{"id":2518,"date":"2018-04-30T12:01:15","date_gmt":"2018-04-30T10:01:15","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=2518"},"modified":"2021-09-21T16:50:46","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:46","slug":"23-04-27-04-rahvusvaheline-metsakaitsemiiting-toi-kokku-kumned-riigid-ule-maailma","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/23-04-27-04-rahvusvaheline-metsakaitsemiiting-toi-kokku-kumned-riigid-ule-maailma\/","title":{"rendered":"23.04-27.04: RAHVUSVAHELINE METSAKAITSEMIITING T\u00d5I KOKKU K\u00dcMNED RIIGID \u00dcLE MAAILMA"},"content":{"rendered":"

 <\/p>\n

Elbikus toimunud Forest Movement Europe’i (FME) ja Environmental Paper Networki (EPN) kohtumisel osales kahek\u00fcmne \u00fcheksa organisatsiooni esindajaid kahek\u00fcmne neljast riigist. \u00dcritust aitasid korraldada kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks (EMA), keskkonna\u00fchendus Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja loodusturismiettev\u00f5te Estonian Nature Tours ning arutluse alla tulid Eesti, Malaisia, USA, Indoneesia, Nepaali, Kongo, Slovakkia ja Venemaa metsandusprobleemid ning edasiminekud nende lahendamisel. Miitingul osales v\u00e4lisk\u00fclalisi Soomest, \u00dchendkuningriigist, Belgiast, Indiast, Slovakkiast, Itaaliast, \u0160veitsist, Ameerika \u00dchendriikidest, Venemaalt, Hollandist, Hiinast, Prantsusmaalt, Serbiast, Beninist, Portugalist, Eestist, Saksamaalt, Austraaliast, Uus-Meremaalt, Armeeniast, Indoneesiast, Uus-Meremaalt, Nepaalist ja Elevandiluurannikult.<\/strong><\/p>\n

 <\/p>\n

\"\"
Looduskaitseveteran Sergio Baffoni jagab Siim Kuresoole (ELF) ja Martin Luigale (EMA) n\u00e4pun\u00e4iteid<\/figcaption><\/figure>\n

Avaettekandel tutvustasid Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juhatuse aseesimees Siim Kuresoo<\/a> ja Eesti Metsa Abiks (EMA) rahvusvaheliste suhete koordinaator Martin Luiga<\/a> kokku tulnutele Eesti metsanduse l\u00e4hiajalugu ja p\u00f5hiprobleeme ehk siis eelk\u00f5ige taasiseseisvumise j\u00e4rgsel ajal kujunenud metsandusolukorda, mis on praeguseks hetkeks viinud ulatusliku \u00fcleraie ja kogukondlike konfliktideni.<\/p>\n

Environmental Paper Networki<\/a> (EPN) kampaaniakoordinaator Sergio Baffoni tutvustas EPN-i strateegiaid \u00fcleilmselt paisuva tselluloosit\u00f6\u00f6stuse pidurdamisel ning keskkonnas\u00e4\u00e4stlikumale rajale suunamisel, kuna vastavat t\u00f6\u00f6stust saadab alatihti vanade metsade h\u00e4vitamine, liigirikkuse kadu ning keskkonnasaaste, ning selgitas, et ka Est-For Investi poolt Emaj\u00f5e \u00e4\u00e4rde planeeritav tehas on oma mastaapsusega rahvusvahelise keskkonnakaitsekogukonna t\u00e4helepanu k\u00f6itnud ning EPN on lubanud teha k\u00f5ik neist oleneva, aitamaks Eesti rahval meie metsade ja vete kaitseks sellist tehast \u00e4ra hoida. Kohtumise ajal avaldati ka EPN-i \u00fclevaade paberit\u00f6\u00f6stuse hetkeseisust, samuti otsiti koha peal \u00fchist n\u00e4gemust biomassi osas ning valmistati ette \u00fchisp\u00f6\u00f6rdumine Tartu kodanike, teadlaste ja linnavalitsuse toetuseks Est-For Investi poolt kavandatava tselluloositehase asjus.<\/p>\n

Kokkutulnud arutlesid ka selle \u00fcle, kuidas kohalikud kogukonnad terves maailmas oma metsade kaitsmiseks koonduvad, aidates niimoodi kaasa ka kliimaolukorra parandamisele. EMA-lgi on plaanis \u00fcleilmse v\u00f5rgustiku toel kogukondlikku, s\u00e4\u00e4stvat ning pol\u00fcfunktsionaalset metsamajandamist edendama hakata. Meie \u00fchenduse hinnangul v\u00f5iks seada esimeseks eesm\u00e4rgiks selle, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsasid hakataks kogukonnametsadena majandama ning seda eesm\u00e4rki kavatseb kodaniku\u00fchenduse t\u00f6\u00f6r\u00fchm ka Metsanduse arengukava 2030 koostamisel kaitsta.<\/p>\n

 <\/p>\n

\"\"
Metsakaitsjad t\u00f6\u00f6hoos Roosta puhkek\u00fcla konverentsisaalis<\/figcaption><\/figure>\n

