{"id":2586,"date":"2018-05-15T10:29:24","date_gmt":"2018-05-15T08:29:24","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=2586"},"modified":"2021-09-21T16:50:46","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:46","slug":"15-05-2018-metsakaitseuhendus-seisab-fsc-standardi-koostamisel-linnurahu-ja-metsameeste-oiguste-eest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/15-05-2018-metsakaitseuhendus-seisab-fsc-standardi-koostamisel-linnurahu-ja-metsameeste-oiguste-eest\/","title":{"rendered":"15.05.2018: METSAKAITSE\u00dcHENDUS SEISAB FSC STANDARDI KOOSTAMISEL LINNURAHU JA METSAMEESTE \u00d5IGUSTE EEST"},"content":{"rendered":"

 <\/p>\n

Kodaniku\u00fchendus ja FSC Eesti esindusorganisatsiooni sotsiaalkoja liige Eesti Metsa Abiks (EMA) esitas t\u00e4na omapoolsed t\u00e4psustused ja parandused hetkel v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatavale kohalikule s\u00e4\u00e4stva metsanduse standardi eeln\u00f5ule, juhindudes muu hulgas ka sellest, et \u00fchenduse aktivistidel oleks v\u00f5imalikult arusaadaval ja auditeeritaval viisil v\u00f5imalik sertifikaadi t\u00e4itmise \u00fcle vabatahtlikku kontrolli teostada. FSC on \u00fclemaailmse haardega j\u00e4tkusuutliku metsamajandamise edendaja ning mainekaim selletaoline sertifitseerimisorganisatsioon, mille liikmete hulka kuuluvad pea k\u00f5ik Eesti suuremad metsa- ja puiduettev\u00f5tted, sealhulgas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Muu hulgas kaitstakse sertifikaadiga Eesti p\u00f5lisrahva \u00f5igust ajalooliste looduslike p\u00fchapaikade s\u00e4ilitamisele ja traditsioonilisele hoidmisele.<\/strong><\/p>\n

 <\/p>\n

\"\"
Kott kuivanud kuuseistikutega, mille allika kinnitusel on maha j\u00e4tnud RMK palgalised, kes pole alamakstuse t\u00f5ttu motiveeritud t\u00f6\u00f6d korrektselt l\u00f5pule viima<\/figcaption><\/figure>\n

EMA hinnangul tuleb standardis t\u00e4psustada lindude pesitsusrahust kinni pidamise punkti, sest praegusel kujul v\u00f5imaldab sertifikaat j\u00e4tkata lindude ja loomade pesitsusajal teostatavaid raieid, mille tagaj\u00e4rjel h\u00e4vivad uuendusraie alal pesitsevate lindude pesad ja hukkub nii linnu- kui loomapoegasid. Samuti tuleb t\u00e4psustada metsat\u00f6\u00f6listele \u00f5iglase ja v\u00e4\u00e4rika t\u00f6\u00f6tasu maksmise punkti, sest kuigi FSC-sertifikaat seda n\u00f5uab, siis on kodaniku\u00fchendusele teada mitmeid juhtumeid, kus selliseid suuri sertifikaadi-omajaid nagu RMK on otseselt kahtlustatud oma t\u00f6\u00f6tajate nii madalas tasustamises, et allhankefirma peab valima maksudest k\u00f5rvalehiilimise ja tuluta j\u00e4\u00e4mise vahel. Muu hulgas on EMA-le saadetud arvukalt pilte metsa vedelema j\u00e4etud kuuseistikukastidest, mis on asjaosaliste kinnitusel RMK palgatud t\u00f6\u00f6liste poolt sinna j\u00e4etud, kuna alamakstuse t\u00f5ttu on neil motivatsioon l\u00f5ppenud ning istikud koos noorte puudega kastidesse k\u00e4rbuma j\u00e4etud.<\/p>\n

N\u00e4iteks andis \u00fcks kodaniku\u00fchenduse allikatest teada, et n\u00e4gi 2016. aastal Soomaa rahvuspargi k\u00fclje all Tipu k\u00fclas v\u00e4lit\u00f6id tehes umbes kolmel raielangil avamata pappkastikesi, millede sees olid kuuseistikud. Igal langil oli umbes 70-100 kastikest. Lisaks on \u00fchendusele saadetud arvukalt fotosid metsa all vedelevatest kottidest v\u00f5i pappkastidest, mille sees kuivanud kuuseistikud, samuti RMK lankidest, mis on vaid osaliselt t\u00e4is istutatud, kuna \u00fclej\u00e4\u00e4nud istikud on teadmata kohta kadunud.<\/p>\n

EMA juhtis FSC-standardi t\u00e4iendamisel t\u00e4helepanu ka seenhaiguste leviku t\u00f5kestamise vajadusele, kuna intensiivmetsandus v\u00f5ib sellised muidu \u00fcsna ohutud looduslikult esinevad haigused nagu kuuse- ja m\u00e4nnijuurepess massilisteks epideemiateks muuta. Seep\u00e4rast tuleb soosida ka mitmeliigiliste segametsade teket \u00fchekultuuriliste kuuse-, m\u00e4nni- ja kaseistanduste rajamise asemel, missugust metsamajanduslikku praktikat Eestis varemalt on soositud.<\/p>\n

Metsakaitse\u00fchendus tegi veel ettepaneku lageraiete keskkonnakahjuliku m\u00f5ju v\u00e4hendamiseks, j\u00e4ttes s\u00e4ilikpuud alati j\u00e4tta \u00fchtsete klumpidena, mille alt ei raiuta ka alusmetsa. Nii hoitaks osa metsast v\u00f5imalikult loodusl\u00e4hedasena ja loodaks elupaikasid paljudele taime- ja loomaliikidele.. Samuti peaks loodusliku mitmekesisuse s\u00e4ilimiseks vajalik ala \u00fchenduse hinnangul h\u00f5lmama v\u00e4hemalt 20% planeeritava raie pindalast.<\/p>\n

\u00dchendus leidis ka, et Eesti oludes ei peaks v\u00e4ikese metsamajandamisorganisatsiooni m\u00e4\u00e4ratlus l\u00f5ppema mitte tuhande, vaid saja hektari \u00fcletamisel, kuna selle piirikivi l\u00e4bimisega on Eesti kontekstis tegu juba suuremate maaomanike ja ettev\u00f5tetega.<\/p>\n


\nFSC-sertifitseerimisorganisatsioon on maailma mainekaim (on kasutatud ka v\u00e4ljendit \u201eainus mainimisv\u00e4\u00e4rne\u201c), ent viimasel ajal on FSC rahvusvaheline usaldusv\u00e4\u00e4rsus kahtluse alla sattunud, kuna organisatsiooni asutajaliige Greenpeace v\u00e4ljus sertifitseerimisorganist, viidates selle ebapiisavusele ja eba\u00fchtlasele tasemele erinevates maailma paikades ning t\u00f5siasjale, et skeem hakkab meenutama \u00fcha enam \u201erohepesu\u201c ehk j\u00e4tkusuutmatu majandamispraktika poliitilist lobistamist s\u00e4\u00e4stlikuks ja kodanikke kaasavaks metsanduspraktikaks.<\/i><\/p>\n

 <\/p>\n

Loe lisaks:<\/strong><\/p>\n