{"id":6114,"date":"2019-05-24T14:12:56","date_gmt":"2019-05-24T12:12:56","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=6114"},"modified":"2021-09-21T16:50:45","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:45","slug":"reportaaz-mis-toimus-metsanduse-arengukava-aruteludel-ja-kas-meil-on-lootust-metsapoliitikat-niimoodi-parandada","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/reportaaz-mis-toimus-metsanduse-arengukava-aruteludel-ja-kas-meil-on-lootust-metsapoliitikat-niimoodi-parandada\/","title":{"rendered":"REPORTAA\u017d: MIS TOIMUS METSANDUSE ARENGUKAVA ARUTELUDEL JA KAS MEIL ON LOOTUST METSAPOLIITIKAT NIIMOODI PARANDADA?"},"content":{"rendered":"<h4 class=\"wp-block-heading\"><strong>MEENUTUSEKS: kuidas protsess seni on l\u00e4inud?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"alignright is-resized\"><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/05\/liig-\u0161eff-Linda.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6134\" width=\"319\" height=\"386\"\/><figcaption><strong>Linda-Mari V\u00e4li<\/strong><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n<p style=\"background-color:#a6e4df\" class=\"has-text-color has-background has-very-dark-gray-color\"><strong>2018 \u2013 konarlik algus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><strong>veebruar: <\/strong>Eesti Metsa Abiks palub Keskkonnaministeeriumilt kodaniku\u00fchenduse kaasamist metsanduse arengukava 2030 koostamisprotsessi (<a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/20-02-2018-kohtumine-ministeeriumis\/\">https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/20-02-2018-kohtumine-ministeeriumis<\/a>\/)<\/li><li><strong>m\u00e4rts: <\/strong>EMA kaasatakse peale tungivaid n\u00f5udmisi k\u00f5igisse metsanduse arengukava probleemide kaardistamise alamt\u00f6\u00f6r\u00fchmadesse (<a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/1-03-2018-arengukava-tooruhma-arutelu\/\">https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/1-03-2018-arengukava-tooruhma-arutelu\/<\/a>)<\/li><li><strong>aprill: <\/strong>kodaniku\u00fchendus esitab ministeeriumile esialgse probleemikaardistuse (<a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/mak-2030-probleemide-kaardistamine\/\">https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/mak-2030-probleemide-kaardistamine\/<\/a>)<\/li><li><strong>september: <\/strong>huvir\u00fchmade \u00fchiste arutelude tulemusel saab kaardistatud 101 probleemi (\u2026)<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p style=\"background-color:#a6e4df\" class=\"has-text-color has-background has-very-dark-gray-color\"><strong>2019 \u2013 konfliktne j\u00e4tk<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><strong>m\u00e4rts:<\/strong> Keskkonnaministeerium m\u00e4\u00e4rab metsanduse arengukava 2030 juhtkogu, j\u00e4ttes kodaniku\u00fchenduse juhtkogust v\u00e4lja, ehkki nii EMA kui Eesti Keskkonna\u00fchenduste Koda (EKO) selle vastu protesteerivad (<a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/6-03-2019-ema-taunib-metsanduse-arengukava-protsessi-kallutatust\/\">https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/6-03-2019-ema-taunib-metsanduse-arengukava-protsessi-kallutatust\/<\/a>)<\/li><li><strong>aprill:<\/strong> kodaniku\u00fchendus valmistub juhtr\u00fchma arutelule eelnevateks huvir\u00fchmade aruteludeks, kus Keskkonnaministeeriumi kutsel osaletakse, kasutamaks v\u00f5imalust juba varem kaardistatud probleemidele lahendusettepanekute esitamiseks ja nende lahenduste kaitsmiseks (<a href=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/ema-mak-2030-probleemilahenduste-tabel\/\">https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/ema-mak-2030-probleemilahenduste-tabel\/<\/a>)<\/li><li><strong>mai:<\/strong> toimuvad juhtr\u00fchma otsustusprotsessi algusele eelnevad huvir\u00fchmade arutelud, kus asjaosaliste saadetud ja ministeeriumi r\u00fchmitatud lahendusettepanekuid (mida saadeti kokku \u00fcle 700) arutama hakatakse<\/li><\/ul>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">I aruteluplokk<\/h4>\n\n\n\n<p style=\"background-color:#a6e4df\" class=\"has-text-color has-background has-very-dark-gray-color\"><strong>6. mai: metsanduse suunamine ja kaasar\u00e4\u00e4kimine; loodusv\u00e4\u00e4rtuste hoidmise finantsmehhanism<br><\/strong>T\u00f6\u00f6protsessi edasine k\u00e4ik on alles veidi h\u00e4gune. Kohal on enamik kutsutud huvir\u00fchmadest, sealhulgas <strong>Kotkaklubi<\/strong>, <strong>Maastikuarhitektide Liit<\/strong>, <strong>Metsataimetootjate Liit<\/strong>, <strong>Eesti Puitmajaliit<\/strong> ja mitmed teised. Samuti on esindatud suurem osa juhtr\u00fchma liikmetest, sealhulgas <strong>Metsa- ja Puidut\u00f6\u00f6stuse Liit<\/strong>, <strong>Erametsaliit<\/strong>, <strong>Metsat\u00f6\u00f6tajate Ameti\u00fching<\/strong>, <strong>Eesti Keskkonna\u00fchenduste Koda<\/strong>, <strong>Loodusturismi \u00dching<\/strong> ja <strong>Maavalla Koda<\/strong> ning mitmed teadlased (<strong>Asko L\u00f5hmus<\/strong>, <strong>Paavo Kaimre<\/strong> jt). Kaasatud on eksperdid nii <strong>Keskkonnaagentuur<\/strong>ist kui <strong>Keskkonnaamet<\/strong>ist (EMA avaldab siinkohal kahetsust, et puudu j\u00e4i tehniline tugi Keskkonnainspektsiooni spetsialistide n\u00e4ol, kuna keskkonnaj\u00e4relvalve k\u00fcsimus on korduvalt arutluse all). Kohal on ka Euroopa suurima pelletiimpeeriumi Graanul Investi juht <strong>Raul Kirjanen<\/strong>, kes kaasati Keskkonnaministeeriumi poolt MAK2030 juhtr\u00fchma <strong>Taastuvenergia Koja<\/strong> volinikuna.