{"id":6965,"date":"2019-11-21T08:25:20","date_gmt":"2019-11-21T06:25:20","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=6965"},"modified":"2021-09-21T16:50:45","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:45","slug":"21-11-2019-kodanikuuhendus-vaidlustab-kaitsealade-massilise-vahendamise-ja-piirangute-leebemaks-muutmise","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/21-11-2019-kodanikuuhendus-vaidlustab-kaitsealade-massilise-vahendamise-ja-piirangute-leebemaks-muutmise\/","title":{"rendered":"21.11.2019: KODANIKU\u00dcHENDUS VAIDLUSTAB KAITSEALADE MASSILISE V\u00c4HENDAMISE JA PIIRANGUTE LEEBEMAKS MUUTMISE"},"content":{"rendered":"

Keskkonnaamet on asunud massiliselt – kokku ligi 730 hektaril – looduskaitse all olevaid alasid kaitse alt v\u00e4lja arvama ja kaitsealadel majandustegevust piiravaid meetmeid leevendama. Kodaniku\u00fchenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) hinnangul pole avalikkusele selgitatud, millistest ajenditest l\u00e4htudes ja millistele eesm\u00e4rkidele tuginedes looduskaitsealade ulatuslikku k\u00e4rpimist l\u00e4bi viiakse ja kuidas selline tegevus Eesti riigi \u00fcldiste p\u00f5him\u00f5tetega kokku l\u00e4heb.<\/strong>

Viimase kuu aja jooksul on EMA esitanud kokku kaheksa parandusettepanekut Keskkonnaameti ettepanekutele liigikaitsealade, parkide ja puistute kaitse alt v\u00e4lja arvamise, kaitse-eeskirjade muutmise ja ka \u00fche kaitseala moodustamise kohta.\u00a0

Keskkonnaamet kavatseb teha ministrile ettepaneku arvata kaitse alt v\u00e4lja 265,7 ha K\u00f5rvemaa maastikukaitsealast, 220,6 hektarit V\u00f5handu j\u00f5e \u00fcrgoru kaitsealast, 183,67 hektarit parke ja puistuid Valgamaal ning 32,46 hektarit J\u00f5gevamaal, samuti 27,2 hektarit Oja liigikaitseala. Lisaks soovitakse kaitse-eeskirju j\u00e4rjest leebemaks muuta. Mitmetes kohtades soovitakse kaitse alt v\u00e4lja arvata alad, kus liigse raietegevuse tagaj\u00e4rjel on loodusv\u00e4\u00e4rtuste seisund m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt halvenenud.\u00a0

\u00dcha rohkem lubatakse kaitsealadel lageraieid, jahipidamist, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist ning uute maaparanduss\u00fcsteemide rajamist, samuti biotsiidi, taimekaitsevahendite ja v\u00e4etiste kasutamist. Sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndeid, mis on rangemalt kaitstavad looduskaitse all olevad alad, muudetakse mitmetes kohtades piiranguv\u00f6\u00f6nditeks. Piiranguv\u00f6\u00f6ndite majandamispiirangud muudetakse samal ajal veelgi leebemaks.

Tunnustame, et vastupidiselt \u00fcldisele suundumusele kavandab Keskkonnaamet muuta m\u00f5nedes kohtades ka piiranguv\u00f6\u00f6ndeid sihtkaitsev\u00f6\u00f6nditeks ehk karmistada reegleid.

Keskkonnaametile parandusettepanekute tegemisel on EMA anal\u00fc\u00fcsinud Natura elupaikade seisundit, l\u00e4htudes sellest, et halveneva seisundiga liikide elupaikasid ei saa kaitse alt v\u00e4lja arvata, kuna sellega muudetakse nende seisundit veelgi ebasoodsamaks. Natura elupaikadele lisaks on anal\u00fc\u00fcsitud ka kaitsealuseid liike. Seep\u00e4rast on EMA vastu ka k\u00f5rge looduskaitselise v\u00e4\u00e4rtusega alade kaitse alt v\u00e4lja arvamisele ning kaitse-eeskirjade leevendamisele, kuna piirangud peaksid l\u00e4htuma looduse kaitsmise, aga mitte majandamise lihtsustamise eesm\u00e4rgist.\u00a0

Igal n\u00e4dalal laekub Keskkonnaameti kodulehele \u00fcha uusi avalikustamise teateid kaitse-eeskirjade muutmise ja \u00fcksikobjektide kaitse alt v\u00e4ljaarvamise kohta. Ka praegusel hetkel t\u00f6\u00f6tavad EMA aktivistid mitme parandusettepaneku kallal.

