{"id":6833,"date":"2019-09-17T19:14:15","date_gmt":"2019-09-17T17:14:15","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=6833"},"modified":"2021-09-21T16:50:45","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:45","slug":"16-09-2019-lageraievastase-petitsiooni-arutelu-toi-riigikokku-metsa-kaitseks-konelema-eesti-silmapaistvamad-looduskaitseuhendused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/16-09-2019-lageraievastase-petitsiooni-arutelu-toi-riigikokku-metsa-kaitseks-konelema-eesti-silmapaistvamad-looduskaitseuhendused\/","title":{"rendered":"16.09.2019: LAGERAIEVASTASE PETITSIOONI ARUTELU T\u00d5I RIIGIKOKKU METSA KAITSEKS K\u00d5NELEMA EESTI SILMAPAISTVAMAD LOODUSKAITSE\u00dcHENDUSED"},"content":{"rendered":"

Riigikogu Keskkonnakomisjonis toimunud \u201cLageraied ajalukku!\u201d petitsiooni arutelul said kokku Eesti m\u00f5jukamad organisatsioonid nii keskkonnakaitse- kui metsandusringkonnast. Lisaks Eesti Metsa Abiks (EMA) liikumisele olid petitsioonile toetust avaldama tulnud ka Eestimaa Looduse Fond (ELF), Eestimaa Keskkonna\u00fchenduste Koda (EKO), Eesti Ornitoloogia\u00fching (EO\u00dc) ja Eesti Roheline Liikumine (ERL). Kriitilisemat seisukohta esindasid Eesti Erametsaliidu (EERL) ja Eesti Metsa- ja Puidut\u00f6\u00f6stuse Liidu (EMPL) esindajad.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"
Keskkonnakomisjonis kogunetakse lageraieid piiravat petitsiooni arutama<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Juba istungi alguses selgitas komisjoni esimees Erki Savisaar, et komisjon k\u00e4esoleva istungi k\u00e4igus mingit seisukohta veel ei kujunda, vaid teeb seda kunagi tulevikus. Aega olevat selleks novembri l\u00f5puni.<\/p>\n\n\n\n

Seej\u00e4rel juhatas EMA koordinaator Indrek Vainu sisse petitsioonis esitatud seitse punkti, selgitades ka kampaania ning rahvah\u00e4\u00e4letusele pandud ettepanekute tausta. Tegemist on Soome looduskaitsjatega koost\u00f6\u00f6s algatatud kampaaniaga, mis sarnaselt \u00fclemerenaabritele taotleb lageraielangi suuruse piiramist riigimetsas, samuti teisi pikalt viibinud looduskaitselisi meetmeid. Seni on kogutud allkirjade arvu poolest tegemist ka edukaima algatusega Rahvapetitsiooni keskkonnas.<\/p>\n\n\n\n

Ligi neli tuhat allkirja kogunud petitsiooniga taotletakse (1) riigimetsas lageraielankide maksimumpindala v\u00e4hendamist praeguselt 7 hektarilt \u00fchele, samuti (2) metsa uuendamise tingimuste parandamist, et uusi lanke ei saaks raiuda alles korraliku latimetsaga uuenemata aladega k\u00fclgnevatele aladele. Soovitakse ka (3) raietegevuse suuremat piiramist looduskaitsealadel, mille liigne majandamine pidevat kodanike pahameelt \u00e4ratab, ja (4) kogu riigis traditsionaalsete metsamajandusviiside eeskujul \u00fcldise 4-kuise raierahu kehtestamist, et loodus saaks kevadel segamatult taastuda. Petitsiooniga taotletakse ka (5) k\u00f5igi olemasolevate ja alles inventeerimata p\u00fchapaikade kaitse alla v\u00f5tmist, samuti (6) j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud looduslike vooluveekogude kaitse alla v\u00f5tmist koos \u00fcmbritsevate aladega ning riigimaal kuivenduss\u00fcsteemide sulgemise alustamist, kuna hetkel kujutab liigne metsade kuivendamine meie elurikkusele ja ka veevarudele \u00fcha suuremat ohtu. Viimase punktina pannakse ette (7) v\u00f5imaldada majanduslikult v\u00e4hekindlustatud inimestele riigimetsast eelisj\u00e4rjekorras ning vastuv\u00f5etava hinnaga k\u00fcttepuid osta. <\/p>\n\n\n\n