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"alignleft is-resized\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/05\/Aiaotsjt_ymber_laua-e1558690670873-683x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6123\" width=\"392\" height=\"587\"\/><figcaption> <br><strong>Keskel Metsat\u00f6\u00f6tajate Ameti\u00fchingu esindaja Jaan Aiaots<\/strong> <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n<p>Halb eelaimdus seoses pelletihiiu juhtr\u00fchma kaasamisega s\u00fcveneb, kui Keskkonnaministeeriumi poolt arengukavale seatud l\u00e4hte\u00fclesande tutvustamisel soovitakse lisaks metsanduse \u00f6koloogiliste, sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste eesm\u00e4rkide t\u00e4itmisele tagada ka \u201cbiomajanduse strateegiline arendamine\u201d, mis eesm\u00e4rk langeb ilmselgelt kokku ka Graanul Investi huvidega. Kodaniku\u00fchenduse hinnangul pole KKM suutnud adekvaatselt p\u00f5hjendada, miks biomajanduse strateegiline arendamine just MAK \u00fclesandeks tuleb seada, kuigi sellega peaks tegelema hoopis biomajanduse arengukava, mille loomiseks riiklikul tasandil ka ettepanek on tehtud. EMA on \u201cbiomajanduse strateegilise arendamise\u201d kui arengukava eesm\u00e4rgi seadmise vastu probleemide kaardistamise perioodil ning ka selle l\u00f5pus korduvalt protesti avaldanud, sealhulgas ametlike ettepanekutena. Paraku n\u00e4ib, et ettepanekute tegemise v\u00f5imalusel polegi muud eesm\u00e4rki, kui ainult huvir\u00fchmade maha laadimine, kuna karavan liigub edasi ikka sel moel, nagu algselt plaanitud.<br> <br>T\u00f6\u00f6mudel, mida lahenduste arutamisel l\u00e4bivalt kasutatakse, jagab osalejad loosi alusel nelja laudkonda. Laudades arutatakse huvir\u00fchmade esitatud ja ministeeriumi poolt r\u00fchmitatud lahendusettepanekuid, proovides nende osas mingisugusele konsensusele j\u00f5uda. Peale lahenduste laudkonniti l\u00e4bi arutamist kogunetakse \u00fchisarutelule, kus omakorda vaadeldakse l\u00e4hemalt laudkondades konsensuse leidnud lahendusettepanekuid, poovides ka suures ringis konsensuslikku s\u00f5nastust leida.<br><\/p>\n\n\n\n<p>Ehkki see t\u00f6\u00f6mudel n\u00e4ib teoorias ilus ning protsessi modereerinud ametnikud said oma \u00fclesandega ps\u00fchholoogiliselt h\u00e4sti hakkama, polnud arvestatud sellega, et k\u00f5nealune arutelumudel t\u00e4hendab Eesti metsapoliitika kontekstis \u00fclesaamatutena n\u00e4ivate erimeelsuste t\u00f5statumist ja valusat l\u00f5ikumist. Konsensuse saavutamisest saab r\u00e4\u00e4kida eelk\u00f5ige kosmeetiliste paranduste, uuringute tegemist puudutavate otsuste v\u00f5i sedav\u00f5rd \u00fcldiste eesm\u00e4rkide kontekstis, mille saavutamist v\u00f5ib p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00fcksk\u00f5ik mil viisil kujundada ja hinnata. Nii said paljud ettepanekutest, mis v\u00e4ikestes aruteluringides imekombel \u201crohelise\u201d tule k\u00e4tte said, suurel arutelul siiski \u201cpunasega\u201d erimeelsuseks m\u00e4rgitud. Suurem osa huvir\u00fchmade laekunud ettepanekutest sai aga lihtsalt protsessi k\u00e4igus \u201cv\u00e4lja roogitud\u201d.<br> <br>Juba esimesel p\u00e4eval j\u00f5uti \u00fchiselt kokku leppida hulgalistes erimeelsustes ning vaielda tuliselt pealtn\u00e4ha t\u00fchiste muudatuste \u00fcle. Muu hulgas tekitas pooletunnise arutelu pahaaimamatult t\u00f5statatud ettepanek, et metsat\u00f6\u00f6de j\u00e4relvalve ja inimeste teadlikkuse parandamiseks v\u00f5iks seadus kohustada metsateatist sisaldava informatsiooni ilmakindla sildina m\u00f6\u00f6dak\u00e4ijatele k\u00e4ttesaadavaks tegema. Metsaomanike ringkond l\u00e4ks kiiresti leili. Ehkki nende hirmust v\u00f5ib arugi saada, sest tegemist oleks v\u00f5imaliku lisakohustusena metsaomaniku kukil. Samas on teoorias v\u00f5imalik seegi, et metsat\u00f6\u00f6dest teavitamise kohustus lasuks hoopis raiet\u00f6\u00f6de teostajal. Sarnaselt paljude teiste probleemidega langes aga seegi juba enne detailide t\u00e4psustamist \u00fchisringist v\u00e4lja.<br><\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"alignright is-resized\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/05\/DSC3295-1024x683.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6135\" width=\"503\" height=\"336\"\/><figcaption><strong>Esiplaanil Hele K\u00e4ngsepp, vabatahtlik vaatleja Metsakogust<\/strong><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n<p style=\"background-color:#a6e4df\" class=\"has-text-color has-background has-very-dark-gray-color\"><strong>7. mai: metsaomandi struktuur ja kultuur; elukeskkond ja p\u00e4randkultuur<\/strong><br>P\u00e4ev algab tavap\u00e4rastes vaidlustes. Kuiv\u00f5rd peaks metsaomanike tegevust reguleerima hea tava ja kuiv\u00f5rd seadusandlus? Kui \u00fchisarutelule j\u00f5uab looduslike p\u00fchapaikade kiire inventeerimise ja kaitse alla v\u00f5tmise vajadus, siis asub juhtr\u00fchma kaasatud <strong>Raul Kirjanen<\/strong> j\u00f5uliselt kaitsma Graanul Investi juba tuttavat poliitikat. Kirjanen soovib, et looduslike p\u00fchapaikade kaitse alla v\u00f5tmise k\u00fcsimuses k\u00e4sitletaks vaid inventeeritud p\u00fchapaikasid, samas kui probleemiks on saanud just see, et h\u00f5lmava inventuuriga on \u00fcle k\u00fcmne aasta viivitatud. P\u00fchapaikade p\u00e4\u00e4stmiseks on loodusp\u00e4rimuse eksperdid teinud vabatahtliku inventuuri, mille tulemusi saaks riikliku inventuuri tegemisega kahtlemata t\u00e4psustada, aga mis on praegusel hetkel siiski parim dokument, mis meil k\u00e4ttesaadav on. Kui m\u00f5ned kaardile seatud metsadest polegi ajaloolised looduslikud p\u00fchapaigad, vaid esmase inventeerimise k\u00e4igus ekslikult kaardile sattunud, siis saab riiklikult juhitud ja rahastatud uuringuga andmeid t\u00e4psustada. <br><br>Vaevalt, et aasta v\u00f5i kaks raieviivitust suurt metsamajanduslikku kahju p\u00f5hjustaks, seda enam, et looduslike p\u00fchapaikade alla j\u00e4\u00e4b v\u00e4hem kui 0,1% metsamaast.