<\/p>\n
Lugupeetud Est-For Invest O\u00dc puidurafineerimistehase projekti juhid Margus Kohava ja Aadu Polli<\/strong><\/em><\/p>\n <\/p>\n P\u00f6\u00f6rdume teie poole Est-For Investi poolt kavandatava tselluloositehase m\u00f5jude p\u00e4rast meie metsadele, vesikonnale ning sedakaudu k\u00f5igi Eesti inimeste ja loomade \u00fchisele elukeskkonnale.<\/em><\/p>\n Palume, et m\u00f5tleksite t\u00f5siselt j\u00e4rele, kas m\u00e4\u00e4ratu puiduvajadusega ja olulist osa meie veest ning loodusest m\u00f5jutav tehas ikkagi on j\u00e4tkusuutlik ja tulevikkuvaatav lahendus \u00fche v\u00e4ikese, paljuski turismi ja kohaliku mahep\u00f5llumajanduse poole vaatava riigi jaoks. Tehas, mille puiduvajadus on sama suur kui kolmandik meie riigi viimaste aastate raiemahtudest, \u00fcletab sellega Kunda tselluloosivabrikut lausa 7-kordselt. Kasutades 1,5% Emaj\u00f5e keskmisest vooluhulgast, suubub tselluloosit\u00f6\u00f6stusest l\u00e4bi k\u00e4inud vesi l\u00f5puks Peipsi j\u00e4rve ning m\u00f5jutab niiviisi kolmandikku kogu Eestimaa vesikonnast.<\/em><\/p>\n Selle suure projekti eestvedajatena peate teadvustama, et kasvav hulk kodanikke on kavandatava puidurafineerimistehase vastu juba keskkonnam\u00f5jude hindamise (KMH) algatamise eel. Valgustan teid kodanike vastuseisu tagamaade osas, et saaksite t\u00f5siselt kaaluda oma mastaapsest plaanist loobumist \u00fchiskonna ja j\u00e4reltulevate p\u00f5lvede h\u00fcvanguks. K\u00fcllap oleks meie \u00fchist metsaressurssi v\u00f5imalik v \u00e4 \u00e4 r i n d a d a ja v \u00e4 \u00e4 r t u s t a d a hoopis m\u00f5istlikumal viisil kui hiiglasliku tselluloositehase rajamise kaudu, seistes silmitsi selle t\u00f6\u00f6stuse tagaj\u00e4rgedega.<\/em><\/p>\n Tuletame meelde, et esimest korda avalikustasid Est-For Investi juhid puidut\u00f6\u00f6sturite \u00fchise plaani 10. jaanuaril korraldatud pressikonverentsil \u2013 p\u00e4rast seda on s\u00fcndmused peadp\u00f6\u00f6ritava kiirusega edasi liikunud ning tehase meediakajastus on keskendunud peamiselt v\u00e4idetavate majandusm\u00f5jude \u00fcleskiitmisele, keskkonnak\u00fcsimustest justkui poolkogemata \u00fcle libisedes. Juba projekti tutvustaval internetilehek\u00fcljel torkab silma h\u00e4mmastav suhtumine, sest kui \u201eKeskkonna ja majandusm\u00f5jude\u201c sissejuhatavale tekstile j\u00e4rgneb \u201eM\u00f5ju Eesti majandusele\u201c, siis \u201eM\u00f5ju Eesti keskkonnale\u201c ei tule mitte kunagi. Hiigeltehase keskkonda puudutav k\u00fclg on kaetud ebam\u00e4\u00e4rase lubadusega \u201ekasutada parimaid tehnoloogiaid\u201c, samas j\u00e4\u00e4b l\u00e4hemalt puudutamata tehase m\u00f5ju nii meie metsadele kui vesikonnale.<\/em><\/p>\n Lisaks keskkonnam\u00f5jude ebaadekvaatsele esindatusele leidub oluline loogikaviga ka teksti majandusosas. \u00dchelt poolt selgitatakse, et tehase toorainevajadus puidu tarbimist ei suurenda, kuna puiduvoog suunatakse selle arvelt \u00fcmber, teiselt poolt hinnatakse selle puidu raiumine tselluloosit\u00f6\u00f6stusega kaasnevate majandusm\u00f5jude hulka: \u201eEestis on rohkem kui 104 000 metsaomanikust leibkonda, kes saaks planeeritava tehase toorainega varustamisest otsest kasu. Suurima metsaomanikuna oleks olulise kasu saajad ka Eesti inimesed ja \u00fchiskond l\u00e4bi Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK).\u201c Tekib k\u00fcsimus: kuidas puidurafineerimistehas neid aitaks, kui nende mets oleks tehase kavandajate jutu kohaselt niigi maha v\u00f5etud ja \u00e4ra m\u00fc\u00fcdud?<\/em><\/p>\n Tulgem tagasi p\u00f5hik\u00fcsimuse juurde.<\/em><\/p>\n Teie, Margus Kohava ja Aadu Polli, olete avalikkusele v\u00e4itnud, et plaanitav tehas saab osa vajaminevast puidust L\u00e4tist (1\/3 ehk 1 mln tihumeetrit) ja teise osa Eesti puiduturu \u00fcmbersuunamisest \u00fcmarpuidu ekspordi arvelt (2 mln tihumeetrit), seega ei suurendavat tohutu puiduneelaja rajamine kuidagi meie raiemahtusid. Tegelikkuses konkureerib Est-For Invest samale \u00fcmarpuidule, mida on korduvalt lubatud Auvere elektrijaamale p\u00e4rast elektrituruseaduse muudatuste vastu v\u00f5tmist. Isegi tehase eestseisjad peavad n\u00f5ustuma, et kahe suure puiduneelaja varustamine \u00fche ja sama puiduressursiga on f\u00fc\u00fcsiliselt v\u00f5imatu. Nii v\u00f5i teisiti avaldab hiiglasliku toorainevajadusega tehase ehitamine meie metsadele otsest raiesurvet.<\/em><\/p>\n Keskkonnaministeerium ning puidut\u00f6\u00f6sturite ring peavad normaalseks meie maadel rakendatavat intensiivset raiepoliitikat, kuid \u00fcha kasvav osa kodanikke ning s\u00f5ltumatuid spetsialiste on sellise raiumise vastu. Nii kodanikud kui s\u00f5ltumatud eksperdid leiavad, et Eesti on s\u00e4\u00e4stliku metsanduse teelt k\u00f5rvale kaldunud. Keskkonnaministeerium tegutseb praeguse poliitika soodustamisel nii p\u00f5hiseaduse, metsaseaduse kui s\u00e4\u00e4stva arengu seaduse vastu, sest juba \u00fcle viieteistk\u00fcmne aasta on eelistatud puidut\u00f6\u00f6stuse huvisid \u00fclekaalukalt teistele majandusvaldkondadele (n\u00e4iteks turismiettev\u00f5tjatele v\u00f5i maapiirkondade kinnisvara v\u00e4\u00e4rindajatele, kelle huvisid intensiivne raietegevus otseselt kahjustab). Riik ei p\u00f6\u00f6ra enam \u00fchiskonna poolt n\u00f5utud t\u00e4helepanu metsade \u00f6koloogilise terviklikkuse ja sotsiaalsete kasutusv\u00f5imaluste s\u00e4ilimisele.<\/em><\/p>\n Est-For Invest on esitlenud puidurafineerimistehase rajamise plaani Eesti majanduselu rikastava otsusena, valgustamata projekti teisi k\u00fclgi. Esmalt r\u00e4\u00e4gitakse, et projekt on kasulik, sest tekitab 200 t\u00f6\u00f6kohta tehases ning 700 t\u00f6\u00f6kohta tehast \u00fcmbritsevas sf\u00e4\u00e4ris. Ometi on selline t\u00f6\u00f6kohtade arv nii suure puiduressursi tarbimise puhul (3 miljonit tihumeetrit on ligi kolmandik Eesti \u00fclem\u00f6\u00f6dunud aasta raiemahust) \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4ike. Sama lugu on nn 5\u20136-kordse v\u00e4\u00e4rindamisega. T\u00f6\u00f6stuslik t\u00f5de seisneb selles, et nii suurt tehast on vaja, et t\u00f6\u00f6liste arv oleks optimaalne. 