{"id":3127,"date":"2018-06-15T16:34:52","date_gmt":"2018-06-15T14:34:52","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=3127"},"modified":"2021-09-21T16:50:46","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:46","slug":"15-06-2018-metsanduse-arengukava-2030-koostamisprotsessi-esimene-vahekokkuvote","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/15-06-2018-metsanduse-arengukava-2030-koostamisprotsessi-esimene-vahekokkuvote\/","title":{"rendered":"15.06.2018: METSANDUSE ARENGUKAVA 2030 KOOSTAMISPROTSESSI ESIMENE VAHEKOKKUV\u00d5TE"},"content":{"rendered":"

K\u00e4esolevaks hetkeks on metsanduse arengukavasse kuuluvate probleemide kaardistamisega j\u00f5utud alamt\u00f6\u00f6r\u00fchmade kohtumiste esmase tulemuseni ning esimese suurema vahekokkuv\u00f5tte tegemiseni. EMA aktiivil on hea meel oma kaasaelajatele teada anda, et k\u00f5ik need probleemid, mis liikumise liikmete ja rahva hulgas l\u00e4bi viidud kaardistamisega kodaniku\u00fchenduse t\u00e4helepanuv\u00e4lja sattusid, said ka probleemidena \u00e4ra kaitstud. M\u00f5ned kaardistatud probleemidest l\u00e4ksid paraku sisse algsest veidi erineval kujul \u2013 n\u00e4iteks metsavahi ametikoha taastamise plaanist tuli t\u00f6\u00f6r\u00fchma liikmete \u00e4geda vastuseisu t\u00f5ttu teha kohati ebapiisava keskkonnaj\u00e4relevalve punkt \u2013, aga \u00fchtegi probleemi EMA esindajad p\u00e4riselt k\u00f5rvale heita ei lasknud. Olulisena v\u00e4\u00e4rib m\u00e4rkimist, et kindlalt on seistud raiemahtude alandamise, lageraie osakaalu v\u00e4hendamise, inimeste suurema kaasamise, nn teiseste metsah\u00fcvedega (n\u00e4iteks korilusega) arvestamise ja muude rahva poolt esitatud punktide kaitsega. Muu hulgas on EMA ainuke huvir\u00fchm, kes juurepessu olulisust r\u00f5hutas ning lasi selle ka probleemina kaardistada.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5te alamt\u00f6\u00f6r\u00fchmade kohtumistest<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"
Probleemide prioritiseerimise top 10 punktide j\u00e4rgi. Inga Kuusi foto<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

K\u00f5ige \u00fcksmeelsemaks on seni osutunud kultuuri alamt\u00f6\u00f6r\u00fchma kohtumised, kus t\u00f5statati nii looduslike p\u00fchapaikade, p\u00e4randkultuuri objektide, pesitsusaegse raierahu, peremetsaomanike \u00f5iguste kaitse kui arengukava P\u00f5hiseadusele vastavuse k\u00fcsimused. EMA esindasid k\u00f5nealustel kohtumistel vaheldumisi Linda-Mari V\u00e4li<\/strong> ja Martin Luiga<\/strong>, samuti olid kaasatud Ahto Kaasik<\/strong> Hiite Maja SA-st, Toomas Lemming<\/strong> Erametsaliidust, kirjanik Valdur Mikita<\/strong> ja antropoloog Art Leete<\/strong> ning mitmed ministeeriumid ja ametkonnad, neist kahtlemata aktiivsemaina Muinsuskaitseamet<\/strong>, aga ka Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disainin\u00f5unik Indrek R\u00fcnkla<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