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00d5igupoolest ei keelanud loodusp\u00e4rimuse kaardistajate t\u00f6\u00f6 kedagi neid alasid raiumast. Probleem sai alguse sellest, et m\u00f6\u00f6dunud aastal keelasid rahvusvahelise vastutustundliku metsamajandamise standardi <strong>FSC<\/strong> v\u00e4ljaandjad ajaloolistest looduslikest p\u00fchapaikadest raiutud puidu sertifitseerimise ning looduslike p\u00fchapaikade eksperdid panid koos Maa-ametiga \u00fcles kaardikihi, mis n\u00e4itas ka riiklikult inventeerimata, aga ekspertide poolt kaardistatud p\u00fchapaikasid. Sellise tegevuse eesm\u00e4rgiks oli, et FSC-sertifikaati omavad ettev\u00f5tted \u2013 kelle hulka kuulub ka <strong>Riigimetsa Majandamise Keskus<\/strong> \u2013 teaksid, millistes kohtades tasub majandamisest hoiduda.<br> <br>Paraku sai kaardikiht vaevu kuu aega Maa-ametis \u00fcleval olla, sest Keskkonnaministeerium k\u00e4skis selle \u00e4ra v\u00f5tta just Graanul Investi survel, kes v\u00e4itis, et tegemist polevat autentsete looduslike p\u00fchapaikadega ning autentseteks kvalifitseeruvat vaid riiklikult inventeeritud p\u00fchapaigad. Samal ajal on <strong>Kultuuriministeerium<\/strong> p\u00fchapaikade ametliku inventeerimisega juba \u00fcle k\u00fcmne aasta venitanud, lastes ainulaadsel kultuurip\u00e4rimusel majandusliku tegevuse k\u00e4igus h\u00e4vida. Keskkonnaministeerium kinnitab, et nad olid tungivalt palunud Kultuuriministeeriumil huvir\u00fchmade aruteludel osaleda. Ometi pole Kultuuriministeeriumist kedagi kohal ning p\u00fchapaikade kaitsjate k\u00fcsimusi on kerge pareerida, viidates asjakohase ametniku puudumisele arutelult.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"alignleft is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/05\/enn-p\u00e4rt.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-6154\" width=\"414\" height=\"292\"\/><\/figure><\/div>\n\n\n\n<p><strong>Raul Kirjanen<\/strong> n\u00f5uab, et kui p\u00fchapaikade ametliku inventeerimisega mingisugused piirangud kaasnema peaksid, siis saab seda lubada ainult juhul, kui riik p\u00fchapaikade raiumata j\u00e4tmisest tuleneva kahju ettev\u00f5ttele h\u00fcvitab. N\u00fc\u00fcd t\u00f5stab <strong>Rahandusministeeriumi<\/strong> ametnik h\u00e4\u00e4lt ja palub teatavaks v\u00f5tta, et toetusmeetmed saavad olema minimaalsed ning soovitavalt peaks metsasektor \u00fcldse ilma nendeta hakkama saama. Groteskne on asja juures aga see, et samal ajal, kui <strong>Graanul Invest<\/strong> n\u00f5uab p\u00fchapaikade raiumata j\u00e4tmise eest kompensatsiooni, on tegelikkuses tegemist FSC-sertifikaadi n\u00f5udega. Ainult selle m\u00e4rgise omamine v\u00f5imaldab Graanul Investil eksisteerida ja oma toodangut turundada, sest ilma FSC-sertifikaadita ei saaks eelk\u00f5ige EU toetustega hiiglaslikuks paisunud graanulit\u00f6\u00f6stus L\u00e4\u00e4ne-Euroopale pelletit toota.<\/p>\n\n\n\n<p>Tekib k\u00fcsimus, kas Raul Kirjanen osaleb protsessis Taastuvenergia Koja voliniku v\u00f5i puiduettev\u00f5tte juhina, kuna teisel juhul saab arengukava l\u00e4bipaistvus ilmsesti kahjustatud. Taastuvenergia Koda v\u00e4idab end seisvat taastuvenergia huvide eest laiemalt (kuhu lisaks biomassile, mis oma s\u00fcsinikuheitme t\u00f5ttu on kaheldav alternatiiv fossiilk\u00fctustele, kuuluvad ka p\u00e4ike, tuul ja vesi). Graanul Investi juhina on Raul Kirjanen aga avaldanud arvamust, et ta tahab kasvada maailma suurimaks pelletit\u00f6\u00f6stuseks. Huvir\u00fchm, mis arvestab biomassi \u00fche v\u00f5imaliku alternatiivina teiste k\u00f5rval, ning suurt\u00f6\u00f6stus, mille jaoks konkreetne biomass ja sellega varustatus on majandusliku kasvamise kindlustamise olulisimaks tagatiseks, on kaks v\u00e4ga erinevat asja. \u00dcha rohkem hakkab tunduma, et taastuvenergia kaunik\u00f5lalise sildi all \u00fcritatakse tegelikult L\u00e4\u00e4ne-Euroopa turgudele suunatud pelleti\u00e4ri teha. EMA hinnangul kahjustab selline ebaselgus ja huvide konflikt usaldust protsessi kaasatud huvir\u00fchmade vahel, kahjustades veelgi teineteisem\u00f5istmise ja lahenduste leidmiseks vajaliku usalduse tekkimist.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">II aruteluplokk<\/h4>\n\n\n\n<p style=\"background-color:#a6e4df\" class=\"has-text-color has-background has-very-dark-gray-color\"><strong>16. mai: metsade roll s\u00fcsinikuringes; metsade tootlike funktsioonide s\u00e4ilitamine; metsade tervisliku seisundi ja eluj\u00f5ulisuse s\u00e4ilitamine<\/strong><br> <br>Teise n\u00e4dala aruteluplokk algab ettekannetega metsastatistika ja kliimamuutuste kohta.<br> <br>Keskkonnaagentuuri ekspert <strong>Enn P\u00e4rt<\/strong> tutvustab KAUR-i hinnanguid tuleviku raiestsenaariumite planeerimisel. Arvutused baseeruvad 2013-2017. aastate andmetel tulundusmetsade, kaitsemetsade ja rangelt kaitstavate metsade kohta. Ehkki meie metsade \u00fchtlane kasutus n\u00e4eb SMI j\u00e4rgi ette umbes 8,5 miljoni tihumeetrist raiet aastat, mis langeb kokku ka Riigikontrolli k\u00fcmne aasta taguse kriitikaga toona vastu v\u00f5etud metsanduse arengukavale, millega seati maksimaalseteks raiemahtudeks 12-15 miljonit tihumeetrit aastas. K\u00e4esoleval k\u00fcmnendil on seda numbrit korduvalt \u00fcletatud, kusjuures t\u00e4navu j\u00f5udsid ametlikud raiemahud rekordilise 12,5 miljoni tihumeetri juurde. Ehkki raiestsenaariumid on erinevad ning nende j\u00e4rgi saab raiuda nii v\u00e4hem kui rohkem, tuleb ka P\u00e4rdi ettekandest tegelikult v\u00e4lja loogiline t\u00f5de: mida rohkem me praegu raiume, seda suurem ja \u00e4kilisem tuleb hilisem raiemahtude langus.