5\u20136-kordne v\u00e4\u00e4rindamine k\u00f5lab aga uhkelt ainult \u00fcmarpuidu ekspordi kontekstis. Tegelikkuses on hiiglasliku tehase eesm\u00e4rgiks just v\u00f5imalikult kiiresti v\u00f5imalikult suur kogus puitu n-\u00f6 peeneks lasta ja eksporti saata. Selle plaani vastu seisvate kodanikena ei pea me seda ettev\u00f5tmist j\u00e4tkusuutlikku keskkonnapoliitikat soodustavaks ning Eesti metsi t\u00f5eliselt v\u00e4\u00e4rindavaks, \u00f5igemini \u00f6elda v \u00e4 \u00e4 r t u s t a v a k s tegevuseks.<\/em><\/p>\n Teie, Margus Kohava ja Aadu Polli, olete meedias r\u00f5hunud sellele, et tegemist oleks rahvusliku kapitali baasil loodud ettev\u00f5ttega. Paraku m\u00f5jub selline v\u00e4ide kergelt eksitavana, sest olete \u00f6elnud sedagi, et vaja on strateegilist investorit, kes leitakse ilmselt v\u00e4ljastpoolt kodumaad. Seega l\u00e4heks p\u00f5hiline kasu ikkagi riigist v\u00e4lja, meie kanda j\u00e4\u00e4ks vaid tootmiskulud: ressurss, odav t\u00f6\u00f6j\u00f5ud ja keskkonnasaaste. V\u00f5imalik oleks seegi, et tehas m\u00fc\u00fcdaks hiljem t\u00e4ielikult v\u00e4lisinvestori(te)le ning seega laseksime k\u00e4ituda endaga nagu koloniaalmaaga: Eesti poolt keskkonnakulu, v\u00e4ljamaale kasumitulu.<\/em><\/p>\n Viis kuud tagasi k\u00e4ivitunud metsandusteemalises \u00fchiskondlikus debatis hakkab v\u00e4lja tulema oponeerivates ringkondades juba \u00fcle k\u00fcmne aasta teada olnud t\u00f5de: Eesti keskkonnaministeerium teeb Skandinaavia metsandusest eeskuju v\u00f5ttes ning metsi intensiivmajandades traagilise vea. \u00dcha suurem osa kodanikkonnast on seda viga meie metsade kasvava laastamise t\u00f5ttu m\u00e4rganud ning praegu astub \u00fcha rohkem inimesi selle vastu v\u00e4lja. RMK ja erametsaomanike hulgas valdavaks saanud lageraiebuumi vastu on s\u00f5na v\u00f5tnud ka Eesti Maa\u00fclikooli (n\u00e4iteks emeriitprofessor Toomas Frey ja metsakasvatuse osakonna vanemteadur Raul Rosenvald) ja Tartu \u00fclikooli (n\u00e4iteks Asko L\u00f5hmus, Kaie Kriiska ja Anneli Palo) teadlased, samuti s\u00f5ltumatud loodusuurijad \u00fcle kogu Eesti (n\u00e4iteks Fred J\u00fcssi, Mattias ja Aleksei Turovski, Mati Kaal) ning teised metsadega kokku puutuvad huvigrupid: loodusfotograafid, tervisesportlased, matkajad jt. Riigi poolt soodustatava metsanduspoliitika vastu on teinud avalikke p\u00f6\u00f6rdumisi nii turismiorganisatsioonid kui -ettev\u00f5tted, kultuuritegelased, tavakodanikud, v\u00e4lja\u00f5ppinud metsanduskonsulendid jt.<\/em><\/p>\n Samal ajal, kui puidut\u00f6\u00f6sturite huvisid esindav ringkond r\u00e4\u00e4gib innukalt metsa uuenemisest selle tagasiistutamise kaudu, j\u00e4etakse rahvale r\u00e4\u00e4kimata, et selle jutu varjus pannakse tegelikult meie loodusega toime hoopis t\u00f5sisemat muudatust\u00f6\u00f6d: meie sajandite jooksul kasvada j\u00f5udnud loodusmetsad, mida oleme pidanud oma rahvuslikuks rikkuseks, soovitakse asendada Skandinaavia maade metsandusmudeli eeskujul liigivaeste, istutatud noorendikega. Ehkki puidutooraine m\u00f5ttes on endiselt tegemist metsaga, ei ole niisugusel \u201emetsal\u201c enam sellist \u00f6koloogilist (liigirikkuse tagab vana, looduslikult kasvanud puid ning maha langenud, m\u00e4danevaid t\u00fcvesid sisaldav p\u00f5lismets), sotsiaalset (h\u00e4vivad tuttavad marja- ning seenekohad, p\u00e4rimuslikud p\u00fchapaigad ja hiiekohad