Sotsiaalr\u00fchmas on valitsenud m\u00e4rksa vastuolulisem \u00f5hkkond ning k\u00f5ige suuremat diskussiooni on peetud EMA esitatud punktide \u00fcle, mis k\u00e4sitlevad inimeste suurema kaasamise vajadust nii RMK kui kinnistunaabrite poolt kavandatavatesse raietesse. Erametsaliidu ning Eesti Metsa- ja Puidut\u00f6\u00f6stuse Liidu esindaja vastuseis k\u00f5nealuste punktide \u00e4ra m\u00e4rkimise osas MAK2030 probleemikaardistuses oli sedav\u00f5rd intensiivne, et kokku kulus alamt\u00f6\u00f6r\u00fchma kolmel kohtumisel nende punktide \u00fcle arutlemisele tunde. Kuna EMA saab aga pidevalt kaebusi just raietesse kaasamata j\u00e4tmise p\u00e4rast, siis polnud v\u00f5imalik esitatud probleemidest kuidagi taganeda ning t\u00e4nu p\u00f5hjalikule diplomaatiale l\u00e4ksid need punktid siiski ilma erimeelsusteta sisse. EMA esindas k\u00f5nealustel kohtumistel Linda-Mari V\u00e4li, Erametsaliitu Kadri-Aija Viik<\/strong>, Metsat\u00f6\u00f6tajate ameti\u00fchingut Jaan Aiaots<\/strong>, samuti oli esindatud Eesti Metsa- ja Puidut\u00f6\u00f6stuse Liit Marek Kase<\/strong> esinduses, Eesti Linnade ja Valdade Liit<\/strong>, Tartu \u00dclikooli sotsioloogiateaduskond Triin Vihalemma<\/strong> esinduses ning mitmete ministeeriumite ametnikud. Puudusena osutaksid EMA vaatlejad eelk\u00f5ige sellele, et kaasatud polnud \u00fchtegi arsti v\u00f5i muud tervishoiuga tegelevat spetsialisti, aga kahtlemata on neid v\u00f5imalik arengukava hilisemas protsessis kaasata.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
EMA erilahenduste koordinaator Indrek Vainu jutleb Erametsaliidu juhatuse esimehe Mikk Lingiga MAK 2030 probleemikaardistuse suure t\u00f6\u00f6r\u00fchma koosolekul RMK Toomsaalis 14. juunil 2018. Inga Kuusi foto<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Kui kultuuri- ja sotsiaalr\u00fchmas suudeti k\u00f5ik osapoolte esitatud probleemid konsensuslikena \u00e4ra kaardistada, siis majandus- ja \u00f6koloogiar\u00fchmas j\u00e4id m\u00f5ned erimeelsused l\u00f5puni lahendamata ning kui EMA soovis t\u00f6\u00f6r\u00fchmas arutada Erametsakeskuse<\/strong> esitatud v\u00e4idetavat eramaade suurema kuivendamise vajadust, soovides diskuteerida vastuolu \u00fcle \u00f6koloogia t\u00f6\u00f6r\u00fchma punktiga, mis osutab liigse metsakuivenduse kahjulikule m\u00f5jule, siis keeldus t\u00f6\u00f6r\u00fchma juhtinud ametnik seda punkti arutelule panemast, ehkki t\u00f6\u00f6aega oli veel k\u00fcllaldaselt j\u00e4rel. Seep\u00e4rast j\u00e4i anal\u00fc\u00fcsimata ka EMA grupi t\u00f5statatud kahtlustus, et kliimamuutuste kontekstis suurendab metsakuivendus tuleohtu metsades, aga metsatulekahjud on lisaks \u00f6koloogilistele ja sotsiaalsetele kahjudele ka tugeva negatiivse m\u00f5juga meie majandusele. EMA esindasid majandusr\u00fchmas vaheldumisi Linda-Mari V\u00e4li ja Martin Luiga, Erametsaliitu esindas Mikk Link<\/strong>, Erametsakeskust vaheldumisi Jaanus Aun<\/strong> ja Irje M\u00f6ldre<\/strong>, Eesti Metsa- ja Puidut\u00f6\u00f6stuse Liitu T\u00f5nu Ehrpais<\/strong>, v\u00e4ikemetsaomanikke Rainer Kuuba<\/strong>, Taastuvenergia Koda Rene Tammist<\/strong> ja Loodusturismi \u00dchingut Bert R\u00e4hni<\/strong>, samuti olid esindatud mitmed ministeeriumid ja ametkonnad ning Swedbank<\/strong>. \u00dcllatav ja ehk ka omamoodi k\u00f5nekas on t\u00f5siasi, et Riigimetsa Majandamise Keskus<\/strong>e juht Aigar Kallas<\/strong>, kes RMK poolt liikmeks oli m\u00e4\u00e4ratud, ei k\u00e4inud kohal \u00fchelgi alamr\u00fchma ega ka suure t\u00f6\u00f6r\u00fchma kohtumisel.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige teaduskesksem ning esitatud punktide poolest mahukaim on kahtlemata olnud \u00f6koloogia r\u00fchma t\u00f6\u00f6. K\u00f5nealune t\u00f6\u00f6r\u00fchm l\u00f5ppes paraku suure erimeelsusega punkti \u00fcle, mis k\u00e4sitles \u00fcleraie negatiivset m\u00f5ju meie metsaelustikule. Erametsaliidu esindaja suure vastuseisu t\u00f5ttu l\u00e4ks paljude arengukavas osalejate jaoks oluliseim punkt ehk \u00fcleraie negatiivne m\u00f5ju meie metsaelustikule sisse koos erimeelsusega, kuna aga tegemist ei ole teaduslikult p\u00f5hjendatud erimeelsuse, vaid ainult huvir\u00fchma esindaja subjektiivse seisukoha ehk usuga, siis ei saa sel olla ka teaduslikku kaalu. Praegusel hetkel on Tartu \u00dclikooli looduskaitsebioloogia vanemteadur Asko L\u00f5hmus<\/strong> Keskkonnaministeeriumile selgitanud, et tema saab arengukava koostamises edasi osaleda vaid siis, kui erimeelsuste puhul eritletakse teaduslikud ja huvir\u00fchmade erimeelsused ning suhtutakse strateegilistesse k\u00fcsimustesse t\u00f5siselt. Ka EMA toetab L\u00f5hmuse seisukohta, pealegi kannataks k\u00f5nealuse r\u00fchma t\u00f6\u00f6 ilma \u00fche Eesti juhtiva \u00f6koloogi panuseta m\u00e4rgatavalt, \u00f5\u00f5nestades kogu arengukava koostamise protsessi. EMA esindasid \u00f6koloogia t\u00f6\u00f6r\u00fchma kohtumistel vaheldumisi Linda-Mari V\u00e4li<\/strong> ja Martin Luiga<\/strong>, Erametsaliitu Ando Eelmaa<\/strong>, Erametsakeskust Irje M\u00f6ldre<\/strong>, Keskkonnaametit Taavi Tattar<\/strong>, Tartu \u00dclikooli Asko L\u00f5hmus<\/strong>, Eestimaa Looduse Fondi Tarmo T\u00fc\u00fcr<\/strong>, Maa\u00fclikooli Veiko Uri<\/strong> ja Hardi Tullus<\/strong> ning Tallinna \u00dclikooli Mihkel Kangur<\/strong>. Lisaks olid veel esindatud mitmed ministeeriumid ja ametkonnad, sealhulgas ka Maaeluministeerium<\/strong> ja RMK<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5itlus v\u00f5rdse esindatuse eest<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"

