{"id":6406,"date":"2019-06-28T12:31:20","date_gmt":"2019-06-28T10:31:20","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=6406"},"modified":"2021-09-21T16:50:45","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:45","slug":"28-06-2019-metsa-ja-metsloomakaitsjad-vaidlustasid-kohtus-sobraliku-anija-valla-karu-jahiloa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/28-06-2019-metsa-ja-metsloomakaitsjad-vaidlustasid-kohtus-sobraliku-anija-valla-karu-jahiloa\/","title":{"rendered":"28.06.2019: METSA- JA METSLOOMAKAITSJAD VAIDLUSTASID KOHTUS S\u00d5BRALIKU ANIJA VALLA KARU JAHILOA"},"content":{"rendered":"

Eesti Metslooma\u00fching<\/a> ja kodaniku\u00fchendus Eesti Metsa Abiks (EMA) esitasid Tallinna halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti poolt v\u00e4ljastatud <\/strong>pruunkaru k\u00fcttimise eriloa<\/strong><\/a> t\u00fchistamiseks ning isendile esialgse \u00f5iguskaitse kohaldamiseks. Kaebajad peavad k\u00f5nealust jahi eriluba \u00f5igusvastaseks, kuna nende hinnangul on selles j\u00e4etud Jahiseaduse \u00a7 24 lg 3 p-d 1 ja 3 sisustamata \u2013 ei ole selgitatud, milles seisneb \u201einimese elule v\u00f5i tervisele tekkiva ohu v\u00e4ltimine\u201c ja \u201euluki tekitatud kahjustuste v\u00e4ltimine\u201c, ka pole selgitatud, milles seisneb konkreetsel juhul oht inimese elule v\u00f5i tervisele.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kohus on kaebuse menetlusse v\u00f5tnud, aga jahiluba on hetkel peatamata, selle \u00fcle otsustatakse Keskkonnameti vastuse saabudes.<\/p>\n\n\n\n

Nii on hetkel v\u00f5imalik tappa looma, kes ei ole inimeste suhtes agressiivne ja tegelikult pole v\u00f5imalik isegi teada saada, kas tapmisele minev loom on seesama, keda nuhtlusisendiks on tembeldatud.<\/p>\n\n\n\n

\u201cMa saaksin aru eriloa vajadusest juhul kui tegemist oleks t\u00f5esti inimeste suhtes agressiivsust ilmutanud isendiga, kuid kohalike juttude p\u00f5hjal on antud juhul tegemist lihtsalt noore loomaga kes iseseisvat elu alustab ja inimesi r\u00fcnnanud pole\u201d, \u00fctles Eesti Metslooma\u00fchingu juhatuse liige Katrin Idla. \u201cKarude koht ongi metsas ning inimesed peavad metsa minnes sellega arvestama, et v\u00f5ivad seal kohtuda metsloomadega ning oskama siis \u00f5igesti k\u00e4ituda. On ju inimesed ise oma elupaigad, rajad ja tegevuse metsa viinud. Seega tuleb meil k\u00f5igil \u00f5ppida metsloomadega koos elama. Mesitarude kaitsmine karude vastu on v\u00f5imalik ja lahendused selleks on \u00fcle maailma olemas ning kasutusel. Lisaks on olemas karude poolt mesitarudele tekitatud kahjustuste eest h\u00fcvitise saamise kord. Hirm v\u00f5i viha metsloomade suhtes on sageli seotud kas teadmatuse v\u00f5i hoolimatusega ning see ei ole kindlasti piisav p\u00f5hjus, et v\u00e4ljastada eriluba karu tapmiseks,\u201d lisas Idla.<\/p>\n\n\n\n

Kaebajad on seisukohal, et \u00fcksnes mesitarude h\u00e4vitamine ja metsas karu n\u00e4gemine ei anna alust karule jahipidamise \u00f5iguse andmiseks, sest karu n\u00e4gemine metsas on tavap\u00e4rane ning igasugune varaline kahju ei anna \u00f5igust karule jahi pidamiseks. Samuti pole Keskkonnaamet kontrollinud Anija vallavalitsuse v\u00e4idete t\u00f5elevastavust, rikkudes nii haldusmenetluse seaduse \u00a7 6 uurimisp\u00f5him\u00f5tet. Amet oleks pidanud ka oma kaalutlus\u00f5iguse ja selgituskohustuse kohaselt p\u00f5hjendama:<\/p>\n\n\n\n

a.                  Kas karu erakorraline jahtimine JahiS \u00a7 24 lg 3 p 3 t\u00e4henduses on proportsionaalne mesitarude kaitsmise eesm\u00e4rgil?<\/p>\n\n\n\n

b.                  Kas karu n\u00e4gemine metsas on selline oht, mille alusel anda karu jahtimise luba JahiS \u00a7 24 lg 3 p 1 alusel?<\/p>\n\n\n\n

c.                  Kas on loodust v\u00e4hem riivavamaid meetodeid v\u00f5i alternatiive nimetatud ohtude ja kahjude v\u00e4ltimiseks?<\/p>\n\n\n\n

Lisaks on antud luba \u00fche karu jahtimiseks, nimetamata konkreetseid kriteeriume, mis v\u00f5imaldaksid tabada nimelt \u201enuhtluskaruna\u201c t\u00e4heldatu. Praegu on v\u00f5imalik, et jahitakse karu, kes vastab loa kriteeriumitele, kuid ei ole nn nuhtluskaru.<\/p>\n\n\n\n

Pruunkaru (Ursus arctos) on lisatud Euroopa Liidu N\u00f5ukogu direktiivi 92\/43\/EM\u00dc looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (E\u00dcT L 206, 22.07.1992, lk 7\u201350) (loodusdirektiivi) IV lisasse, milles loetletud \u00fchenduse t\u00e4htsusega looma- ja taimeliikide range kaitse tagamiseks on liikmesriigid kohustatud keelama muu hulgas k\u00f5ik nende liikide isendite looduses tahtliku p\u00fc\u00fcdmise v\u00f5i tapmise viisid (loodusdirektiivi artikkel 12 lg 1).<\/p>\n\n\n\n

Kutsume siinkohal \u00fchiselt Aegviidu jahiseltsi loobuma selle loa kasutamisest ning keskenduma hoopis heidutusmeetmete rakendamisele. Soovitame p\u00fchenduda sellele, et metsas liikujaid rohkem metsloomade k\u00e4itumise osas harida ning oma vara karukahjustuste eest ennetavalt ja arukalt kaitsta.<\/p>\n\n\n\n

Loe lisaks:<\/strong><\/p>\n\n\n\n