{"id":3757,"date":"2018-09-26T10:48:34","date_gmt":"2018-09-26T08:48:34","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=3757"},"modified":"2021-09-21T16:50:46","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:46","slug":"26-09-2018-lageraie-lahemaal-ema-vabatahtlikud-vaatlejad-kajastavad-raietoid-otse-rahvuspargi-sudames","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/26-09-2018-lageraie-lahemaal-ema-vabatahtlikud-vaatlejad-kajastavad-raietoid-otse-rahvuspargi-sudames\/","title":{"rendered":"26.09.2018: LAGERAIE LAHEMAAL – EMA VABATAHTLIKUD VAATLEJAD KAJASTAVAD RAIET\u00d6ID OTSE RAHVUSPARGI S\u00dcDAMES"},"content":{"rendered":"

Viimastel n\u00e4dalatel on kodaniku\u00fchenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) koordinaatorid korduvalt Lahemaa rahvusparki k\u00fclastanud, sest otse Vainupea sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndi k\u00f5rval piirangukaitsev\u00f6\u00f6ndis asuvatel eramaadel on alustatud aktiivset looduskeskkonda kahjustavat metsamajanduslikku tegevust. Tegemist on raiet\u00f6\u00f6dega otse rahvuspargi s\u00fcdames ning seet\u00f5ttu on Lahemaa elanikud, kellega EMA koordinaatoritel on olnud juba ka varasemaid kontakte, kutsunud vabatahtlikud metsavahid raiet\u00f6id j\u00e4lgima.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"
EMA koordinaatorid Linda-Mari V\u00e4li ja Mati Sepp raietegevust inspekteerimas<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Koordinaatorid on kontrollinud v\u00e4ljastatud metsateatisi ja Lahemaa kaitse-eeskirja ning viinud raiet\u00f6\u00f6de toimumise ajal l\u00e4bi kaks n\u00e4dalase vahega teostatud kontrollk\u00e4iku. Praeguseks on valminud EMA esialgne hinnang selle kohta, kuidas Lahemaal metsat\u00f6id teostatakse ning kuiv\u00f5rd saab sellist majanduslikku tegevust looduskaitseala territooriumil tolereerida.<\/p>\n\n\n\n

Seaduslik raietegevus rahvuspargis<\/strong>
Nagu paljudel teistel looduskaitsealadel, mida EMA metsavahid raiet\u00f6\u00f6de ajal ja j\u00e4rel on k\u00fclastanud, nii on ka Vainupea sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndi k\u00f5rval toimunud raiete puhul kombineeritud lageraiet ja erinevaid turberaie alaliike sellisel viisil, et ehkki kaitse-eeskirja j\u00e4rgi peab lageraielank j\u00e4\u00e4ma kaitsealal poole hektari piiresse, siis tegelikkuses on selle k\u00f5rval toimunud veer- ja aegj\u00e4rksed raied tekitanud tunduvalt suurema lageda ala. Sellised skeemitamised m\u00f5istab EMA kindlalt hukka, olgu tegemist Lahemaa rahvuspargi v\u00f5i m\u00f5ne teise kaitsealaga. <\/p>\n\n\n\n

Kodaniku\u00fchenduse seisukohaks on, et looduskaitsealadel tuleks looduskeskkonda m\u00f5jutavat majandustegevust pigem v\u00e4ltida, teostades seda t\u00f5esti vaid erandjuhtudel ning v\u00e4ikestes mahtudes eelk\u00f5ige looduskaitsealal asuvaid inimehitisi ohustavate vanade puude maha v\u00f5tmiseks v\u00f5i kaitsealuste liikide elukeskkonna parandamiseks. Metsaomanikele, kellel on \u00f5igus teenida oma metsalt tulu, tuleb looduskaitsealused piirangud riigi poolt h\u00fcvitada.<\/p>\n\n\n\n

