{"id":3263,"date":"2018-08-08T07:30:59","date_gmt":"2018-08-08T05:30:59","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=3263"},"modified":"2021-09-21T16:50:46","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:46","slug":"8-08-2018-ema-pettusekahtlustus-kure-kinnistul-juhtis-tahelepanu-hiigellanke-voimaldavale-seaduseaugule","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/8-08-2018-ema-pettusekahtlustus-kure-kinnistul-juhtis-tahelepanu-hiigellanke-voimaldavale-seaduseaugule\/","title":{"rendered":"8.08.2018: EMA PETTUSEKAHTLUSTUS KURE KINNISTUL JUHTIS T\u00c4HELEPANU HIIGELLANKE V\u00d5IMALDAVALE SEADUSEAUGULE"},"content":{"rendered":"

 <\/p>\n

Kodaniku\u00fchendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis 26. juulil Keskkonnaametile ja Keskkonnainspektsioonile <\/span><\/span><\/span>kahtlustuse<\/span><\/span><\/span><\/a><\/u><\/span><\/span> seoses Valgamaal, Kure kinnistul l\u00e4bi viidud tavatult suure, 21 hektari suuruse lageraiega, kuigi tavalise lageraielangi maksimaalne lubatav suurus on 7 hektarit. Eile <\/span><\/span><\/span>vastasid ametid<\/span><\/span><\/span><\/a><\/u><\/span><\/span>, et antud raiel ei esinenud rikkumisi ning see oli seadustega koosk\u00f5las, paljastades sellega seaduseaugu, mis v\u00f5imaldab Metsaseaduse m\u00f5tte t\u00e4itmisest m\u00f6\u00f6da minna.<\/span><\/span><\/span><\/strong><\/p>\n

 <\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Hiigellangi tekkimine sai teoks t\u00e4nu ajalise j\u00e4rjestuse t\u00e4psele s\u00e4ttimisele, sest k\u00f5igepealt raiuti neli eraldiseisvat lageraielanki <\/span><\/span><\/span><\/span>kogupindalaga 15,66 ha<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span> ning alles s<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>eej\u00e4rel tehti metsakaitse ekspertiisi alusel puhtaks ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud viis nende vahele j\u00e4\u00e4vat eraldist, v\u00f5imaldades praktiliselt kogu kinnistu paljaks raiuda ning tekitada langi kogupindalaga <\/span><\/span><\/span><\/span>21,94 ha<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>. Kui metsakaitse ekspertiisi alusel lubatud raied oleksid teostatud enne teisi lageraieid, siis ei oleks ka s\u00e4\u00e4rane hiigellank seaduslikul teel tekkida v\u00f5inud. Seega on tegemist otsese seadusel\u00fcngaga, mida kinnistu raiujad enda huvides \u00e4ra saavad kasutada ning mis soosib tegelikkuses seadusevastaste hiigellankide teket.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Metsaseaduse<\/span><\/span><\/span><\/span> \u00a7 29 lg 12 j\u00e4rgi v\u00f5ib Keskkonnaamet anda metsakaitse ekspertiisi alusel loa vanusepiiranguta lagedaks raiuda piiramatult suuri alasid. See aga t\u00e4hendab, et teoreetiliselt on v\u00f5imalikud ka 100-hektarilised ja suuremad lageraielangid. Metsakaitse ekspertiisiga m\u00e4\u00e4ratakse juurem\u00e4danike, ulukikahjustuste ja koore\u00fcraskite, samuti metsap\u00f5lengute poolt p\u00f5hjustatud kahjusid. K\u00f5ige murettekitavam on siinkohal meie kuusikute olukord, kuna metsanduse arengukava alusuuringu vahe\u00fclevaatest <\/a>n\u00e4htus, et kuuse-juurepessist on kahjustatud v\u00e4hemalt 8% kuuse enamusega puistutest. Tegelikkuses v\u00f5ivad kahjustused olla veelgi ulatuslikumad. Ulukikahjustuste osa k\u00f5igist metsakahjustustest v\u00f5ib ulatuda aga pooleni k\u00f5igist kahjustustest ning m\u00e4rkimist v\u00e4\u00e4rib seegi, et p\u00e4rast puude langetamist ja \u00e4ravedu ei ole raiesmikul enam v\u00f5imalik tuvastada, kas antud metsakaitse ekspertiis oli \u00f5iglane v\u00f5i kallutatud. <\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Metsanduse arengukava 2030 \u00f6koloogia t\u00f6\u00f6r\u00fchmas t\u00f5statati<\/a> suurte lagealade teket kui probleemi nii Keskkonnaameti (KKA) kaitse planeerimise b\u00fcroo juhataja Taavi Tattari kui Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juhatuse esimehe Tarmo T\u00fc\u00fcri poolt. V\u00f5ttes arvesse, et kliimamuutused v\u00f5ivad tekitada uusi probleeme nii uute kui intensiivistunud haiguste n\u00e4ol ning takistada ka metsa uuenemist \u2013 mida k\u00e4esoleval suve jooksul Eestimaad laastanud p\u00f5ud ka ilmekalt n\u00e4idanud on \u2013, siis tuleb Metsaseaduse eesm\u00e4rgi t\u00e4itmiseks seada sisse piirangud ka metsa liigintensiivsele kaitsele, kuna ka see v\u00f5ib soovitud kasu asemel hoopis mitmesugust kahju tuua. Keskkonnainspektsiooni (KKI) eilse pressiteatega osutati ka t\u00f5siasjale, et kaheksast metsaga seotud v\u00e4ljakutsest leitakse rikkumine vaid \u00fchel, mis viitab otseselt sellele, et mitte ainult looduskaitsespetsialistid, vaid ka \u00fcldsus peab hetkel kehtivaid seadusi liiga leebeteks ning mittevastavateks Metsaseaduse eesm\u00e4rgile, milleks on \u201e<\/span><\/span>tagada mets<\/span><\/span>a kui \u00f6kos\u00fcsteemi kaitse ja s\u00e4\u00e4stev majandamine\u201c.<\/span><\/span><\/p>\n

EMA meeskond on asunud Kure kinnistu juhtumist l\u00e4htudes koostama m\u00f5\u00f5dukat seadusemuudatuse ettepanekut, mis seaks lageraieala m\u00f5\u00f5tmetele piirid s\u00f5ltumata asjaoludest ning mis l\u00e4hin\u00e4dalatel ka Riigikogu keskkonnakomisjonile \u00fcle antakse. Kodaniku\u00fchenduse hinnangul on lubamatu, et suhteliselt sageli esinevad kahjustused, millest paljude juuri v\u00f5ib otsida praegustest metsa- ja looduskasutuse praktikatest, v\u00f5ivad saada ettek\u00e4\u00e4ndeks meie metsade \u00f6koloogilise, sotsiaalse ja majandusliku terviklikkuse edasisel ohustamisel.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Loe lisaks:<\/strong><\/p>\n