{"id":2619,"date":"2018-05-21T09:49:05","date_gmt":"2018-05-21T07:49:05","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=2619"},"modified":"2021-09-21T16:50:46","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:46","slug":"21-05-2018-ema-moistab-puidu-massilise-elektriks-poletamise-hukka","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/21-05-2018-ema-moistab-puidu-massilise-elektriks-poletamise-hukka\/","title":{"rendered":"21.05.2018: EMA M\u00d5ISTAB PUIDU MASSILISE ELEKTRIKS P\u00d5LETAMISE HUKKA"},"content":{"rendered":"<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>Kodaniku\u00fchendus Eesti Metsa Abiks (EMA) teavitab nii riigikogulasi kui avalikkust, et j\u00e4rgmisel kolmap\u00e4eval (30.05) Riigikogus toimuv elektrituruseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (290SE) teine lugemine, mis sisaldab v\u00f5imalust Narva elektrijaamades statistikakaubanduse raames piiranguteta puitu p\u00f5letada, on kaasaegseima teadusinfo j\u00e4rgi s\u00e4\u00e4stva metsanduse printsiipidele ning Pariisi kliimaleppe eesm\u00e4rkidele vastuk\u00e4iv samm ning seep\u00e4rast kavatsevad kodanikud astuda k\u00f5ik vastusammud, et konkreetset seaduseeln\u00f5ud l\u00e4bi ei lastaks.<\/strong><b><br \/>\n<\/b><\/p>\n<p>Kodaniku\u00fchendus meenutab, et opositsioonis viibides m\u00f5istsid nii praegune maaeluminister <a href=\"http:\/\/www.pealinn.ee\/koik-uudised\/tarmo-tamm-puidu-masspoletamise-asemel-tuleks-luua-sellele-n163640\">Tarmo Tamm<\/a>\u00a0 kui ka ettev\u00f5tlus- ja IT-minister <a href=\"https:\/\/www.aripaev.ee\/uudised\/2014\/03\/20\/urve-palo-tuleb-ette-votta-partsi-tegematajatmised\">Urve Palo<\/a> puidu massp\u00f5letamise negatiivseid aspekte ning ka keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra <a href=\"https:\/\/online.le.ee\/2016\/02\/18\/rainer-vakra-metsa-koht-ei-ole-elektrijaama-hiidahjus\/\">v\u00f5ttis sel teemal s\u00f5na<\/a>. Massiline puidu p\u00f5letamine koostootmisjaamade kateldes on tasakaalustatud kliimapoliitika seisukohast \u00fcks kahjulikumaid puidukasutuse viise ning suurendab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kliimamuutuste peamise komponendi ehk s\u00fcsiniku hulka atmosf\u00e4\u00e4ris. Puidu p\u00f5letamisel eraldub aastatega talletunud s\u00fcsinik koheselt ning vabaneb ka metsamullas talletunud s\u00fcsinik, samuti lakkab s\u00fcsiniku sidumine antud alal aastak\u00fcmneteks. Seega pole puidup\u00f5letamine fossiilk\u00fctuste kasutamisele eelistatav, sest naftast ei soovita loobuda mitte selle ressursi v\u00f5imaliku ammendumise p\u00e4rast, millist v\u00f5imalust \u00fcha uute maardlate j\u00e4\u00e4 alt v\u00e4lja sulamine sugugi ei toeta, vaid s\u00fcsinikuheite ja muude looduskahjustuste t\u00f5ttu, mille osas v\u00f5ib puidu p\u00f5letamine <a href=\"http:\/\/ase.tufts.edu\/gdae\/Pubs\/climate\/LetterFromScientistsToEuParliament_ForestBiomass_January_2018.pdf?utm_source=GDAE+Subscribers&amp;utm_campaign=ac786a8415-EMAIL_CAMPAIGN_2018_02_26&amp;utm_medium=email&amp;utm_term=0_72d4918ff9-ac786a8415-46749177\">fossiilk\u00fctuseid isegi \u00fcletada<\/a>.<\/p>\n<p>Juba praegusel ajal l\u00e4heb suurem osa meil raiutavast metsast p\u00f5letamisele. 2016. aastal l\u00e4ks Eesti raiemahust p\u00f5letamisele <a href=\"http:\/\/empl.