Juba 2017. aastal prognoosis toona veel Riigikontrollis t\u00f6\u00f6tanud Kaido Kama, et raiesurve kaitsealadele hakkab suurenema, kuna puitu j\u00e4\u00e4b majandusmetsades \u00fcha v\u00e4hemaks, suureks paisutatud puidut\u00f6\u00f6stus tahab aga endiselt toorainet saada (https:\/\/maaelu.postimees.ee\/4033429\/kaido-kama-raiesurve-kaitsealadele-hakkab-ilmselt-kasvama<\/a>). Eesti Metsa Abiks liikumise hinnangul kinnitavad kaitse-eeskirjade j\u00e4rjestikused muudatusettepanekud, mis n\u00e4evad muu hulgas ette metsaalade kaitse alt v\u00e4lja arvamist v\u00f5i kaitsekorra leevendamist, Kaido Kama toonaseid prognoose.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n


ANAL\u00dc\u00dcS: vaidlustatud Keskkonnaameti (KeA) ettepanekud<\/strong><\/h4>\n\n\n\n


Oja liigikaitseala k\u00e4rped

<\/strong>Oja liigikaitseala kaitse alt v\u00e4lja arvamise ettepaneku j\u00e4rgi soovib KeA arvata kaitse alt v\u00e4lja ala, kus leidub Keskkonnaregistris andmeil metsise leiukoht. Samuti arvatakse kaitse alt v\u00e4lja Natura elupaik 9080*, tuues p\u00f5hjuseks, et elupaik on loodusdirektiivi kohaselt halvas seisukorras. Arvatava alall asub ka Natura metsaelupaigat\u00fc\u00fcp (soostuvad ja soo-lehtmetsad), mis loodusdirektiivi andmetel on “halvas seisukorras”. KeA hinnangul t\u00e4hendab kehv seisund aga ennek\u00f5ike seda, et kaitset tuleks t\u00f5hustada nendel aladel, kus see metsakasvukohat\u00fc\u00fcp on loodusala eesm\u00e4rgiks.

Oja liigikaitseala pindala kattub 66% ulatuses metsise p\u00fcsielupaigaga Jamsis ja liigikaitseala kaitse alt v\u00e4ljaarvamise korral arvatakse tegelikult kaitse alt v\u00e4lja 27,2 ha suurune riigimaa-ala. Kaitse alt arvatakse v\u00e4lja alad, kus enamasti on levinud inimtegevusest tugevasti m\u00f5jutatud kuivendatud metsad. Ehkki nendel aladel pesitsevad valdavalt metsised, ei peeta neid alasid vajalikuks arvata Jamsi metsise p\u00fcsielupaiga koosseisu.Eesti Metsa Abiks tegi Keskkonnaametile ettepaneku: 1) muuta Oja liigikaitseala Oja looduskaitsealaks; 2) muuta Oja looduskaitseala v\u00f6\u00f6ndit\u00fc\u00fcp piiranguv\u00f6\u00f6ndist sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndiks; 3) lisada Jamsi metsise p\u00fcsielupaik Oja looduskaitsealasse; 4) laiendada Oja looduskaitseala piire praeguse piiri \u00e4\u00e4rses riigimetsas paikneva Natura elupaiga 9080* v\u00f5rra.Keskkonnaamet l\u00fckkas oma vastuses EMAle esitatud ettepanekud t\u00e4ies ulatuses tagasi p\u00f5hjendusega, et kaitse antud aladel ei ole vajalik, kuid EMA hinnangul peaks keskkonnav\u00e4\u00e4rtusi kaitstma ka siis, kui nende seisund halveneb. Kui loodusv\u00e4\u00e4rtusi on varasemate raietega kahjustatud, siis n\u00fc\u00fcd peab pingutama selle nimel, et v\u00e4\u00e4rtused taastuksid. Kui liigid on liigikaitsealadelt kadumas v\u00f5i leide pole registreeritud, siis tuleb neid alasid liikide naasmise tagamiseks hoida ning lasta neil taastuda, aga mitte neid kaitse alt v\u00e4lja arvata.