Oluline on m\u00e4rkida, et Keskkonnaamet (KKA) andis eriloa selleks, et metsamajanduslikke t\u00f6id talvev\u00e4lisel ajal teostada saaks, kuna Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri keelab teha selliseid t\u00f6id k\u00fclmumata pinnasega. Eriluba taotleti arvatavasti seep\u00e4rast, et praegu on puidu hinnad v\u00e4ga k\u00f5rged, mist\u00f5ttu k\u00e4ib ilmastikuoludele vaatamata usin raietegevus. KKA p\u00f5hjendas eriloa andmist sellega, et on olnud \u00fcsna kuiv aeg ning pinnast seet\u00f5ttu raietega ei kahjustatavat. Sellegipoolest k\u00f5ndisid raiet\u00f6id inspekteerinud EMA vabatahtlikud v\u00e4hemalt 30 sentimeetri s\u00fcgavuste roobaste sees ja ehkki eriloale oli kirjutatud, et selliste roobaste tekkimisel tuleb raiet\u00f6\u00f6d kohe seisma panna, siis k\u00e4is metsat\u00f6\u00f6 s\u00fcgavatele pinnasekahjustustele vaatamata usinalt edasi. M\u00f5lemal korral, mil aktivistid raiet\u00f6\u00f6de ajal s\u00fcndmuspaika k\u00fclastasid, t\u00f6\u00f6tas langil suur ja v\u00f5imas v\u00e4ljaveotraktor nimega \u201eMetsis\u201c.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Mitmel pool ulatusid r\u00f6\u00f6pad koordinaatoritele v\u00f6\u00f6ni<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Tihumeetritasu asemel tunnipalk<\/strong>
\nEMA ei s\u00fc\u00fcdista t\u00f6id teostanud metsamehi, kuna oleme metsat\u00f6\u00f6listega probleemist r\u00e4\u00e4kinud ning t\u00f6\u00f6lised on selgitanud, et nad t\u00f6\u00f6taksid hea meelega looduss\u00e4\u00e4stlikumalt, aga seda raskendab t\u00f5siasi, et Eestis makstakse traktorijuhtidele palka tihumeetrilt, aga mitte tunni eest, nagu n\u00e4iteks meie \u00fclemerenaabrite juures Soomes. T\u00f6\u00f6lised, kellel on vaja l\u00e4hedasi toita ja maja pidada, ei saa seep\u00e4rast ka looduskeskkonda hoidvat t\u00f6\u00f6tamist kuigiv\u00f5rd lubada, vastasel juhul v\u00f5iksid nende sissetulekud liiga madalale langeda. Seep\u00e4rast toetab EMA metsat\u00f6\u00f6lisi nende \u00f5iglases n\u00f5udmises saada t\u00f6\u00f6 eest v\u00e4\u00e4rilist tunnipalka ning s\u00e4\u00e4stva metsanduse alaseid koolitusi t\u00f6\u00f6andja kulul.\n<\/p>\n\n\n\n

Lisaks on kodaniku\u00fchendus seisukohal, et kui kaitsealadel \u00fclepea mingeid metsamajanduslikke t\u00f6id teostatakse, siis tuleks metsatraktorite asemel kasutada saemehi ja puude v\u00e4ljaveoks v\u00f5imalikult kergeid masinaid. Ka tuleks t\u00f6id teostada talvisel ajal ja k\u00fclmunud pinnasega. Sellisel viisil majandades oleks v\u00f5imalik s\u00e4\u00e4sta nii pinnast kui ka looduslikku alusmetsa, kusjuures saemehel on oma keskkonnaga tunduvalt parem kontakt ning seet\u00f5ttu oskab ta ka paremini valida, milliseid puid langetada ja milliseid mitte.<\/p>\n\n\n\n

Soojal ajal tehtud raie levitab pessu ja teisi seenhaigusi<\/strong>
\nEMA ei saa ka kuidagi n\u00f5ustuda Keskkonnaameti otsusega praegusel soojal aastaajal lube v\u00e4ljastada, kuna juba praegu t\u00e4heldati kuusek\u00e4ndusid ja virna laotud t\u00fcvesid, mis olid ilmsesti juurepessukahjustustega ning oli n\u00e4ha, et mingit pessut\u00f5rjet ei olnud k\u00e4ndudele rakendatud. Kuna kuuse- ja m\u00e4nnijuurepessu eoste levikut soodustab k\u00f5rgem \u00f5hutemperatuur, siis on sedav\u00f5rd soojal ajal teostatud raied ilmsesti patogeense m\u00f5juga. Teadaolevalt on juurepess ja ka teised seened aktiivsed siis, kui \u00f6\u00f6p\u00e4evane keskmine \u00f5hutemperatuur on +5\u00b0C ja \u00fcle selle.<\/p>\n\n\n\n

T\u00c4HELEPANU! M\u00c4RGATES LAHEMAA RAHVUSPARGI TERRITOORIUMIL RAIET\u00d6ID, MILLE K\u00c4IGUS ON TEKKINUD \u00dcLE 30 SENTIMEETRI S\u00dcGAVUSED R\u00d6\u00d6PAD, SIIS ON TEIL RAHVUSPARGI KAITSE-EESKIRJAST TULENEV SEADUSLIK \u00d5IGUS N\u00d5UDA LOODUSKAITSEALA PINNAST KAHJUSTAVATE T\u00d6\u00d6DE  PEATAMIST!<\/strong><\/span><\/p>\n\n\n\n

Kui te selliste s\u00fcndmuste tunnistajaks satute, siis on oluline j\u00e4\u00e4da rahulikuks ja viisakaks ning mitte hakata metsat\u00f6\u00f6lisi s\u00fc\u00fcdistama. Oluline on selgitada, et s\u00fcgavate r\u00f6\u00f6baste tekitamine v\u00f5ib looduskaitseala pinnast p\u00fcsivalt kahjustada ning eesm\u00e4rgiks pole mitte t\u00f6\u00f6d segada, vaid meie k\u00f5igi \u00fchist elukeskkonda kaitsta ja s\u00e4\u00e4sta. Vajadusel kontakteeruge n\u00f5u saamiseks EMA-ga 56 711 615 v\u00f5i abi@eestimetsaabiks.ee<\/a>!<\/p>\n\n\n\n

Vaata ka EMA rahvapetitsiooni<\/a>, mis taotleb lisaks lageraiete olulisele piiramisele riigimetsades ka raietegevuse senisest hoopis suuremat reguleerimist looduskaitsealadel.
\n<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kampaaniast loe l\u00e4hemalt www.lageraie.ee<\/a><\/strong><\/p>\n\n\n