 <\/p>\n

V\u00e4lisk\u00fclalised j\u00e4id rahule nii majutuse, kohaliku toidu kui korraldusega ning t\u00f6\u00f6 sujus eeskujulikult. Miitingu k\u00e4igus sai kokkutulnud organisatsioonidele selgeks, et olukord Eesti ning kogu Baltikumi metsades on t\u00f5epoolest halb ning sellele tuleks ka rahvusvahelisel tasandil senisest enam t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. Samas tunnustati eestlasi juba saavutatud edusammude eest ning tunti suurt huvi koost\u00f6\u00f6 vastu, mida plaanitakse s\u00fcvendada. T\u00f5siselt on plaanis t\u00f5statada pelletit\u00f6\u00f6stuse k\u00fcsimus Suurbritannias ja Taanis, kus aetakse ahju suuri koguseid Eesti ja teiste Balti riikide metsi, teadmata midagi siinsetest probleemidest ning kohalike inimeste s\u00fcvenevast murest liiga intensiivse raiumise p\u00e4rast.<\/p>\n

V\u00e4lisdelegatsioon k\u00fclastas ka Soomaa rahvusparki ning EMA koordinaatorid tutvustasid k\u00fclalistele seal hiljaaegu tehtud raiet, mis kodaniku\u00fchenduse sekkumisel peatati, kuid siiski j\u00f5uti toime panna mitmeid raierikkumisi, mida Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaagentuur n\u00fc\u00fcdseks ka uurima on asunud. S\u00fcndmust peeti h\u00e4biv\u00e4\u00e4rseks ning leiti, et L\u00e4\u00e4ne-Euroopas tekitanuks see suure skandaali.<\/p>\n

\"\"
Rahvusvaheline delegatsioon Soomaal<\/figcaption><\/figure>\n

Selgus, et Eesti probleemidel on m\u00f5ndagi \u00fchist koguni nii kaugete paikade nagu Indoneesia omadega, ning just nimelt seet\u00f5ttu ongi m\u00f5ttekas rahvusvahelist koost\u00f6\u00f6d tugevdada ja teineteise kogemustest \u00f5ppida. \u00dcheks n\u00e4iteks toodi Amazari tselluloositehas, mis keskkonnakahjude j\u00e4meda eiramise t\u00f5ttu Shenzheni aktsiaturult maha v\u00f5eti<\/a>, mist\u00f5ttu selle ehitus v\u00f5ib pooleli j\u00e4\u00e4da. Ka Soome \u00f6koloogid veavad oma metsapoliitikaga pikemat aega v\u00e4gikaigast ning kohaletulnud soomlased olid lahkelt n\u00f5us meiega tulevikus jagama \u00fclevaadet Soomele spetsiifilistest metsandusprobleemidest.<\/p>\n

Samuti r\u00e4\u00e4giti kurbadest oludest Armeenias<\/a>, kus mets katab vaid kuus protsenti riigi pindalast, 80% riigist on k\u00f5rbestumisohus ja lapsedki on t\u00e4navatele protestima tulnud. Riik on \u00fcritanud istutamisega tegeleda, ent teeb seda nii asjatundmatult, et sest pole erilist kasu ning kodaniku\u00fchendustel on praktilise tegevuse jaoks raske raha leida.<\/p>\n

Hoopis t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne ja inspireeriv on aga Uus-Meremaa p\u00f5lisrahvaste olukord, kus p\u00f5lisasukad on saavutanud keskv\u00f5imu suhtes \u00fcsna tugeva positsiooni. Waikato-Tainui h\u00f5imu esindaja Lorraine Dixon kinkis EMA rahvusvaheliste suhete koordinaatorile seljakoti ja lipsu ning ka mitmed teised osalenud said traditsioonilist l\u00f5uat\u00e4toveeringut kandva aborigeenist keskkonnaaktivisti kingituse omanikuks.<\/p>\n

J\u00e4rgmise aasta metsakaitsemiitingu v\u00f5imaliku toimumiskohana k\u00e4idi juba v\u00e4lja Slovakkia, kus tegutseb rahvademokraatia p\u00e4evist saati j\u00e4rjepidevalt looduskaitseorganisatsioon WOLF. Miitingul viibinud slovaki looduskaitsja s\u00f5nul \u00fcritas nende organisatsioon alguses metsi kaitse jaoks kokku osta, ent hakkas hiljem hoopis valitsusega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidama, milles on n\u00fc\u00fcdseks saavutatud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid tulemusi. Lisaks on Slovakkias \u00f5nnestunud Euroopa Liidu abiga suurkiskjate \u00fclek\u00fcttimisele piir panna, mille tagaj\u00e4rjel v\u00f5ib Slovakkia, mis on Eestiga sarnase pindala, kuid viis korda suurema rahvaarvuga riik, t\u00e4na uhkustada 800 hundi ja tervelt 1200-pealise karupopulatsiooniga. V\u00f5rdluseks v\u00f5ib tuua Eesti hundi- ja karupopulatsiooni, mis on vastavalt umbes 200 ja 650-700 isendit.<\/p>\n

P\u00e4ev p\u00e4rast \u00fcrituse l\u00f5ppu k\u00e4idi m\u00f5nede huvilistega veel m\u00f5nede Eesti puidut\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tete, neid \u00fcmbritsevate alade ning kohalike elanikega tutvumas.<\/p>\n

 <\/p>\n

Vaata lisaks:<\/strong><\/p>\n