<\/p>\n
Kodaniku\u00fchendus Eesti Metsa Abiks (EMA) esitas t\u00e4na hommikul Keskkonnainspektsioonile (KKI) ja Keskkonnaametile (KKA) avalduse seoses kahtlustusega mastaapses metsapettuses Valga maakonnas T\u00f5rva vallas, kus \u00fchele kinnistule on v\u00e4ljastatud tervelt 21 hektari suuruse lageraielangi jagu metsateatisi, millest suurem osa on juba \u00e4ra raiutud.<\/span><\/span><\/strong><\/p>\n Kuna viimaste kuude jooksul on EMAga korduvalt \u00fchendust v\u00f5tnud Valgamaa metsi k\u00fclastanud inimesed, kes kaebavad kontrolli alt v\u00e4ljunud raietegevuse \u00fcle L\u00e4ti piiri \u00e4\u00e4res, siis teostas kodaniku\u00fchenduse aktiiv piirkonna metsades pistelise kontrollretke, mille tulemusena t\u00f5status mastaapse metsapettuse kahtlus. Kontrolli teostas \u00fchenduse metsavahiabi Mati Sepp, kellel tekkis peale raiepiirkonna k\u00fclastamist ning metsaregistri kontrollimist t\u00f5sine kahtlustus, et lisaks tavalistele maastikukahjustustele, mis lageraietega enamasti kaasnevad, on antud raietegevuse puhul t\u00f5siselt rikutud kehtiva Metsaseaduse regulatsioone. <\/span><\/p>\n Keskkonnainspektsiooniga konsulteerimise j\u00e4rel otsustas EMA tekkinud kahtlustuse kinnitamiseks v\u00f5i \u00fcmber l\u00fckkamiseks esitada avalduse nii KKI-le kui Keskkonnaametile. \u00dcheks EMA poolt osundatud probleemiks on s\u00e4ilikpuude puudumine n\u00f5utavas mahus. Teine, palju t\u00f5sisem kahtlustus seisneb aga lageraiete ulatuses tublisti \u00fcle seaduses ette n\u00e4htud mahu. Selle raietegevuse tulemusel on poolest Kure kinnistust l\u00fchikese aja jooksul saanud \u00fcksainus hiiglaslik lageraielank.<\/span><\/p>\n Ehkki on v\u00e4ljastatud ametlikud load raiuda lagedaks \u00fcksteisega piirnevaid eraldisi \u00fcle 21 hektari suurusel alal, ei luba kehtiv seadus tegelikult \u00fcksteisega k\u00f5rvuti paiknevaid eraldisi suuremal kui 7-hektarisel alal lagedaks raiuda. Nii ulatuslik raie saaks olla seaduslik vaid metsakaitse ekspertiisi alusel ning ulukikahjustuste, seenhaiguste v\u00f5i putukkahjurite tuvastamise korral. Metsaportaali andmetel on metsakaitseekspertiis tellitud aga vaid viiele eraldisele \u00fcheksateistk\u00fcmnest.<\/span><\/p>\n \u201eOma 13-aastase metsamehekarj\u00e4\u00e4ri jooksul olen n\u00e4inud k\u00f5ikv\u00f5imalikke petuskeeme, aga sellist olukorda tunnistan esimest korda elus,\u201c kommenteeris EMA koordinaator Mati Sepp Kure kinnistul toimunud tegevust. \u201eMetsas k\u00e4ies polnud mul tehnilisi vahendeid t\u00e4pseks m\u00f5\u00f5tmiseks, et kindlaks teha, kas k\u00f5ik metsaregistris v\u00e4ljastatud metsateatistega eraldised on juba j\u00f5utud lagedaks l\u00f5igata, aga juba silmaga hinnates n\u00e4htus, et suurem osa t\u00f6\u00f6st oli j\u00f5utud \u00e4ra teha. Omaette m\u00e4rkimist v\u00e4\u00e4rib seegi, et lankidele polnud j\u00e4etud seaduses ette n\u00e4htud koguses s\u00e4ilikpuid. Ka sellistele rikkumistele peavad keskkonnaj\u00e4relvalveorganid rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama, sest selline seadusevastane tegevus on Eesti metsades massiliseks muutunud. Ometi on s\u00e4ilik- ja seemnepuud metsaelustikule oluliseks \u00f5lek\u00f5rreks, et majandusmetsades toimuvate intensiivsete raiet\u00f6\u00f6de k\u00e4igus mingilgi m\u00e4\u00e4ral p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da.\u201c<\/span><\/p>\n <\/p>\n Vaata ja loe lisaks:<\/span><\/strong><\/p>\n