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"alignright is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/05\/Asko_laudkond-1024x683.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6122\" width=\"487\" height=\"324\"\/><figcaption><strong>Huvir\u00fchmade aruteludel tekib ka vabamaid hetki<\/strong><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n<p>P\u00e4rt osutas ka, et v\u00f5rreldes 80-90 aasta taguse ajaga olevat metsa pindala meil umbes poolteist korda suurenenud, aga metsa tagavara lausa kolmekordistunud. Seda seletatakse eelk\u00f5ige sellega, et intensiivsemalt majandatavates ja istutatavates metsades kasvabki puid rohkem ja tihedamalt. Osaliselt on see ka \u00f5ige, aga samas seab sedav\u00f5rd suur k\u00f5ikumine kahtluse alla ka palju poleemikat tekitanud uudse inventuurimetoodika, mille j\u00e4rgi kasvab meil metsa rohkem juurde kui kunagi varem. Samal ajal n\u00e4itasid k\u00f5ik P\u00e4rdi esitatud raiestsenaariumid \u2013 nii intensiivsemad kui v\u00e4hem intensiivsed \u2013 metsa juurdekasvu ja tagavara v\u00e4henemist l\u00e4himatel aastak\u00fcmnetel.<br> <br><strong>Jaan Aiaots<\/strong> Metsat\u00f6\u00f6tajate Ameti\u00fchingust: \u201cTeie ettekandest n\u00e4ib, nagu toimuks l\u00e4himatel aastak\u00fcmnetel tuntav raiemahtude alandamine?\u201d<br> <br><strong>Enn P\u00e4rt<\/strong>: \u201cStsenaariumid n\u00e4itavad, et kui me raiume nii, nagu me viimastel aastatel oleme raiunud, siis tuleb tuntav raiemahu alanemine.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>Graanul Investi juht <strong>Raul Kirjanen<\/strong>: \u201cKas on mingeid andmeid, mis meetmeid uuendamisel rakendada, et metsa tagavara ikkagi ei v\u00e4heneks, ja kas on kuidagi ka teada, kas kliimaefekt paneb tulevikus meie metsad veelgi paremini kasvama?\u201d<br> <br><strong>Enn P\u00e4rt<\/strong>: \u201cKui seada eesm\u00e4rgiks ainult puidu mass (aga mitte kvaliteet), siis v\u00f5iks hakata m\u00e4nnikute asemel ka hall-lepikuid kasvatama \u2013 iseasi, kui m\u00f5istlik see on.\u201d<br> <br>KAUR-i j\u00e4rel esineb Cambridge\u2019i \u00dclikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur ja \u00dcRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogian\u00f5ukogu aseesimees <strong>Annela Anger-Kraavi<\/strong> ettekandega \u201cMets ja kliimamuutused\u201d. Kiiresti antakse meile p\u00f5hikooli tasemel sissevaade kasvuhooneefekti olemusse, aga korratakse ka uuemate andmete alarmeerivat infot \u2013 n\u00e4iteks seda, et s\u00fcsinikdioksiidi tase atmosf\u00e4\u00e4ris on t\u00f6\u00f6stusrevolutsiooni eelse ajaga lausa poole v\u00f5rra kasvanud. Eelnevalt p\u00fcsis s\u00fcsinikutase stabiilsena ligemale 50 miljonit aastat.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"alignleft is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/05\/l\u00f5hmus1.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-6157\" width=\"446\" height=\"315\"\/><\/figure><\/div>\n\n\n\n<p> K\u00f5ik on enam-v\u00e4hem kena, kuni sisse tuleb bioenergia kui ainum\u00f5eldav fossiilk\u00fctuste asendaja, t\u00e4nu millele \u201cpannakse\u201d veelgi enam metsa kasvama (see eelnevalt lagedaks raiudes). Lageraie ehk teiste s\u00f5nadega metsade kiire uuendamine aitavat t\u00e4nu oma suuremale s\u00fcsinikusidumisv\u00f5imele (v\u00f5rreldes vanemate metsadega) meid kliimakriisist paremini v\u00e4lja tuua.<br> <br>Ehkki osutatud on neljale erinevale kliimakriisist v\u00e4lja tulemise stsenaariumile, heidetakse esimesed, tarbimise \u00fcldist v\u00e4hendamist k\u00e4sitlevad stsenaariumid ettekandja poolt s\u00fcvenemata k\u00f5rvale, tuues p\u00f5hjuseks selle, et inimestele polevat vastuv\u00f5etav oma elustandardit langetada. Lahenduse ideaalvariandina esitletakse hoopis helget tulevikku, kus v\u00f5etakse kasutusele biok\u00fctused ja \u2013materjalid ning s\u00fcsinikudioksiidi hakatakse uute tehnoloogiatega atmosf\u00e4\u00e4rist kinni p\u00fc\u00fcdma ja hoiustama. Muu hulgas v\u00e4idab ettekandja, et majandatav mets seob 40% rohkem s\u00fcsinikku kui majandamata mets.<br> <br><strong>Asko L\u00f5hmus<\/strong> Tartu \u00dclikooli \u00f6koloogia ja maateaduste instituudist: \u201cTahan osutada sellele, et minu hinnangul oli tegemist mittet\u00e4nap\u00e4evaste ja poliitiliselt kallutatud andmetega (palub protokollida, lisaks viitab teadusallikale, milles leitakse, et metsade majandamine ei aita kliimamuutuste kontekstis olukorda parandada).\u201d<br> <br><strong>Siim Kuresoo<\/strong> Eesti Keskkonna\u00fchenduste Kojast: \u201cP\u00f5hiline probleem teie poolt mainitud s\u00fcsiniku ladustamise tehnoloogiate puhul ei seisne mitte selles, et poleks kohta, kuhu s\u00fcsinikku ladustada \u2013 nagu te v\u00e4itsite \u2013, vaid selles, et sellist s\u00fcsiniku ladustamise s\u00fcsteemi pole.\u201d<br> <br>(Ettekandja noogutab vaikides.)<br><\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"alignright is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/05\/DSC3294-e1558698071580-683x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6172\" width=\"376\" height=\"563\"\/><figcaption><strong>Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel J\u00e4rve<\/strong><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n<p><strong>T\u00f5nu Ehrpais<\/strong> Metsa- ja Puidut\u00f6\u00f6stuse Liidust: \u201cMe peame kliimamuutused fookusesse v\u00f5tma ja tuleb arvestada sellega, et uuringute j\u00e4rgi seob majandatav mets k\u00f5ige paremini s\u00fcsinikku.