\u00d6koloogia t\u00f6\u00f6r\u00fchm arutab raiemahtude teemat. Inga Kuusi foto<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

P\u00e4rast alamt\u00f6\u00f6r\u00fchmade esmaste kohtumiste l\u00f5ppu on EMA pidanud aktiivseid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi ministeeriumiga, et tagada protsessi alguses kokku lepitud v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne h\u00e4\u00e4le\u00f5igus erametsaomanike esindajatega. T\u00f6\u00f6r\u00fchmade kokku panemisel n\u00f5udsid kodanikud esindatust k\u00f5igis alamt\u00f6\u00f6r\u00fchmades, kuna \u00fchenduse poolt kogutud ja edasi antav sisend puudutas k\u00f5iki s\u00e4\u00e4stva metsanduse sambaid ehk nii metsanduse \u00f6koloogilist, sotsiaalset, kultuurilist kui majanduslikku poolt. Ehkki Eesti Metsa- ja Puidut\u00f6\u00f6stuse Liit<\/strong> (EMPL) EMA soovile vastu seisis, lubas ministeerium peale \u00fchenduse esitatud p\u00f5hjendusi kodanikel k\u00f5igi alamr\u00fchmade t\u00f6\u00f6s osaleda, m\u00e4\u00e4rates liikumise ametlikuks esindajaks EMA koordinaatori Linda-Mari V\u00e4li<\/strong>, aga s\u00f5lmides \u00fchendusega suus\u00f5nalise kokkuleppe, et kodanikel on v\u00f5imalik saata igasse r\u00fchma enda poolt valitud esindaja ning \u00fche koordinaatori nimi l\u00e4heb sisse nii-\u00f6elda kohat\u00e4itena.<\/p>\n\n\n\n

