk 28-29)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><strong>Palume lisada ka vajaduse teha SMI <\/strong><strong>alus<\/strong><strong>andmed asjakohase huvi korral (ntks teadus- v\u00f5i ajakirjandusringkondades) k\u00e4ttesaadavaks, et parandada andmete kontrollitavust ja riiklikult olulise t\u00e4htsusega statistika kogumise l\u00e4bipaistvust<\/strong>.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Arengukava m\u00f5\u00f5dikud<\/strong> (lk 30)<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u00dcLDEESM\u00c4RK: Eesti metsandus on kestlik<br>1. Metsamaa pindala (tuhat ha) 233219 \u2248\u2191 KAUR (SMI)<br>2. Erametsade uuendamise osakaal uuendusraiete pindalast (%) 3020 \u2191 Eksperthinnang (KAUR, KeA)<br>3. Valgustus- ja harvendusraiete pindala (ha\/a) 30 00021 \u2191 KAUR (SMI)<\/em><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Leiame, et hetkel ei t\u00e4ida m\u00f5\u00f5dikud, eriti nr 2 ja 3 oma eesm\u00e4rki ega aita anda adekvaatset pilti meie metsanduse kestlikkusest.<\/li><li><strong>Nr 2 asemel v\u00f5iks olla pigem meie metsade vanuseline jaotus, et selgitada, kui palju on meil vanemaid metsasid v\u00f5rreldes nooremate metsadega.<\/strong><\/li><li><strong>Nr 3 v\u00f5iks olla pigem valgustus- ja valikraiete pindala, kuna harvendusraied ei pruugi alati kestlikkust n\u00e4idata<\/strong>. Nagu me teame, on valed metsamajandusv\u00f5tted kuusikutes, sealhulgas harvendusraied meie kuusikutes oluliselt juurepessu levikut soodustanud ning tekitanud sellega hulgaliselt uusi probleeme, nagu massilised \u00fcraskir\u00fc\u00fcsted jne.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><strong><br><br><br><br>3. \u00dcldised kommentaarid ja ettepanekud<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>L\u00f5petuseks anname kodaniku\u00fchenduse \u00fcldise hinnangu arengukava viimasele protsessile ning arengukava t\u00f6\u00f6versioonile.<\/p>\n\n\n\n<p>Esmalt juhime t\u00e4helepanu, et peale juhtkogu ootamatut laiali saatmist 7. detsembril 2020 on metsanduse arengukava koostamise protsess toimunud l\u00e4bipaistmatul moel ja huvir\u00fchmade reaalset kaasamist v\u00e4listades. On kurvastav, et endised juhtr\u00fchma liikmed, kellest paljud on protsessist osa v\u00f5tnud alates 2018. aastast ja probleemide kaardistamise faasist alates, said arengukava uutest juhtr\u00fchma liikmetest teada meedia vahendusel. Veelgi kahetsusv\u00e4\u00e4rsem on, et arengukava t\u00f6\u00f6versiooniga tutvuti samuti ajakirjanduse vahendusel vaid kolm p\u00e4eva enne arengukava t\u00f6\u00f6versiooni avalikku tutvustamist 31. mail 2021.<\/p>\n\n\n\n<p>Nagu k\u00f5igest sellest poleks veel k\u00fcll, j\u00e4eti huvir\u00fchmadele aega tagasiside ja ettepanekute jaoks vaid 10 p\u00e4eva. Ehkki t\u00f6\u00f6versiooni tutvustamisel sai \u00f6eldud, et vajadusel antakse ka rohkem aega, lugesime samuti, et laekunud ettepanekuid arutatakse juba 16. juunil. Kuna me soovime, et meie ettepanekud leiaksid juhtr\u00fchma t\u00e4helepanu ja tuleksid 16. juunil arutluse alla, siis j\u00e4rgime ka ministeeriumi seatud t\u00e4htaega. Leiame aga, et sobilikuma ajaraamistuse ja l\u00e4bipaistvama protsessi korral oleks ka tagasiside kindlasti p\u00f5hjalikum ja \u00fcldisele protsessile ehk sisukale ja tasakaalustatud l\u00f5pptulemusele veelgi tulutoovam.