\u201d<br> <br>Taas toimub loosi alusel laudkondadesse jaotumine ja teemade arutamine. K\u00fcsimus on tuline. EMA kaitseb ettepanekut, et p\u00f5letatavale biomassile kehtestataks rangemad s\u00e4\u00e4stlikkuse kriteeriumid, kuna <strong>Euroopa Liit<\/strong> on liikmesriikidele sellise v\u00f5imaluse j\u00e4tnud. Hetkel on Eesti pelletit\u00f6\u00f6stus paisunud Graanul Investi juhtimisel L\u00e4\u00e4ne-Euroopa katlak\u00fctjaks, milline tegevus on selgelt j\u00e4tkusuutmatu. Ilmne on, et pelletit\u00f6\u00f6stus on oma (riigi suurima) puidutoormevajadusega \u00fcheks Eesti metsapoliitika m\u00f5jukamaks suunajaks. Samas on tegemist k\u00f5ige ebakvaliteetsemale toorainele keskendunud t\u00f6\u00f6stusega, mida huvitab eelk\u00f5ige kvantiteet ning mis poleks k\u00f5igele lisaks v\u00f5imeline iseseisvalt tegutsemagi, kui EU seda tegevust subsiidiumite, soodustuste ja infrastruktuurilaenudega ei toetaks. <br><\/p>\n\n\n\n<p><strong>\u00dcHISARUTELUL puhkeb vaidlus, kas biomassi kasutamise kasvatamine peaks olema metsanduse arengukava sisu suunaja (eriti just selles kontekstis, mis puudutab biomassikasutuse kasvatamist raiete suurendamise l\u00e4bi).<\/strong><br><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Raul Kirjanen<\/strong>: \u201cUmbes aasta tagasi v\u00f5ttis Riigikogu vastu ENMAKi (<strong>Eesti Energiamajanduse Arengukava<\/strong>), mis n\u00e4eb ette bioenergia kasutamist olulises ulatuses.\u201d<br> <br>Puhkeb vaidlus. S\u00e4\u00e4stva metsamajanduse kaitsjad leiavad, et v\u00e4ikese bioenergeetikute ringi poolt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ENMAK ei saa olla metsanduse arengukava loomise raamdokumendiks. Asjad peaksid k\u00e4ima siiski vastupidi.<br> <br>Hiljem r\u00e4\u00e4gitakse veel teede seisundi parandamisest, terviklikust planeerimisest, metsaomanike Hea Tava populariseerimisest, puidurekkade massi \u201ct\u00f5hustamise\u201d vajadusest (see t\u00e4hendab suurema keskkonnas\u00e4\u00e4stlikuse saavutamiseks raskemate rekkade lubamist), metsakultiveerimismaterjali olemasolust, kontrollist selle \u00fcle.<br> <br><\/p>\n\n\n\n<p style=\"background-color:#a6e4df\" class=\"has-text-color has-background has-very-dark-gray-color\"><strong>17. mai: metsanduse infrastruktuur; elurikkuse ja metsamajanduse seosed; metsamajanduse ruumiline kavandamine<\/strong><br> <br>L\u00e4heb tuliseks. T\u00e4na peaksid arutluse all olema meetmed, kuidas elurikkuse olukorda Eestis parandada: linnurahu, piiranguv\u00f6\u00f6ndite kaitse-eeskirja looduskaitseseadusega vastavusse viimine, rohev\u00f5rgustiku ruumiline planeerimine jms.<br> <br>P\u00e4eva esimeses pooles r\u00e4\u00e4gitakse raierahust. Laudade tagant algavad vaidlused on vaid soojenduseks \u00fchisarutelule, kus puhkeb j\u00e4rjekordselt vaidlus sel teemal, kas \u00fcldise kevadsuvise raierahu kehtestamine ikka on asjakohane meede kahaneva arvukusega metsalindude olukorra paranemiseks. Erametsaliidu tegevjuht <strong>Andres Talij\u00e4rv<\/strong> kordab sama, mida ta on Keskkonnaministeeriumi kantsleri ja varasemalt Eesti Metsa- ja Puidut\u00f6\u00f6stuse Liidu juhina pidevalt korranud juba l\u00e4bi kahe aastak\u00fcmne: nimelt polevat meil ikka veel piisavalt andmeid, et teada, kas kevadsuvised raied ikka kurnavad metsalinde piisavalt.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"alignleft is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/05\/DSC3275-1024x683.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6121\" width=\"450\" height=\"299\"\/><figcaption><strong>\u00dchisarutelu<\/strong><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n<p><strong>Asko L\u00f5hmus<\/strong> osutab samas v\u00e4rskele metsalindude uuringule ja v\u00e4idab, et meil on juba oluline hulk andmeid kogutud ning tarvis oleks need teadmised l\u00f5puks rakendusse v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n<p>R\u00e4\u00e4gitakse ka metsakuivendusest ja -teede olukorra parandamisest. Ka siin p\u00f5rkuvad tavap\u00e4raselt kaks erinevat maailmavaadet, millest \u00fcks n\u00e4eb \u00fcha ulatuslikumat metsakuivendust kui metsa kasvu kiirendamise ja kasvava metsa kvaliteedi parandamise v\u00f5imalust, teine pool tegeleb aga hoopis ulatusliku kuivendamise tagaj\u00e4rgede likvideerimisega metsamaastikule ja elustikule \u00fcldisemalt. Ehkki keskkonnakaitseline ringkond on kuivendusega kaasnevatele probleemidele lahenduste leidmiseks valmis tegema ohtralt kompromissse, keskendudes eelk\u00f5ige kuivendamise m\u00f5jude leevendamisele (madalamad kraavid, kraavide voolukiirust ja m\u00fcrkide suudmealadele kuhjumist v\u00e4hendavad settebasseinid jms), l\u00e4heb diskussioon edasi aeglaselt, sest t\u00f6\u00f6stusringkond n\u00e4ib iga v\u00f5imalikku looduskaitselist meedet kui isiklikku r\u00fcnnakut nende varale ja isikuvabadustele. Meie metsamaastike \u00fcldiste \u00fchiskondlike funktsioonide olemasolu ei soovita aga tunnistada.<\/p>\n\n\n\n<p>P\u00e4eva teise poole laudkonnad ja arutelu on keskendunud rohev\u00f5rgustiku sidususe ja piiranguv\u00f6\u00f6ndite kaitse-eeskirjade parandamisele. Eesti Metsa- ja Puidut\u00f6\u00f6stuse Liidu esindaja <strong>T\u00f5nu Ehrpais<\/strong> istub minuga \u00fches lauas, keeldudes p\u00f5him\u00f5tteliselt igasugusest diskussioonist. EMPL-i seisukoht on, et looduskaitsealasid olevat juba liiga palju ja kuigi me neid pidevalt juurde tegevat, muutuvat looduse olukord ikka aina halvemaks. Seet\u00f5ttu on EMPL j\u00f5udnud j\u00e4reldusele, et kaitsealade pindala tuleb v\u00e4hendada, p\u00f5hjendades seda sellega, et meil on ebaloomulikult k\u00f5rge rangelt kaitstavate alade hulk \u2013 oleme rangelt kaitstavate alade osas Euroopas nimelt esimeses osas, ehkki \u00fcldise kaitsealade protsendi osas (koos piiranguv\u00f6\u00f6nditega) kuulume pigem keskmiste hulka. Ehrpais nimetab EMPL-i plaani looduskaitsealade v\u00e4hendamise kohta \u201ckvantiteedilt kvaliteedile\u201d liikumiseks.