Kui alamt\u00f6\u00f6r\u00fchmade kohtumistel sujus ministeeriumiga kokkulepitud t\u00f6\u00f6korraldus kenasti, siis esimene suurem probleem tekkis enne suure \u00fchiskoosoleku planeerimist. Kui alamt\u00f6\u00f6r\u00fchmades piisas esindatuseks \u00fchest liikmest, siis suures r\u00fchmas tekkis vajadus nelja esindaja j\u00e4rele, et j\u00e4tkuks alamt\u00f6\u00f6r\u00fchmades valitsenud proportsionaalsus. V\u00f5rdluseks v\u00f5ib tuua, et Erametsaliidul on ka suures r\u00fchmas neli esindajat, samal ajal kui EMA-l oleks olnud vaid \u00fcks inimene. Kuna suures r\u00fchmas jagati t\u00f6\u00f6korraldus aga samuti kuue ja hiljem nelja laua vahel, kuid t\u00f6\u00f6 toimus erinevalt alamr\u00fchma kohtumistest paralleelselt ning samas paigas, siis olnuks \u00fchel esindajal v\u00f5imalik osaleda vaid \u00fche laua t\u00f6\u00f6s, samal ajal kui protsessi k\u00e4igus on panustatud k\u00f5ikide valdkondade ehk laudade t\u00f6\u00f6sse ning k\u00f5igis valdkondades soovitakse ka edasi osaleda. Sellega seoses tekkis ebav\u00f5rdsus ka prioritiseerimisel antavate punktide jagamisel, kuna EMA-le m\u00e4\u00e4rati punktid nii, nagu oleks arengukava t\u00f6\u00f6s osalenud vaid \u00fcks inimene, aga tegelikult osales \u00fchendus erinevalt teistes arengukavas isikuliselt esindatud spetsialistidest k\u00f5igi valdkondade t\u00f6\u00f6s nagu ka Keskkonnaministeerium<\/strong> ise, kel on igas r\u00fchmas mitu, kohati ka kattuvat esindajat.<\/p>\n\n\n\n