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Eeltoodust johtuvalt teeme \u00fcldise protsessi ja kaasatuse parandamiseks j\u00e4rgnevad ettepanekud:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Teavitada tulevikus avalikkust metsanduse arengukava puudutavatest avalikest \u00fcritustest v\u00e4hemalt 3 n\u00e4dalat enne nende toimumist.<\/li><li>Anda huvir\u00fchmadele ja asjaosalistele tulevikus tagasiside andmiseks v\u00e4hemalt 1 kuu aega.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p>Arengukava sisulise poole pealt peame samuti kurvastusega m\u00f6\u00f6nma, et puudu j\u00e4\u00e4b sisukusest ning selgusest, samuti realistlikust raamistikust. Juriidiliselt v\u00e4ljendudes on tegemist \u00fcsna palja- ja \u00fclds\u00f5nalise dokumendiga. Teisalt on kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et t\u00f6\u00f6versioonist on n\u00e4ha, kuidas paljudes eelmises juhtr\u00fchmas olulisi vaidlusi tekitatud k\u00fcsimustes on nn konsensusena langetatud puidut\u00f6\u00f6stuse esindajate eelistatud variant (ntks see osa, mis puudutab s\u00fcsiniku sidumist ja kliimamuutuste leevendamist). Tekib k\u00fcsimus, et kas sellise \u201ckonsensuse\u201d leidmiseks oligi vaja eelmine juhtr\u00fchm laiali saata.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>T\u00f6\u00f6versioonile selgema raamistuse lisamiseks teeme raiemahtude \u00fclempiiri kehtestamiseks j\u00e4rgneva ettepaneku:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><strong>Eesti raiemahud peavad vastavalt Eesti metsapoliitikale ja SEI m\u00f5juhinnangule olema kuni 8 miljonit tihumeetrit aastas, et tagada metsanduse arengukava \u00fcldeesm\u00e4rk ehk Eesti metsanduse kestlikkus.<\/strong> Konkreetne raiemahu \u00fclempiiir peab kahtlemata ka arengukavasse j\u00f5udma, et tagada meie metsanduspoliitikale j\u00e4tkusuutlik raamistus.<\/li><li>Antud ettepanek j\u00e4tab arvestamata vajaduse kompenseerida v\u00f5imalik varasem \u00fcleraie ning vajab j\u00f5ustamiseks raiemahu reaalajas kontrollimise instrumenti. <strong>Arengukava peaks arvestama ka v\u00f5imalusega, et meie metsades on toimunud viimasel k\u00fcmnendil (kui raiemahud on \u00fcletanud keskmiselt 10,7 miljonit tihumeetrit aastas) stabiilne \u00fcleraie, mis omakorda t\u00e4hendab, et \u00fcleraie m\u00f5jude kompenseerimiseks tuleb raiemahtu vahepealsel ajal veelgi langetada.<\/strong><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p>Palume, et k\u00f5igile meie ettepanekutele tuleks ka tagasiside, kas nendega arvestatakse, kui, siis millisel m\u00e4\u00e4ral ja kui mitte, siis millisel p\u00f5hjusel. Loodame, et tulevikus suhtutakse arengukava protsessis kaasa r\u00e4\u00e4kivatesse huvir\u00fchmadesse suurema arusaamisega ja nende sisendi vastu reaalset huvi tundes.<\/p>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/11-06-2021-ema-kommentaarid-mak2030-tooversioonile\/#sdfootnote1anc\">1<\/a><a href=\"https:\/\/www.postimees.ee\/7266823\/valitsus-plaanib-kiirkorras-seadustada-metsaandmete-salastamise\">https:\/\/www.postimees.ee\/7266823\/valitsus-plaanib-kiirkorras-seadustada-metsaandmete-salastamise<\/a> Valitsus plaanib kiirkorras seadustada metsaandmete salastamise, 8.06.2021, \u00dclle Harju, Postimees<\/p>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/11-06-2021-ema-kommentaarid-mak2030-tooversioonile\/#sdfootnote2anc\">2<\/a><a