EMA j\u00e4rel sai s\u00f5na Eestimaa Looduse Fondi spetsialist Siim Kuresoo, kes kinnitas, et Fond avaldab petitsioonile toetust. Vaid seitsmenda ehk odavate k\u00fcttepuude v\u00f5imaldamise punkti suhtes pole ELF otseselt seisukohta kujundanud. Kuresoo selgitas l\u00fchidalt ka metsanduse arengukava protsessis \u00fcles kerkinud probleemistikku ning tuletas komisjoni liikmetele meelde sedagi, et puit pole s\u00fcsinikuneutraalne energiaallikas ning seep\u00e4rast ei saa toetada ka puidu elektriks p\u00f5letamist.<\/p>\n\n\n\n

ELFi s\u00f5nav\u00f5tu j\u00e4rel k\u00f5neles petitsioonipunktide kaitseks Eesti Rohelise Liikumise (ERL) kliimaprogrammi koordinaator Madis Vasser. Vasser tuletas Keskkonnakomisjoni liikmetele meelde, et praegusel ajal peab arutelusid silmas pidades l\u00e4bivalt meeles hoidma, et meil on k\u00e4imas globaalne kliimakriis ning kuna puit on s\u00fcsinikuintensiivne k\u00fctus, siis on meelevaldne ja ebaloogiline kasutada seda fossiilk\u00fctuste asendamiseks.
<\/p>\n\n\n\n

Peale Rohelist Liikumist sai s\u00f5na Eesti Keskkonna\u00fchenduste Koja esindaja Indrek Tammek\u00e4nd, kes meenutas poliitikutele, et nende rolliks on rahva \u00fchtsena hoidmine, aga see saab toimuda vaid siis, kui erinevate huvide vahel valitseb tasakaal. Tammek\u00e4nnu hinnangul n\u00e4itab aastate jooksul \u00fcha s\u00fcvenev metsadebatt seda, et praegu meil seda tasakaalu pole ning ka rahvas kipub selle t\u00f5ttu l\u00f5hestuma. Praktiseeriv looduskaitsespetsialist r\u00f5hutas sedagi, et rahvas ei eksi, kui nad \u00fcha intensiivistuvat raietegevust ja lageraieid meie metsade liigirikkusele kahjulikuks peavad, kuna loodusvaatlejad n\u00e4evad seda m\u00f5ju k\u00f5ikjal. Tammek\u00e4nnu hinnangul ei peaks me mitte kiitma lakkamatult oma v\u00f5imet v \u00f5 t t a, vaid otsima hoopis lahendusi, kuidas v\u00f5imalikult v\u00e4hese v\u00f5tmisega v\u00f5imalikult palju vajadusi katta.
<\/p>\n\n\n\n

Maa\u00fclikooli teadlane Hardi Tullus r\u00e4\u00e4kis lageraie alternatiividest, selgitades, et need v\u00f5tted on juba aastasadu kasutusel olnud. Alternatiivideks on Tulluse s\u00f5nul turberaied ja valikraied ning v\u00f5imalus kasvatada oma metsa p\u00fcsimetsana. Paraku pole alternatiivsed raiev\u00f5tted praegusel ajal mitmesugustel p\u00f5hjustel meie metsanduspraktikates kuigiv\u00f5rd juurdunud.
<\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikooli \u00f6koloog Jaan Liira selgitas, et enam kui kolmandiku praegusest Eesti \u201cmetsast\u201d moodustavad niitudele istutatud esimese p\u00f5lve puistud. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kahel kolmandikul on ka mingisugune metsa m\u00f5ttes ajalooline j\u00e4rjepidevus ja v\u00e4\u00e4rtus, ning selles kontekstis peaks t\u00f5epoolest hoolsamalt l\u00e4bi m\u00f5tlema, kas ja kellele seda uuendust ikkagi vaja on.
<\/p>\n\n\n\n