Peale pingelist kirjavahetust, keskkonnaministeeriumiga peetud kohtumist ning \u00fchist arutelu suures t\u00f6\u00f6r\u00fchmas, kuhu EMA kohe nelja esindajaga (Linda-Mari V\u00e4li, Indrek Vainu, Mati Sepa ja Martin Luigaga) kohale tuli, saadi Eesti Metsa- ja Puidut\u00f6\u00f6stuse Liidu tugevale vastuseisule vaatamata v\u00e4lja n\u00f5utud neljaliikmeline esindatus ning sellest tulenevalt ka neljakordne punktisumma, s\u00e4ilitamaks alamt\u00f6\u00f6r\u00fchmades valitsenud proportsionaalsust. Kodaniku\u00fchenduse esindajad tunnustavad keskkonnaministeeriumi poolset \u00f5iglast otsust, mis sai EMPL-i tugevale vastuseisule vaatamata l\u00f5puks ka langetatud. Samuti v\u00e4\u00e4rib m\u00e4rkimist ja ka tunnustamist, et Erametsaliidu esindajad EMA v\u00f5rdse esindatuse vastu ei protesteerinud. Ilma selleta olnuks suurel kohtumisel ka v\u00f5imatu EMA k\u00f5igis alamt\u00f6\u00f6r\u00fchmades esindada ning oleks tulnud meelevaldselt valida vaid \u00fchte t\u00f6\u00f6r\u00fchma panustamine. Kuna t\u00f6\u00f6d on tehtud aga k\u00f5igis valdkondades ning EMA soovib sellega ka j\u00e4tkata, siis polnud \u00fchenduse esindajatel v\u00f5imalik sellise valikuga n\u00f5ustuda. Kogemus aga n\u00e4itab, et kui rahvas oma soovide ja \u00f5iguste teadvustamisel enesele kindlaks j\u00e4\u00e4b, siis tulevad riigiesindajad nende soovidele l\u00f5puks vastu. Sellegipoolest seisab suurem t\u00f6\u00f6 alles ees.<\/p>\n\n\n\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchmade kogunemine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Suurel t\u00f6\u00f6r\u00fchmade \u00fchiskohtumisel tutvustas Maa\u00fclikooli dotsent Paavo Kaimre<\/strong> arengukava alusuuringu suundi, millest v\u00f5ib positiivsena v\u00e4lja tuua, et t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rati nii bioenergia s\u00fcsinikuheitmele kui sellest tulenevale vajadusele eelistada kestvustooteid. Osutati ka juurepessi levikuga seotud probleemidele, mida \u00fclikool senini arvatust t\u00f5sisemaks hindas ning peagi on Maa\u00fclikoolilt ilmumas ka v\u00e4rskeim juurepessu teemaline uuring Eestis. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on siinjuures, et juurepessu probleemi t\u00f5stis arengukava kaardistuses esile vaid EMA meeskond, kusjuures EMPLi esindajad \u00fcritasid probleemi kaardistamist torpedeerida, v\u00e4ites, et juurepessu-k\u00fcsimus on marginaalne. Ometi on t\u00e4nu EMA aktiivsele t\u00f6\u00f6le ja eriti meie koordinaatori ning metsamehe Mati Sepa<\/strong> j\u00e4rjekindlale avalikule selgitust\u00f6\u00f6le seda probleemi \u00fcha enam ka riiklikul tasandil tunnistama hakatud. Juurepessu k\u00fcsimusega tegelemine on v\u00e4ga oluline ka majanduslikus m\u00f5ttes, sest just meie praegusest k\u00e4itumisest oleneb, kas meil on tulevikus laialdaselt m\u00e4danevad v\u00f5i terved metsad. Kasvatades tervet, k\u00f5rge raieringiga palgipuud me ka hoiame ja s\u00e4ilitame metsa, samas kui paberi- ja hakkepuidu \u201etootmisele\u201c keskendudes muutub metsa tervise k\u00fcsimus teisej\u00e4rguliseks.<\/p>\n\n\n\n

Peale arengukava alusuuringu suundade kokkuv\u00f5tet tutvustati kaasamisk\u00fcsitluse esialgseid tulemusi, meediaanal\u00fc\u00fcsi ning nende kategoriseerimise tagaj\u00e4rjel v\u00e4lja arendatud t\u00f6\u00f6riista. RAKE anal\u00fc\u00fctik Maie Kiisel<\/strong> t\u00f5i muu seas ka v\u00e4lja, et osalenute arvamused olid meedias ilmunutest \u00fcldiselt n\u00fcansseeritumad. Kindlasti on kaasamisk\u00fcsitluse ja meediaanal\u00fc\u00fcsi n\u00e4ol tegu edasise protsessi jaoks vajaliku t\u00f6\u00f6riistaga. P\u00f5gusal tutvumisel n\u00e4is, et \u00fcldine kaasamisk\u00fcsitluste suund \u00fchtib EMA seisukohtadega ning rahva esindusorganisatsioonina on meil kavas kaasamisk\u00fcsitluste tulemustesse ka p\u00f5hjalikumalt s\u00fcveneda, et kodaniku\u00fchenduse programmi selle alusel veelgi lihvida ja t\u00e4iendada.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks kuulutati suurel t\u00f6\u00f6koosolekul v\u00e4lja probleemide kaardistamise j\u00e4rgsel prioretiseerimisel s\u00fcndinud edetabel, mille \u00fclekaalukaks v\u00f5itjaks oli ka EMA esindajate poolt oluliseimana m\u00e4rgitud Tartu \u00dclikooli looduskaitsebioloogia vanemteaduri Asko L\u00f5hmus<\/strong>e esitatud punkt \u201eRaiemahud on tasemel, mis metsade vanuselise struktuuri muutuste kaudu ohustab elurikkust ja v\u00f5ib ohustada teisi metsade \u00f6koloogilisi funktsioone.\u201c Oluline on siinjuures mainida, et punktide esimese \u00fcldarvestuse juures ei olnud EMA suutnud endale veel v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rset 40-punkti v\u00e4lja n\u00f5uda ning seet\u00f5ttu koostati esialgne edetabel neli korda v\u00e4iksema esindatusega EMA poolt, aga sellegipoolest sai konkreetne probleemip\u00fcstitus k\u00f5ige rohkem punkte. Seega on ilmne, et ka mitmed teised arengukava protsessis osalevad huvir\u00fchmad peavad k\u00f5nealust punkti \u00e4\u00e4rmiselt oluliseks.<\/p>\n\n\n\n