<br> <br>Samal ajal, kui \u00fcritame looduskaitseringkonnaga selgitada, et kaitsealade kaitse-eesm\u00e4rkide eba\u00f5nnestumine pole seotud mitte kaitsealade nn kehva kvaliteediga, vaid v\u00e4ljaspool kaitsealasid toimuva v\u00e4ga intensiivse raie- ja majandustegevusega, mis l\u00f5hub rohev\u00f5rgustiku sidusust ja loomade (ning ka taimestiku) liikumis- ja levimiskoridore. Kui liikidel l\u00e4heb halvasti, siis ei saa nende olukorda mitte kuidagi parandada looduskaitsealade v\u00e4hendamisega, vaid hoopis juurprobleemide (milleks on antud juhul siis metsamaastike fragmenteerumine) tuvastamise ja nende lahendamisega. <br><\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"alignright is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/05\/DSC3265-1024x683.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6120\" width=\"498\" height=\"331\"\/><figcaption><strong>Maavalla Koja esindaja Rainer Kuuba<\/strong><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n<p style=\"background-color:#a6e4df\" class=\"has-text-color has-background has-very-dark-gray-color\">\u00dchisarutelul j\u00e4tkavad spetsialistid selgitust\u00f6\u00f6d, p\u00f5hjendades, kuidas liikide olukorda aitaks parandada metsaraiete ruumiline planeerimine. Seda seisukohta toetab tugevalt ka <strong>Maastikuarhitektide Liit<\/strong>, kes kaitsebki MAK-i protsessis eelk\u00f5ige metsamaastike ruumilise planeerimise vajaduse sisendit. Sellegipoolest suudavad Andres Talij\u00e4rv ja Raul Kirjanen kogu protsessi peatada, v\u00e4ites j\u00e4rjekindlalt, et nad ei saa aru, mis on rohev\u00f5rgustik ja selle ruumiline planeerimine.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Raul Kirjanen<\/strong>: \u201cMida see metsamaastiku ruumiline planeerimine t\u00e4hendab?\u201d<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Toomas Muru<\/strong> Maastikuarhitektide Liidust: \u201cMetsamaastiku ruumiline planeerimine t\u00e4hendab selles kontekstis raiete planeerimist maastikus.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Rainer Kuuba<\/strong> Maavalla Kojast: \u201cSee v\u00f5ib t\u00e4hendada ka raiete kuju ja liigi m\u00e4\u00e4ramist. Oluline on metsamaastiku (sealhulgas raiete) kavandamine ruumis. Rohev\u00f5rgustiku ruumiline planeering t\u00e4hendaks alusplaneeringut, mida metsakorraldaja saaks hakata metsamajanduskava koostades arvesse v\u00f5tma. Protsessi m\u00f5te on leida parimad v\u00f5imalikud lahendused elurikkuse olukorra parandamiseks. Praegu seatakse raietingimused \u00fcksikotsustena ning kogutervik kujuneb \u00fcksikotsuste summana \u2013 m\u00f5istlik oleks see j\u00e4rjekord \u00e4ra vahetada.\u201d<br> <br>Ehkki asja \u00fcritatakse k\u00fcmnel erineval viisil selgitada, ei suuda Talij\u00e4rv ja Kirjanen ikkagi aru saada, millest jutt k\u00e4ib, ning kogu rohev\u00f5rgustiku planeerimise sisuline arutelu jookseb p\u00f5him\u00f5tteliselt t\u00fchja. Ka Eesti Metsa Abiks \u00fchenduse poolt korduvalt t\u00f5statatud ning kaitstud probleemi konsensusliku lahendusettepanekuna l\u00e4heb l\u00f5puks kirja vaid \u00fcsna lakooniline tekst: \u201cMetsamaastike planeerimise p\u00f5him\u00f5tete vajaduse ja eesm\u00e4rgi selgitamine ning v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamine.\u201d<br> <br><strong>Asko L\u00f5hmus<\/strong> palub protokolli lisada, et rohev\u00f5rgustiku asjus vastu v\u00f5etud meetmed (eelk\u00f5ige planeerimise p\u00f5him\u00f5tete vajaduse uurimine) ei aita olukorda j\u00e4rgneva k\u00fcmne aasta jooksul kuidagi parandada. Teiste s\u00f5nadega \u2013 rohev\u00f5rgustiku parema planeerimise k\u00fcsimus j\u00e4\u00e4b lahendamata, j\u00e4ttes lahendamata nii inimeste kui metsaelustiku probleemid, mis viimase k\u00fcmne aasta jooksul korduvalt t\u00f5statunud on.<br><\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"alignleft is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/05\/10-aasta-l\u00f5ikes.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-6150\" width=\"395\" height=\"290\"\/><\/figure><\/div>\n\n\n\n<p> Looduskaitsealade k\u00fcsimust arutades j\u00e4tkub lahenduste leidmisel puiduringkonna poolt juba tuttavaks muutunud pidev vastut\u00f6\u00f6. Jutuks tuleb v\u00e4\u00e4riselupaikade ehk VEP-ide inventeerimise ja kaitse alla v\u00f5tmise vajadus. K\u00f5igepealt uuritakse muidugi, kas metsaomanikud saavad ikka vajalikud kompensatsioonid selle eest. Ehkki looduskaitseringkond kompenseerimist igati toetab, annab <strong>Rahandusministeeriumi<\/strong> esindaja selgelt m\u00f5ista \u2013 nagu ka looduslike p\u00fchapaikade ja teiste piirangute kompenseerimise aruteludel v\u00e4lja tuli \u2013, et mingit toetusrahaga \u00e4rgu keegi parem arvestagu. Puidusektor peab olema j\u00e4tkusuutlik ja isetoimiv. Metsamajandajaid peab juhtima Hea Tava ja mitte seadus. See paistabki olevat ideaal, mille poole r\u00fchitakse \u2013 ehkki vaid EXCELIi tabeli formaadis, kuna reaalsuses on nii j\u00e4tkusuutlik metsakasutus kui hea tava \u00fcldine j\u00e4rgimine korduvalt kahtluse alla seatud.<br> <br><strong>Metsakonsulent<\/strong>: \u201cLihtsalt kompenseerimine pole lahendus, kui see ei toimu koheselt.\u201d<br> <br><strong>Rahandusministeerium<\/strong>: \u201cRiik ei saa endale selliseid kompenseerimiskohustusi v\u00f5tta.\u201d<br> <br><strong>Asko L\u00f5hmus<\/strong>: \u201cOluline on r\u00f5hutada, et sertifitseeritud omanike riiklik lisakompenseerimine on l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes topeltkompenseerimine [viide FSC sertifikaadile, mis keelab p\u00fchapaikade raiumist, aga v\u00f5imaldab samal ajal Graanul Investil EL-i toetuste abil pelletitoodangut L\u00e4\u00e4ne-Euroopasse m\u00fc\u00fca).