\"\"
EMA koordinaator Indrek Vainu tutvustab keskkonnakomisjonile petitsioonipunkte, tema k\u00f5rval muinsuskaitseameti n\u00f5unik Pikne Kama, Veljo Volke Ornitoloogi\u00fchingust, Indrek Tammek\u00e4nd Keskkonna\u00fchenduste Kojast ja Siim Kuresoo Eestimaa Looduse Fondist<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Teadlaste j\u00e4rel sai s\u00f5na Eesti Ornitoloogia\u00fchingu spetsialist Veljo Volke, kes avaldas toetust k\u00f5igile petitsiooni punktidele. Volke s\u00f5nutsi on ornitoloogide \u00fcheks kordal\u00e4inumaks j\u00f5upingutuseks see, et Eestis on hetkel v\u00e4he inimesi, kes ei teaks, et meie metsalinnustlikul l\u00e4heb halvasti. Spetsialisti hinnangul on Eesti metsade majandamine juba selgesti n\u00f5ndanimetatud Skandinaavia mudelisse liikunud ja kui see olukord veel k\u00fcmme aastat kestab, siis j\u00f5uame t\u00f5sise elurikkuse kriisini, kus praegu veel justkui tavap\u00e4rased ja igap\u00e4evased liigid hakkavad samuti kaduma. Kevadsuvine raierahu oleks ornitoloogi hinnangul \u00fcks meede, mis aitaks metsalindude olukorda veidi parandada, seda enam, et kriitilise olukorra leevendamise vajadus muutub \u00fcha kriitiliseks. Kui me lepiksime kokku, et v\u00e4hendame raiemahtusid n\u00e4iteks veerandi v\u00f5rra, siis sobiks seda ornitoloogi hinnangul lahendada just \u00fcldise kevadsuvise raierahu kehtestamisega.
<\/p>\n\n\n\n

Muinsuskaitseameti looduslike p\u00fchapaikade n\u00f5unik Pikne Kama tutvustas komisjoni liikmetele juba aastaid viibinud p\u00fchapaikade inventeerimise protsessi. Looduslike p\u00fchapaikade arengukava j\u00e4rgi pidid k\u00f5ik p\u00fchapaigad aastaks 2020 inventeeritud saama, aga hetkel on n\u00e4ha, et selleks ajaks saavad \u00e4ra inventeeritud vaid pooled kihelkonnad. Kama s\u00f5nul on selge, et seda inventeerimist j\u00e4tkatakse p\u00e4rast arengukava l\u00f5ppu. Ligi pooled inventeeritud p\u00fchapaikadest v\u00f5etakse ilmselt ka kaitse alla. Muinsuskaitseameti n\u00f5unik tunnistas sedagi, et inventeerimise l\u00f5pule viimist aitaksid oluliselt kiirendada p\u00fchapaikade inventeerimisprotsessi parem rahastamine riigi poolt.
<\/p>\n\n\n\n

Muinsuskaitseameti n\u00f5uniku j\u00e4rel sai s\u00f5na Erametsaliidu tegevjuht Andres Talij\u00e4rv, kes alustas juttu sellest, et kuna petitsiooni pealkiri viitab ajaloole, siis maksab meenutada seda, et on m\u00f5istlik \u00f5ppida sellest, mida ajalugu meile \u00f5petanud on. Talij\u00e4rve s\u00f5nul on lageraie p\u00e4rast taasiseseisvumist mitmeid kordi teemaks t\u00f5stnud, aga asjatult, sest kaasaegne lageraielank matkivat looduses leiduvat eraldist ning metsa uuendamisega meil probleeme ei olevat. Kuna arutluse all olevate petitsiooni punktide vastu v\u00f5tmisega kaasneks ulatuslik sotsiaalmajanduslik m\u00f5ju metsasektoris tegutsevatele inimestele ja ettev\u00f5tjatele, siis ei saa millestki sellisest enne juttu olla, kui vastav sotsiaalmajanduslik m\u00f5ju on \u00e4ra hinnatud.
<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Vasakult: Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel J\u00e4rve, Tartu \u00dclikooli \u00f6koloog Jaan Liira, Ando Eelmaa ja Andres Talij\u00e4rv Erametsaliidust, Hardi Tullus Maa\u00fclikoolist, Hendrik V\u00e4lja EMPL-ist, Peeter Ernits, \u00dcllar Saarem\u00e4e ja Riho Breivel keskkonnakomisjonist <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

