{"id":2455,"date":"2018-04-12T08:02:12","date_gmt":"2018-04-12T06:02:12","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=2455"},"modified":"2021-09-21T16:50:46","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:46","slug":"12-04-2018-metsakaitsjad-toetavad-400-kirja","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/12-04-2018-metsakaitsjad-toetavad-400-kirja\/","title":{"rendered":"12.04.2018: METSAKAITSJAD TOETAVAD 400 KIRJA"},"content":{"rendered":"

 <\/p>\n

Kodaniku\u00fchendus Eesti Metsa Abiks (EMA) toetab 400 kirja, \u00fchinedes 424 Eesti \u00fchiskonnategelase avaliku n\u00f5udmisega t\u00fchistada valeinfo p\u00f5hjal vastu v\u00f5etud Rail Balticu seadus.<\/strong><\/p>\n

Postimehes ilmunud avalikule p\u00f6\u00f6rdumisele<\/a> Riigikogu XIII koosseisu ja 2019. aastal valitava XIV koosseisu poole kirjutasid alla 424 lugupeetud inimest, kellest 128 kuuluvad ka Eesti Metsa Abiks Facebooki suhtlusgruppi. Teiste seas on kodanike p\u00f6\u00f6rdumisega liitunud EMA koordinaatorid Linda-Mari V\u00e4li, Martin Luiga, Indrek Vainu ja Mati Sepp. \u201eMeie rabad ja metsad ei tohi h\u00e4vida koos usaldusega oma riigi suhtes,\u201d seisab 400 kirjas.<\/p>\n

Rail Baltic \u00e4hvardab metsi lisaks trassi alale, kus valitseb oht l\u00f5igata l\u00e4bi rohekoridorid ning rikkuda veere\u017eiim, ka raudtee-ehituseks vajamineva kruusa-, liiva- ja paekivikarj\u00e4\u00e4ride rajamisega, milleks k\u00f5igepealt raiutakse maha mets. H\u00e4vinguohtu satuvad looduslikud p\u00fchapaigad ja avastamata v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4da arheoloogilised muistised. Samuti on ohus rabad, mida RB trass peaks l\u00e4bima.<\/p>\n

Tartu \u00dclikooli looduslike p\u00fchapaikade keskus koostas 2014. aastal Rail Balticu v\u00f5imalikel trassidel asuvate looduslike p\u00fchapaikade eelanal\u00fc\u00fcsi. Selle kokkuv\u00f5ttes t\u00f5deti, et ehitusest ohustatud p\u00fchapaikade v\u00e4ljaselgitamiseks on vaja korraldada t\u00e4iemahuline kihelkonnap\u00f5hine uuring, mille p\u00f5hiosa moodustab arhiiviandmete anal\u00fc\u00fcs ja kohaliku elanikkonna metoodiline k\u00fcsitlemine. Seda pole senini tehtud.<\/p>\n

Ohustatud p\u00fchapaikade hinnanguline arv kasvab seda enam, mida kaugemalt tuuakse Rail Balticu trassi ehituseks kruusa, liiva ja paekivi. 2015. aastal koostatud anal\u00fc\u00fcsis arvestati, et kruus ja liiv tuuakse kuni 25 km kauguselt. Sellega j\u00e4i ohupiirkonda ca 700 p\u00fchapaika. Kui nimetatud maavarad kaevandataks ja toodaks kuni 50 km kauguselt, satuks ohtu kuni 1400 p\u00fchapaika, millest valdav enamik on kaardistamata. Piirkonnas asuvast 30 kihelkonnast on p\u00fchapaigad t\u00e4naseks t\u00e4ies mahus arvele v\u00f5etud vaid \u00fches ning arhiiviteadete esialgne v\u00e4ikesemahuline uuring valmib t\u00e4navu 11 kihelkonnas ajaloolisel Harjumaal. “Kuna Kultuuriministeerium otsustas 2015. aastal p\u00fchapaikade t\u00e4iemahulise kaardistamise peatada, t\u00e4hendab RB sellisel kujul ja asukohas ehitamine v\u00e4hemalt k\u00fcmnete kaardistamata hiite, silmaallikate, ohvrikivide jt looduslike p\u00fchapaikade h\u00e4vitamist,” s\u00f5nas Kaasik.<\/p>\n

Rail Balticu kriitikud on kodaniku\u00fchenduse Avalikult Rail Balticust juhtimisel j\u00e4rjepidevalt taotlenud RB tasuvusuuringus viidatud allikate ja arvutusk\u00e4ikude avalikustamist, nagu n\u00f5uab Euroopa Komisjoni kinnitatud tasuvusuuringute koostamise juhend. Siiski on suur osa viidatud allikaid ja k\u00f5ik tasuvusanal\u00fc\u00fcsi arvutusk\u00e4igud j\u00e4tkuvalt salastatud. \u00dcheks avaliku raha eest tehtud uurimuseks, mida huvilistega seni jagatud pole, on Eesti teadlaste J\u00fcri Sakkeuse, Aado Keskpaiga ja Erik Terki koostatud t\u00f6\u00f6 “Freight Flow Forecasting from Arctic Sea Route and Adriatic Route to Rail Baltica Railway Line”.<\/p>\n

Loe lisaks:<\/strong><\/p>\n