\u201d<br> <br><strong>Talij\u00e4rv<\/strong>: \u201cAga kust raha tuleb? Tuleb ju metsast!\u201d<br> <br>Eesti Metsa- ja Puidut\u00f6\u00f6stuse Liidu esindaja teatab, et kaitsealadele tuleb kiiremas korras piir ette panna, sest nende hulk olevat paisunud \u00fcle igasuguse piiri. Asko L\u00f5hmus k\u00fcsib, mis m\u00e4\u00e4ratust hulgast ta r\u00e4\u00e4gib, kui 97% meie metsadest isegi ei kvalifitseeru hetkel enam v\u00e4\u00e4riselupaikadeks. VEP-ide kaitsest aga jutt just k\u00e4ibki.<br> <br><strong>Asko L\u00f5hmus<\/strong>: \u201cMeie metsalooduse olukord halveneb pidevalt, ja ometi leiab Eesti Metsa- ja Puidut\u00f6\u00f6stuse Liit, et meil on liiga palju kaitsealasid. Kui me oleksime suutelised metsamajanduslikud kahjud elurikkusele muul moel kui rangelt kaitstavate aladega kompenseerima, siis oleks see v\u00e4ga hea. Hetkel pole see aga kahjuks muud moodi v\u00f5imalik.\u201d<br> <br><strong>Rainer Kuuba<\/strong>: \u201cRangelt kaitstavate alade suurenev vajadus on otseselt seotud metsamajandamise intensiivsusega v\u00e4ljaspool kaitsealasid, kuna ka rangelt kaitstavate alade pindala arvutatakse selle j\u00e4rgi.\u201d<br><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">III aruteluplokk<\/h4>\n\n\n\n<p style=\"background-color:#a6e4df\" class=\"has-text-color has-background has-very-dark-gray-color\"><strong>20. mai:<br><\/strong> T\u00e4na on teemaks raiemahud ja nende alandamise vajadus metsa\u00f6koloogia seisundi parandamiseks.<br> <br><strong>Rainer Kuuba<\/strong>: \u201cEnn P\u00e4rdi ettekanne n\u00e4itas, et isegi siis, kui metsasid majandataks \u00fcldiselt arvestuslangi j\u00e4rgi (nagu teeb RMK), siis langeb j\u00e4rgmise kahek\u00fcmne aasta jooksul meie puidu tagavara tuntavalt. Minu v\u00e4ide on, et kui me praeguse arengukavaga midagi ei muuda, siis m\u00f5nda aega pakub puidut\u00f6\u00f6stus veel umbes sama palju t\u00f6\u00f6kohti kui praegu, kuid teatava aja m\u00f6\u00f6dudes \u2013 kas see toimub 8 v\u00f5i 10 v\u00f5i 12 aasta p\u00e4rast, seda pole v\u00f5imalik veel kindlalt \u00f6elda \u2013 tuleb suurem pankrotilaine. M\u00f5istlikum oleks seda ennetada ja hakata metsa raiumist juba varasemalt v\u00e4hendama, s\u00e4\u00e4stes sellega ka meie metsade elustikku.\u201d<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"alignleft is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/05\/DSC3307-e1558688841614-683x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6117\" width=\"371\" height=\"556\"\/><figcaption> <br><strong>Tartu \u00dclikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko L\u00f5hmus<\/strong>  <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n<p><strong>Raul Kirjanen<\/strong>: \u201cT\u00f6\u00f6stuse poole pealt ei tehta \u00fchtegi investeeringut 100 aasta perspektiivis, ainult 10 aasta l\u00f5ikes.\u201d<br> <br>R\u00e4\u00e4gitakse investeerimiskindlusest. Rahandusministeeriumi ja puidut\u00f6\u00f6stuse esindajad leiavad, et see peab tagatud olema.<br> <br><strong>Ehrpais<\/strong>: \u201cKindluse tagaks see, kui me saaks rangelt kaitstavate alade maksimumm\u00e4\u00e4ra paika.\u201d<br> <br><strong>L\u00f5hmus<\/strong>: \u201cKas rahandusministeeriumi soov s\u00e4ilitada juba olemasolevat puiduturgu ei hakka tagasi hoidma uute metsa- ja puidukasutuse viiside innovaatilist kasutusele v\u00f5tmist?\u201d<br> <br><strong>Kuuba<\/strong>: \u201cPraegu kehtiva arengukavaga tehtigi see viga, et anti vale investeerimiskindlus; raiemahud ei hakka langema mitte sellep\u00e4rast, et rangelt kaitstavate alade pindala suureneks, vaid seep\u00e4rast, et vanad metsad on \u00e4ra raiutud \u2013 t\u00f6\u00f6sturid peavad hakkama m\u00f5tlema alternatiivide peale: nad kas teevad tootmise \u00fcmber v\u00f5i ootab neid varem v\u00f5i hiljem pankrot.\u201d<br> <br>Teemaks t\u00f5useb ka puidu v\u00e4\u00e4rindamise k\u00fcsimus.<br> <br><strong>Kirjanen<\/strong>: \u201cV\u00f5ibolla puidu innovatsioon toob kaasa selle, et k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikumaks muutub just hall-lepp \u2013 kuna kvaliteet ei ole seal nii oluline, vaid just kiire kasv ehk CO2 sidumine?\u201d<br> <br>Taas t\u00f5useb vaidlus. M\u00f6\u00f6ndakse siiski, et kvaliteetpalk on k\u00f5ige kallim, nii et metsapuidu kvaliteedi parandamine peaks t\u00e4hendama ikkagi palgipuidu kasvatamist, aga mitte tihumeetrite kui sellise hulga suurendamist.<br> <br><strong>Kuuba<\/strong>: \u201cLoodus annab meile piirid. T\u00f6\u00f6stuse asi on mahtuda nendesse piiridesse. Vastupidine pole lihtsalt keskkondlikult v\u00f5imalik.\u201d<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"alignright is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/05\/DSC3286-1024x683.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6119\" width=\"498\" height=\"331\"\/><figcaption><strong>Keskel Andres Talij\u00e4rv Eesti Erametsaliidust, temast paremal Kristel J\u00e4rve, Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja<\/strong><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n<p style=\"background-color:#a6e4df\" class=\"has-text-color has-background has-very-dark-gray-color\"><strong>21. mai:<\/strong><br>Viimasel arutelup\u00e4eval on teemad ehk veidi \u201ckergemad\u201d, aga \u00f5hk seda raskem. Looduskaitse eest seisev osapool n\u00e4ib masendunud, puiduringkond vimmas. Puhkeb arutelu sel teemal, kas on veel v\u00f5imalik uuesti t\u00f5statada need probleemid, millele huvir\u00fchmad arutelude eel lahendusi pakkusid, sest enamus pakutud lahendusettepanekutest l\u00e4ks huvir\u00fchmade arutelude k\u00e4igus kaduma. <strong>Eesti Keskkonna\u00fchenduste Koja<\/strong> ja Eesti Metsa Abiks esindajad