P\u00e4rast Erametsaliitu sai s\u00f5na Riigimetsa Majandamise Keskuse juht Aigar Kallas, kes leidis, et lageraiete suurusega polevat probleeme, kuna keskmine RMK lageraielank olevat hetkel kaks kuni kolm hektarit. Samuti v\u00e4itis Kallas, et RMK kaudu saab juba praegu k\u00fcttepuitu ligi kolm korda odavamalt kui mujalt.
<\/p>\n\n\n\n

Talij\u00e4rve s\u00f5nav\u00f5tu j\u00e4rel t\u00f5stsid EMA koordinaatorid viivuks h\u00e4\u00e4lt, tuletades meelde, et m\u00f5jusid on t\u00f5epoolest vaja hinnata ja nimelt lageraiete m\u00f5jusid, kuna praegu on antud roheline tuli praktikale, mille laiem m\u00f5ju on meie loodusele ja ka sotsiaalsele keskkonnale t\u00e4ielikult hindamata.
<\/p>\n\n\n\n

EMA toimkonna hinnangul ei ole aga keskmise lageraielangi suurus kuidagi argumendiks, miks ei peaks Riigimetsades \u00fche hektarilist maksimumlanki \u00fclempiiriks seadma, seda enam, et keskmine lank on ka RMK s\u00f5nul 2-3 hektarit ning leidub veelgi suuremaid.
<\/p>\n\n\n\n

Kallase j\u00e4rel k\u00f5neles Eesti Metsa- ja Puidut\u00f6\u00f6stuse Liidu juht Hendrik V\u00e4lja, kes leidis, et kui me vaatame metsade majandamise praktikaid meie regioonis, siis tema julgeb v\u00e4ita, et need on \u00fched loodusl\u00e4hedasemad. Kuna need petitsioonipunktid t\u00e4hendavad aga olulist ettev\u00f5tluskeskkonna muutust, siis tuleb nende edasisel arutamisel esmajoones arvestada ettev\u00f5tjate seisukohti.
<\/p>\n\n\n\n

Viimase komisjoni kutsutud osapoolena v\u00f5ttis s\u00f5na Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juht Kristel J\u00e4rve, kes teatas, et kuna v\u00e4ga petitsioonis ette pandud punktid t\u00e4hendavad suuri muudatusi meie metsanduses, siis ei tahaks ministeeriumi rikkuda praegu k\u00e4imasolevat metsanduse arengukava protsessi sellega, et enne protsessi l\u00f5ppemist selliste muudatuste \u00fcle otsustab. J\u00e4rve hinnangul on selge, et esimesed kaks ettepanekut toovad kaasa v\u00e4ga suure m\u00f5ju raietele ja raiemahtudele ning seda m\u00f5ju peab enne pikemalt anal\u00fc\u00fcsima, kui saab need muutused vastu v\u00f5tta.
<\/p>\n\n\n\n