Teisel kohale h\u00e4\u00e4letati sotsiaalvaldkonna probleem \u201ePuudub riigi pikaajaline plaan majandatavate metsade, majanduspiirangutega metsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu kohta\u201c. Samas peab r\u00f5hutama, et selle punktiga tegelemine n\u00f5uab omakorda pikemaajalisemat plaani metsade majandamise mahu ja viiside kohta \u2013 nimelt nendest teguritest s\u00f5ltub, kui suurt pindala kaitstud alasid vajatakse \u00f6kos\u00fcsteemide j\u00e4tkusuutlikkuse tagamiseks. Kolmandale kohale sai \u00f6koloogiavaldkonnas esitatud probleem \u201eMetsa loodusv\u00e4\u00e4rtuste hoidmise finantsmehhanism ei ole piisav, j\u00e4tkusuutlik ega \u00f5iglane\u201c, kusjuures samalaadne probleem esitati ka majandus- ja sotsiaalr\u00fchmas ning kuulus ka j\u00e4relprioretiseerimisel kolme r\u00fchma probleemide esikolmikusse.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Mati, Martin ja Linda-Mari vasakus \u00e4\u00e4res, Matist paistab ainult silmanurk. Indrek Vainu foto<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Mis edasi?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Metsanduse arengukava 2030 probleemide ja eesm\u00e4rkide kaardistamisprotsess j\u00e4tkub augustis, mil toimuvad alamt\u00f6\u00f6r\u00fchmade lisakohtumised. Seej\u00e4rel on kaardistamisprotsess j\u00f5udnud loodetavasti sellesse j\u00e4rku, kus arengukava koostamise ettepaneku saab ka valitsusele kinnitamiseks esitada. Oluline on r\u00f5hutada, et praegu koostatakse alles alusdokumenti, mille baasilt hakkab uus t\u00f6\u00f6r\u00fchm 2019. aastal l\u00f5plikku arengukava koostama. EMA jaoks on oluline, et protsessi l\u00e4bipaistvus j\u00e4tkuks, nagu ka kodanike kaasatus sellesse, ning j\u00e4rgmise k\u00fcmnendi arengukava n\u00e4eks t\u00f5epoolest ette raiemahtude langetamist sellisel m\u00e4\u00e4ral, et meie metsanduse vastavus s\u00e4\u00e4stva metsanduse printsiipidele, p\u00f5hiseadusele ning siinsete inimeste vajadustele oleks tagatud.

<\/p>\n\n\n\n

Loe lisaks: <\/strong><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00e4esolevaks hetkeks on metsanduse arengukavasse kuuluvate probleemide kaardistamisega j\u00f5utud alamt\u00f6\u00f6r\u00fchmade kohtumiste esmase tulemuseni ning esimese suurema vahekokkuv\u00f5tte tegemiseni. EMA aktiivil on hea meel oma kaasaelajatele teada anda, et k\u00f5ik need probleemid, mis liikumise liikmete ja rahva hulgas l\u00e4bi viidud kaardistamisega kodaniku\u00fchenduse t\u00e4helepanuv\u00e4lja sattusid, said ka probleemidena \u00e4ra kaitstud. M\u00f5ned kaardistatud probleemidest l\u00e4ksid paraku sisse algsest […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-3127","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3127","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3127"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3127\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9538,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3127\/revisions\/9538"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3127"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3127"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3127"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}