{"id":5074,"date":"2019-03-05T07:36:40","date_gmt":"2019-03-05T05:36:40","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=5074"},"modified":"2021-09-21T16:50:45","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:45","slug":"5-03-2019-keskkonnauhendused-andsid-puiduenergia-toetusskeemi-euroopa-kohtusse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/5-03-2019-keskkonnauhendused-andsid-puiduenergia-toetusskeemi-euroopa-kohtusse\/","title":{"rendered":"5.03.2019: KESKKONNA\u00dcHENDUSED ANDSID PUIDUENERGIA TOETUSSKEEMI EUROOPA KOHTUSSE"},"content":{"rendered":"


Euroopa Kohtusse j\u00f5udis <\/strong>m\u00e4rgilise t\u00e4htsusega kohtuasi<\/strong><\/a>, mille hagejad v\u00e4idavad, et Euroopa Liidu uuendatud taastuvenergia direktiiv k\u00e4tkeb endas metsade h\u00e4vingut ja kasvuhoonegaaside heitmete t\u00f5usu, soodustades metsapuidu p\u00f5letamist \u201etaastuva” ja “s\u00fcsinikuneutraalse” energiaallikana.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Hagejad on p\u00e4rit\nEestist, Prantsusmaalt, Iirimaalt, Rumeeniast, Slovakkiast ja USAst. Kohtuasi\np\u00f5hineb juba l\u00e4bi viidud h\u00e4vitava m\u00f5juga raietel ja biomassi p\u00f5letamise\nkahjulikul m\u00f5jul. Samuti eeldusel toetuste t\u00f5stmise kestes edaspidi tekkivast\nkahjust. <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eestit\nesindab kohtuasjas tunnustatud poeet, t\u00f5lkija ja esseist Hasso Krull, kelle\nkaebus keskendub taastuvenergia direktiivi osale eestlaste kultuurip\u00e4randi\nh\u00e4vitamises. Kohtuasja ette valmistamisel osales kohaliku koordinaatori ja\nn\u00f5ustajana ka kodaniku\u00fchendus Eesti Metsa Abiks (EMA).<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Hagejad tahavad t\u00fchistada taastuvenergia direktiivi metsabiomassi klauslid, et metsapuidu p\u00f5letamist ei saaks enam Euroopa Liidu liikmesriikide taastuvenergia eesm\u00e4rkide t\u00e4itmiseks ja toetuste saamise raames l\u00e4bi viia.<\/strong>

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

K\u00f5rge s\u00fcsinikuheitmega biomass<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Luxembourg’is asuvasse Euroopa Liidu Kohtusse antud kohtuasi toetub teaduslikule t\u00f5endusmaterjalile<\/a>, mille j\u00e4rgi paiskavad puitu p\u00f5letavad elektrijaamad atmosf\u00e4\u00e4ri energia\u00fchiku kohta rohkem s\u00fcsinikku kui s\u00f6e-elektrijaamad. EL-i normides ei peeta biok\u00fctuste p\u00f5letamisel eralduva s\u00fcsihappegaasi \u00fcle arvet, mis j\u00e4tab eksliku mulje, nagu oleksid need fossiilk\u00fctustest kliimas\u00f5bralikumad. <\/p>\n\n\n\n

\u201cEuroopa Liidu m\u00e4\u00e4rus toetub v\u00e4\u00e4rale ja hoolimatule\neeldusele, et metsapuidu p\u00f5letamine on s\u00fcsinikuneutraalne,” kommenteeris\nkohtuasja juhtiv teadusn\u00f5unik, USA keskkonna\u00f5igusega tegeleva m\u00f5ttekoja Partnership\nfor Policy Integrity<\/a>\ndirektor dr. Mary S. Booth. “Teadlased \u00fcle kogu maailma on hoiatanud \u2013\nkaasa arvatud Euroopa Liidu teadusn\u00f5unikud \u2013, et metsapuidu p\u00f5letamine hoopis\nsuurendab s\u00fcsinikuheidet fossiilk\u00fctustega v\u00f5rreldes.” <\/p>\n\n\n\n

Hagejate esindaja, \u00dchendkuningriigi jurist Peter Lockley leidis kokkuv\u00f5tvalt, et Euroopa Liit annab praegu k\u00e4imasolevale kliimakriisile vaid hoogu juurde, koheldes metsi, meie peamist s\u00fcsinikutalletajat, k\u00fctusena. “Selline eelistus suurendab metsaraiet, mis omakorda m\u00f5jutab inimeste vara, \u00f5igusi ja elatist,\u201c selgitas Lockley. \u201cOn \u00fclit\u00e4htis, et inimesed, keda see kahjulik seadus m\u00f5jutab, saaksid selle Euroopa Liidu kohtu ees kahtluse alla seada.”