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/01\/Puidubilanss-2016-ja-2019.pdf\">peaaegu pool<\/a>, kusjuures sinna hulka kuulub ka Ida-Euroopas \u00e4\u00e4rmiselt suurte m\u00f5\u00f5tmeteni paisunud pelleti\u00e4ri, mis viib Eesti ja teiste Balti riikide metsa graanulitena Taani, Suurbritannia ja teiste l\u00e4\u00e4nepoolsemate EL-i riikide energiajaamadesse ning tavatarbijatele, olles v\u00f5imalik vaid t\u00e4nu ebam\u00f5istlikult \u00fcles ehitatud taastuvenergiatoetuste s\u00fcsteemile. Lisaks keskkonnakaalutlustele oleks Narva jaamades puidu p\u00f5letamisel negatiivne m\u00f5ju ka sama tooret kasutavale osale Eesti puidut\u00f6\u00f6stusest, samuti puitk\u00fcttest s\u00f5ltuvatele majapidamistele, mille k\u00fctte hind sellise seadusemuudatuse tagaj\u00e4rjel paratamatult t\u00f5useks. Samuti on selline puidukasutus lokaalsetest koostootmisjaamadest energeetiliselt peaaegu kolm korda ebaefektiivsem ning raiskavam.<\/p>\n<p>V\u00f5ttes arvesse, et 2021. aastal j\u00f5ustuv Euroopa Liidu LULUCF-m\u00e4\u00e4rus piirab Eesti raiemahtu v\u00e4hemalt 10 miljoni tihumeetrini aastas ning paljud Eesti metsanduse arengukava 2021-2030 koostamise osapooled leiavad, et aastane raiemaht peab olema veelgi v\u00e4iksem, siis tuleb valitsusel juba praegu puidusektorit ettevaatlikult kahandama hakkama, aga mitte toetada miljonite tihumeetrite suurust lisan\u00f5udlust nii Est-Fori plaanitava tehase kui Auvere jaamas tselluloosivabrikuga v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rse koguse puidu p\u00f5letamise n\u00e4ol, mis lisaks looduskahjule halvendaks v\u00e4iksemate puidut\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tete konkurentsiv\u00f5imet ning tekitaks turumoonutust.<\/p>\n<p>Kodaniku\u00fchendus soovitab k\u00f5igil huvilistel oma soovid puidu massp\u00f5letamise osas rahvaesindajatele isiklikult v\u00f5i kirjalikult teatavaks teha. Saadikud j\u00f5uavad 30. mail t\u00f6\u00f6le umbes kell kaheksa hommikul ning EMA eestvedajad kavatsevad neid seal ka tervitada, teavitamaks neid elektrituruseaduse muudatuse ohtudest ja vajadusest h\u00e4\u00e4letada selle l\u00e4bi laskmise vastu.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>&nbsp; Kodaniku\u00fchendus Eesti Metsa Abiks (EMA) teavitab nii riigikogulasi kui avalikkust, et j\u00e4rgmisel kolmap\u00e4eval (30.05) Riigikogus toimuv elektrituruseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (290SE) teine lugemine, mis sisaldab v\u00f5imalust Narva elektrijaamades statistikakaubanduse raames piiranguteta puitu p\u00f5letada, on kaasaegseima teadusinfo j\u00e4rgi s\u00e4\u00e4stva metsanduse printsiipidele ning Pariisi kliimaleppe eesm\u00e4rkidele vastuk\u00e4iv samm ning seep\u00e4rast kavatsevad kodanikud astuda k\u00f5ik vastusammud, et [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-2619","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2619","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2619"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2619\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9572,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2619\/revisions\/9572"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2619"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2619"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2619"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}