href=\"https:\/\/www.envir.ee\/sites\/default\/files\/riigikontrolli_margukiri.pdf\">riigikontrolli_margukiri.pdf (envir.ee)<\/a> Riigikontrolli m\u00e4rgukiri \u201eMetsanduse arengukava aastani 2030\u201c koostamise kohta, 9.01.2019<\/p>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/11-06-2021-ema-kommentaarid-mak2030-tooversioonile\/#sdfootnote3anc\">3<\/a><a href=\"https:\/\/link.springer.com\/article\/10.1007\/s13595-016-0557-2\">https:\/\/link.springer.com\/article\/10.1007\/s13595-016-0557-2<\/a> Tomter, S.M., Kulie\u0161is, A. &amp; Gschwantner, T. Annual volume increment of the European forests\u2014description and evaluation of the national methods used.&nbsp;Annals of Forest Science&nbsp;73,&nbsp;849\u2013856 (2016). https:\/\/doi.org\/10.1007\/s13595-016-0557-2<\/p>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/11-06-2021-ema-kommentaarid-mak2030-tooversioonile\/#sdfootnote4anc\">4<\/a><a href=\"https:\/\/forestecosyst.springeropen.com\/articles\/10.1186\/s40663-018-0131-5\">Carbon forestry is surprising | Forest Ecosystems | Full Text (springeropen.com)<\/a> Pukkala, T. Carbon forestry is surprising.&nbsp;For. Ecosyst.&nbsp;5,&nbsp;11 (2018). https:\/\/doi.org\/10.1186\/s40663-018-0131-5<\/p>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/11-06-2021-ema-kommentaarid-mak2030-tooversioonile\/#sdfootnote5anc\">5<\/a><a href=\"https:\/\/www.nature.org\/en-us\/what-we-do\/our-insights\/perspectives\/climate-potential-natural-regrowth-forests\/\">Forests that regrow naturally may store more carbon (nature.org)<\/a> Forests Can Absorb Carbon More Quickly Than Previously Thought, September 23, 2020 Nancy Harris, Susan Cook-Patton, David Gibbs and Kristine Lister<\/p>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/11-06-2021-ema-kommentaarid-mak2030-tooversioonile\/#sdfootnote6anc\">6<\/a><a href=\"https:\/\/onlinelibrary.wiley.com\/doi\/full\/10.1111\/gcbb.12643\">https:\/\/onlinelibrary.wiley.com\/doi\/full\/10.1111\/gcbb.12643<\/a> Serious mismatches continue between science and policy in forest bioenergy, Michael Norton et al, GCB Bioenergy, 2019<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eesti Metsa Abiks esitas omapoolsed kommentaarid ja ettepanekud metsanduse arengukava aastani 2030 t\u00f6\u00f6versioonile (31.05). Eesti Metsa Abiks kommentaarid ja ettepanekud Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 kavandile seisuga 31.05.2021 Esitame kodaniku\u00fchenduse Eesti Metsa Abiks ettepanekud metsanduse arengukava t\u00f6\u00f6kavandile. Ettepanekud ja kommentaarid on jagatud kolme osasse: (1) kavandi valdkondlikele kirjeldustele, (2) \u00fcldeesm\u00e4rgile, alaeesm\u00e4rkidele ja tegevussuundadele ja (3) [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":243,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-242","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/242","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=242"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/242\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":244,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/242\/revisions\/244"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media\/243"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=242"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=242"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=242"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}