n\u00f5ustuvad, aga ka <strong>Metsa- ja Puidut\u00f6\u00f6stuse Liit<\/strong> v\u00e4idab, et nende ettepanekud on v\u00e4lja j\u00e4\u00e4nud \u2013 n\u00e4iteks nende jaoks v\u00e4ga oluline ettepanek looduskaitsealade pindala v\u00e4hendamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p>Metsaosakonna juhataja <strong>Kristel J\u00e4rve<\/strong> ohkab ja \u00fctleb, et kui me peale arutelusid lihtsalt k\u00f5ik lahendusettepanekud uuesti k\u00e4sitlusse v\u00f5tame, siis muutuvat tehtud t\u00f6\u00f6 ehk maha peetud arutelud t\u00e4iesti m\u00f5ttetuks. Teisest k\u00fcljest on looduskaitseringkonna jaoks m\u00f5ttetu aga hoopis see, et n\u00f5nda kaua keskenduti probleemide kaardistamisele ja lahenduste leidmisele ning l\u00f5puks pole neist v\u00f5imalik pea \u00fchtegi l\u00e4bi viia, sest puidut\u00f6\u00f6stuse ringkond lihtsalt ei lase neid l\u00e4bi.<br> <br>Praeguseks hetkeks on EMA teinud uuele keskkonnaministrile ettepaneku, et meid kaasataks ka metsanduse arengukava juhtr\u00fchma, kus seni tehtud t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata kavatsetakse. Kuni arengukava l\u00f5plikult valmis pole, seni ootame ja loodame veel, et toimub mingigi muutus. Kui aga muutust arengukavaga ei leita, siis tuleb leida selle saavutamiseks uusi viise.<br> <br> <\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\"><p><strong>Asko L\u00f5hmuse kommentaar huvir\u00fchmade arutelu meilivahetusest arutelude eelviimasel p\u00e4eval:<\/strong> &#8220;Tuvastasin algsetest probleemikirjelduste pakettidest 39 \u00f6koloogia valdkonna probleemi, millest enamik on senistes lahenduspakettides olnud nimetatud (ainult m\u00f5ned on j\u00e4\u00e4nud homseks). Neist ainult kahe probleemi puhul julgeksin \u00f6elda, et huvir\u00fchmade arutelu on andnud lahenduse, millega saab edasi minna, isegi kui metsanduspraktikat m\u00f5jutavad nad ilmselt m\u00f5lemad 10 aasta jooksul v\u00e4he. Need on \u00d6koloogia: K.3.2 *Riik ei toeta ega suuna loodushoidlikku metsamajandust (nimetasime konkreetseid v\u00f5tteid) ja \u00d6koloogia:K.1.4 V\u00e4hene teadlikkus metsa s\u00fcsinikuvaru ja \u2013sidumise osas (nimekiri uuringutest).<\/p><p>Umbes pooltele \u00f6koloogilistele probleemidele pole arutelud andnud mitte mingit lahendust. Seal on mitmeid niisuguseid, mida pole \u00fcldse \u00fchiselt arutatudki (v\u00e4\u00e4rislehtpuud, haavikud, n\u00f5mmemetsad, h\u00e4iringualad jmt). Samuti on m\u00f5ned v\u00e4ga kriitilised, kus paistab puuduvat igasugune \u00fchisosa (piiranguv\u00f6\u00f6ndid, raiete ruumiline planeerimine, k\u00f5ik raiemahuga seotud k\u00fcsimused).&nbsp;<\/p><p>Teine pool probleemidest on poolikute v\u00f5i fragmentaarsete lahendusettepanekutega, mis probleeme ei lahenda. \u00dcks t\u00fc\u00fcpsituatsioon on, et n\u00f5us on oldud info kogumisega, aga mitte metsamajanduse muutmisega (VEPid, loodusmetsad, ruumiplaneerimine, kliimaefektist tulenevad erisused metsat\u00fc\u00fcpide majandamises, s\u00e4ilik- ja surnud puud). Teine t\u00fc\u00fcpsituatsioon on, et probleem on \u00fcldistatud ja \u00fchendatud teistega kokku, nii et algne m\u00f5te on \u00e4ra kadunud (ohustatud liikide j\u00e4lgimine, reformimata maade k\u00e4sitlemine). Kolmandal juhul on tegemist suure ja h\u00e4gusa arendustegevusega, mille tulemus on ebaselge (maksu- ja toetuspakett, \u00f6kos\u00fcsteemiteenuste arvestus).<\/p><p>Eks iga\u00fcks v\u00f5ib v\u00f5rrelda seda tulemust teiste valdkondade k\u00e4sitlemisega. Minu l\u00fchike hinnang on, et mitmed kokkukutsutud inimesed ei ole olnud valmis Eesti metsade \u00f6koloogilisi probleeme k\u00e4sitlema. Kuna me t\u00f6\u00f6tame v\u00e4hemalt lauakonsensuste tasemel, siis tulemust ei olegi. Teeme muidugi protsessi homme l\u00f5puni, aga minu meelest on hilja muuta seda, et s\u00e4\u00e4stliku metsamajanduse eesm\u00e4rki t\u00e4itva arengukava saamiseks peab kogu \u00f6koloogiliste probleemide pakett saama lahendused mingis teises otsustusvormis ja v\u00f5ib-olla ka -kogus. Mis on ka muidugi tulemus, milleni pidime k\u00f5igepealt j\u00f5udma.&#8221;<\/p><\/blockquote>\n\n\n\n<p><br><strong>Loe lisaks:<\/strong><br><br><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>MEENUTUSEKS: kuidas protsess seni on l\u00e4inud? 2018 \u2013 konarlik algus veebruar: Eesti Metsa Abiks palub Keskkonnaministeeriumilt kodaniku\u00fchenduse kaasamist metsanduse arengukava 2030 koostamisprotsessi (https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/20-02-2018-kohtumine-ministeeriumis\/) m\u00e4rts: EMA kaasatakse peale tungivaid n\u00f5udmisi k\u00f5igisse metsanduse arengukava probleemide kaardistamise alamt\u00f6\u00f6r\u00fchmadesse (https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/1-03-2018-arengukava-tooruhma-arutelu\/) aprill: kodaniku\u00fchendus esitab ministeeriumile esialgse probleemikaardistuse (https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/mak-2030-probleemide-kaardistamine\/) september: huvir\u00fchmade \u00fchiste arutelude tulemusel saab kaardistatud 101 probleemi (\u2026) 2019 \u2013 [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":6181,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-6114","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6114","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6114"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6114\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9485,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6114\/revisions\/9485"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6114"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6114"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6114"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}