jms) ega ka majanduslikku m\u00f5ju (pidades silmas turismiettev\u00f5tjaid, p\u00fcsimetsanduse harrastajaid jt keskkonnateadlikumaid \u00e4riringkondi). Praegu on nii Soomes kui Rootsis metsaliikide massilise v\u00e4ljasuremise t\u00f5ttu k\u00e4ivitumas \u00fcha elavam keskustelu intensiivse metsandusmudeli hukatuslikust m\u00f5just \u00fcldisele liigirikkusele, aga Eestis t\u00f5stetakse p\u00f5hjamaist metsandust\u00fc\u00fcpi endiselt esile kui ainuv\u00f5imalikku eeskuju. Tegelikult on sellele olemas mitmeid alternatiive.<\/em><\/p>\n Selleks, et Eesti metsanduspoliitika oleks j\u00e4tkusuutlik ja s\u00e4ilitaks meie looduse liigirikkust, tuleb v\u00f5tta eesm\u00e4rgiks eelk\u00f5ige v\u00e4hem raiuda. Elustikku h\u00e4vitavale lageraiele tuleb hakata eelistama s\u00e4\u00e4stlikke ja j\u00e4tkusuutlikke alternatiive, n\u00e4iteks p\u00fcsimetsandust. Raiumise piiramiseks tuleb teatud kulutustest loobuda ning k\u00f5ige m\u00f5istlikum n\u00e4ib alustada ekspordist. Oluline on, et Eesti kodanikud saaksid oma puiduvajaduse kodumaises metsas katta ning et meie kodumetsi majandataks j\u00e4tkusuutlikult, nii puiduvarusid kui elurikkust s\u00e4ilitades.<\/em><\/p>\n Kokkuv\u00f5ttes soovime, et meid kaasataks kodanikuna tselluloositehase rajamise v\u00f5imalikkuse k\u00fcsimusse ning arvestataks ka minu h\u00e4\u00e4lega.<\/em><\/p>\n Anname teile teada, et oleme Est-For Investi poolt kavandatava hiiglasliku puidukeemiatehase vastu. Me ei toeta mingil tingimusel ei Vorbusele ega \u00fchtegi teise Eesti paika sellise m\u00e4\u00e4ratu toormevajadusega ja meie veekogusid nii oluliselt saastava tehase rajamist. Toetame meie metsade s\u00e4\u00e4stlikumat kasutamist ning veelgi suuremat v\u00e4\u00e4rindamist, n\u00e4iteks valmistades m\u00f6\u00f6blit v\u00f5i m\u00e4nguasju ning edendades kohalikku v\u00e4ikeettev\u00f5tlust.<\/em><\/p>\n Palun, arvestage ka meie h\u00e4\u00e4lega!<\/em><\/p>\n <\/p>\n Kodaniku\u00fchendus Eesti Metsa Abiks<\/em> <\/p>\n Loe lisaks:<\/strong><\/p>\n Lugupeetud Est-For Invest O\u00dc puidurafineerimistehase projekti juhid Margus Kohava ja Aadu Polli P\u00f6\u00f6rdume teie poole Est-For Investi poolt kavandatava tselluloositehase m\u00f5jude p\u00e4rast meie metsadele, vesikonnale ning sedakaudu k\u00f5igi Eesti inimeste ja loomade \u00fchisele elukeskkonnale. Palume, et m\u00f5tleksite t\u00f5siselt j\u00e4rele, kas m\u00e4\u00e4ratu puiduvajadusega ja olulist osa meie veest ning loodusest m\u00f5jutav tehas ikkagi on […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-391","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/391","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=391"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/391\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9652,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/391\/revisions\/9652"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=391"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=391"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=391"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\nabi@eestimetsaabiks.ee<\/a><\/em><\/p>\n\n