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

Biomassienergeetika osakaal kasvab<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Koosk\u00f5las valitsustevahelise kliimamuutuste r\u00fchma (IPCC) soovitustega on Euroopa Komisjon seadnud eesm\u00e4rgiks kliimaneutraalse Euroopa Liidu saavutamise aastaks 2050. Selle eesm\u00e4rgi saavutamine n\u00f5uab meie poolt \u00f5hku paisatavate kasvuhoonegaaside tasakaalustatud neeldumist s\u00fcsinikutalletajatesse, milleks on peamiselt metsad. Taastuvenergia direktiiv II<\/a> j\u00e4rgi peab Euroopa Liit aastaks 2030 v\u00e4hemalt 32% oma energiast saama taastuvatest allikatest, et s\u00fcsinikuheitmeid 1990. aasta tasemega v\u00f5rreldes 30% langetada.  <\/p>\n\n\n\n


Paraku on suur osa Euroopa Liidu taastuvenergeetikast biomassienergeetika \u2013 2016. aastal moodustas puidulise biomassi p\u00f5letamine Euroopa Liidu taastuvenergiast peaaegu poole<\/a>. Taastuvenergia direktiivi uuenduse valguses v\u00f5ib ette n\u00e4ha selle n\u00f5udluse j\u00e4tkuvat kasvu. <\/p>\n\n\n\n

Raul Cazan Rumeenia keskkonna\u00fchendusest 2Celsius<\/a> selgitas, et raske on ette kujutada eesm\u00e4rgip\u00e4ratumat poliitikat kui metsade k\u00fctuseks p\u00f5letamine. \u201eT\u00e4na sisse antavas kohtuasjas v\u00e4idetakse, et EL-i poliitika eirab praktiliselt k\u00f5iki Euroopa Liidu toimimise lepingus loetletud keskkonnapoliitika printsiipe, kaasa arvatud seda, et seadused peaksid olema teadusp\u00f5hised, tegelema kliimamuutuste probleemiga ning toetuma “saastaja maksab” p\u00f5him\u00f5ttele”, \u00fctles Cazan.

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

Biomassin\u00f5udlus suurendab metsaraiet <\/strong>

Lisaks biomassi p\u00f5letamise s\u00fcsinikuheitme mitte arvestamisele toonitatakse kohtuasjas, et biomassitoetused paisutavad puidu n\u00f5udlust ning sellega ka metsade raiet nii Euroopas kui P\u00f5hja-Ameerikas. Hagejad esindavad piirkondi, kus m\u00f5ju on eriti tuntav, nagu USA l\u00f5unaosariigid, Eesti ja Karpaatide m\u00e4ed, kus raiutakse Euroopa viimaseid s\u00e4ilinud \u00fcrgmetsi. <\/p>\n\n\n\n

Br\u00fcsselis asuva metsade ja \u00f5igusega tegeleva valitsusv\u00e4lise organisatsiooni Fern<\/a> kampaaniate koordinaator Hannah Mowat leidis, et taastuvenergia direktiivi uuendus oli Euroopa Liidu v\u00f5imalus tegeleda m\u00f5nede \u00e4\u00e4rmuslikumate probleemidega biomassi bioenergia osas, n\u00e4iteks raiete intensiivistumise ja tervete puude ning k\u00e4ndude p\u00f5letamisega. \u201eKahjuks selles suuresti eba\u00f5nnestuti, nii et n\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4b kodanike \u00f5lule Euroopa Kohtusse p\u00f6\u00f6rduda ja see katastroofiline otsus \u00fcmber teha,” \u00fctles Mowat.

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

Eesti pelletiimpeeriumi peakorterina<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kohtuasjas on t\u00e4helepanu all ka maailma suuruselt teine puidugraanulite tootja Graanul Invest<\/a>, mille peakontor ja suurem osa tehaseid asub Eestis, aga mis on tootmist laiendanud ka L\u00e4tisse ja Leedusse. Eesti hageja toonitab t\u00f5siasja, et just Graanul Invest algatas<\/a> p\u00fchapaikade kaardikihi riiklikest andmebaasidest eemaldamise protsessi, v\u00e4ljendades sellega hageja hinnangul selget soovi j\u00e4tkata veel inventeerimata p\u00fchapaikade karistamatut raiumist. <\/p>\n\n\n\n

Peaaegu pool Eestis raiutud puidust p\u00f5letatakse siin v\u00f5i\nv\u00f5\u00f5rsil ning metsanduse arengukava 2030 koostamise ettepaneku<\/a> j\u00e4rgi soovitakse praegusi bioenergia\ntootmismahte s\u00e4ilitada. Keskkonnaministeeriumi poolt ei rahuldatud ka\nkodaniku\u00fchenduse Eesti Metsa Abiks korduvaid soove<\/a> eemaldada MAK-i eeldokumendis\nesinevad kindlas k\u00f5neviisis viited taastuvenergiale.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4naseks on Graanul Investi juht Raul Kirjanen Taastuvenergia Koja volinikuna metsanduse arengukava koostamise juhtr\u00fchma m\u00e4\u00e4ratud, samas kui Eesti Metsa Abiks j\u00e4eti nii kodaniku\u00fchenduse kui ka Eesti Keskkonna\u00fchenduste Koja (EKO) poolt esitatud kaasamissoovile vaatamata juhtr\u00fchmast v\u00e4lja<\/a>. Ka Keskkonnaministeeriumi sel suvel ametisse nimetatud uut kantslerit Meelis M\u00fcnti n\u00e4evad kriitikud<\/a> bioenergiafirmade \u00e4rihuvide eest seisjana.

<\/p>\n\n\n\n

Loe lisaks:<\/strong>
<\/p>\n\n\n\n