Metsaosakonna juhataja leidis, et kui me loeme uuenenuks \u201clatimetsa\u201d, siis ei saavat me raieid enam pikemas kui 50 aasta perspektiivis planeerida. Lisaks sotsiaalmajanduslikele m\u00f5judele v\u00f5ivat see metsaosakonna juhataja s\u00f5nul kaasa tuua ka negatiivseid m\u00f5jusid meie looduskeskkonnas. Looduslike p\u00fchapaikade v\u00f5imalikult kiirele inventeerimisele avaldas J\u00e4rve toetust, l\u00f5petades Keskkonnaministeeriumi poolse s\u00f5nav\u00f5tu sellega, et sisuliselt ei v\u00e4lista ministeerium \u00fchegi ettepaneku t\u00f6\u00f6sse v\u00f5tmist, aga seda ei saa teha enne, kui k\u00f5ik osapooled on probleemkohad omavahel l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kinud ja \u00fchiste kokkulepeteni j\u00f5udnud.
<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5nav\u00f5ttudele j\u00e4rgnes Keskkonnakomisjoni liikmete k\u00fcsimusring, mille p\u00f5hjalikuimaks aruteluteemaks t\u00f5usis komisjoniliikme \u00dcllar Saarem\u00e4e k\u00fcsimuse j\u00e4rel \u00fcldise kevadsuvise raierahu vajalikkus. EMA jurist Sven Anton selgitas, et hetkel v\u00e4ljastatakse Metsaregistri kaudu raieteatisi, mis v\u00f5imaldavad pesitsusaegsete raietega Looduskaitseseaduse rikkumist, ning ka Keskkonnaamet toetab EMA selles osas, et k\u00f5ige otstarbekam oleks k\u00fcsimust lahendada \u00fcldise seadustatud raierahuga.
<\/p>\n\n\n\n

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma leidis, et hetkel on ministeerumi esmaseks prioriteediks parandada teavitust\u00f6\u00f6d metsaomanike hulgas, ennetamaks edukamalt looduskaitseseaduse rikkumist raiet\u00f6\u00f6de k\u00e4igus.
<\/p>\n\n\n\n

Erametsaliidu juhatuse liige Ando Eelmaa s\u00f5nutsi ei olevat Eestis kevadsuviste raietega mingeid suuremaid probleeme, kuna metsaomanikud peavad tavast juba praegu kinni. Lisaks sellele oleks \u00fcldise kevadsuvise raierahu seadustamisel Eelmaa s\u00f5nul m\u00e4\u00e4ratu sotsiaalmajanduslik m\u00f5ju meie puidu- ja metsasektorile.
<\/p>\n\n\n\n

Erametsaliidu s\u00f5nav\u00f5tu peale osutas Ornitoloogia\u00fchingu spetsialist Veljo Volke ilmsele vastuolule Eelmaa jutus, kuna \u00fchtaegu v\u00e4idetakse, et kevadsuvisel ajal juba ei raiuta ning metsaomanikud hoiavad head tava, teisalt aga hirmutatakse kohutava sotsiaalmajandusliku m\u00f5juga, mis \u00fcldisele pesitsusaegse raierahu kehtestamisele j\u00e4rgneks.
<\/p>\n\n\n\n

Ligemale kahe tunni pikkuse koosistumise j\u00e4rel l\u00e4ks Keskkonnakomisjon laiali. Eesti Metsa Abiks t\u00e4nab k\u00f5iki petitsioonile toetust avaldama tulnud organisatsioone ning j\u00e4tkab teema tutvustamist Riigikogu liikmete hulgas, avaldades lootust, et Keskkonnakomisjon laseb petitsiooni t\u00e4iskujul Riigikokku h\u00e4\u00e4letusele.

<\/p>\n\n\n\n

Loe lisaks:<\/strong><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Riigikogu Keskkonnakomisjonis toimunud \u201cLageraied ajalukku!\u201d petitsiooni arutelul said kokku Eesti m\u00f5jukamad organisatsioonid nii keskkonnakaitse- kui metsandusringkonnast. Lisaks Eesti Metsa Abiks (EMA) liikumisele olid petitsioonile toetust avaldama tulnud ka Eestimaa Looduse Fond (ELF), Eestimaa Keskkonna\u00fchenduste Koda (EKO), Eesti Ornitoloogia\u00fching (EO\u00dc) ja Eesti Roheline Liikumine (ERL). Kriitilisemat seisukohta esindasid Eesti Erametsaliidu (EERL) ja Eesti Metsa- ja Puidut\u00f6\u00f6stuse […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":6835,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-6833","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6833","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6833"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6833\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9477,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6833\/revisions\/9477"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6833"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6833"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6833"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}