V\u00f5handu kaitseala k\u00e4rped

<\/strong>Keskkonnaameti ettepaneku kohaselt v\u00e4heneb V\u00f5handu j\u00f5e \u00fcrgoru kaitseala pindala 712,6 hektarilt 492 hektarile. KeA ei v\u00f5tnud oma ettepaneku koostamisel arvesse ameti enda tellitud ekspertiisi, millega tehti ettepanek hoopiski laiendada kaitseala 712 hektarilt 940 hektarile. Piire korrigeeritakse p\u00f5him\u00f5ttel, et kaitseala koosseisu j\u00e4\u00e4ksid k\u00f5rget looduskaitselist v\u00e4\u00e4rtust omavad alad. Peamisteks muudatusteks kaitsekorras on see, et keelatakse turberaietest veerraie. Selle asemel lubatakse v\u00e4ikese pindalaga (kuni 0,5 ha suuruseid) lageraieid. Ilma kaitseala valitseja n\u00f5usolekuta lubatakse p\u00fcstitada ehitisi ehitisealuse pinnaga 0-20 m\u00b2 ja k\u00f5rgusega kuni 5 meetrit. Haritava maa parema hooldamise v\u00f5imaldamiseks lubatakse uue kaitsekorraga biotsiidi, taimekaitsevahendite ja v\u00e4etiste kasutamist \u00f5ue- ja p\u00f5llumaal ning maaparanduss\u00fcsteemide rajamist.Kui KeA ettepanek n\u00e4eb ette leebete majanduspiirangutega piiranguv\u00f6\u00f6ndite hoidmist, siis kodaniku\u00fchendus teeb ettepaneku k\u00f5nealuste alade kaitsekorra karmistamiseks ja nende sihtkaitsev\u00f6\u00f6nditeks muutmist, kuna k\u00f5nealustel aladel asuvad Natura elupaigad (3260, 6270*, 6450, 7160, 9010*, 9080*), II kategooria liigid (j\u00e4\u00e4lind, kollane kivirik, austria roidputk ja paks j\u00f5ekarp), samuti eraomandis v\u00e4\u00e4riselupaigad, mis vajavad paremat kaitset. Probleemne on, et Keskkonnaamet on j\u00e4tnud oma ettepanekus mitmed olulised Natura elupaigad ja liigid kaitse-eesm\u00e4rkidesse arvestamata ega ole teinud v\u00e4ljapakutud sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndeid projekteeritavaks. Kuna projekteeritavale alale ei saa v\u00e4ljastada metsateatisi, siis teeb EMA ettepaneku moodustada V\u00f5handu kaitsealale projekteeritav(ad) sihtkaitsev\u00f6\u00f6nd(id).

Alliku looduskaitseala arengud

<\/strong>EMA tervitab s\u00fcdamest Keskkonnaameti kava muuta osa selle looduskaitseala piiranguv\u00f6\u00f6ndi alast sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndiks. Seevastu soovib KeA v\u00f5tta kaitse alt v\u00e4lja kogu Kaitseliidu katastri\u00fcksuse. EMA teeb ettepaneku v\u00f5tta kaitse alt v\u00e4lja ainult Kaitseliidule kasutamiseks vajaliku osa.Lisaks lubab KeA alal edaspidi jahipidamist ning v\u00f5imaldab kaitseala valitseja n\u00f5usolekul uue maaparanduss\u00fcsteemi rajamist ning veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist, mis varasemalt olid keelatud. EMA on k\u00f5nealuste piirangute leevendamise vastu.

Valgamaa kaitsealuste parkide ja puistute k\u00e4rpimine

<\/strong>Keskkonnaameti ettepanek n\u00e4eb ette arvata kaitse alt v\u00e4lja 1,5 hektarit 189-aastaseid m\u00e4nde, 1,23 hektarit 113-aastaseid m\u00e4nde, 2 hektarit 143-aastaseid m\u00e4nde ja Natura elupaiga 9010*. Nendele muudatustele on EMA kategooriliselt vastu ja leiab, et nimetatud kaitse alt v\u00e4ljaarvamisi ei tohi mingil juhul lubada.Samuti soovib Keskkonnaameti arvata kaitse alt v\u00e4lja 82,8 hektarit p\u00f5hjusel, et RMK olevat antud aladel juba liiga palju raiunud, mist\u00f5ttu alal ei ole enam loodusv\u00e4\u00e4rtusi s\u00e4ilinud. EMA on t\u00e4ielikult sellise loogika vastu. Kaitse peab alale j\u00e4\u00e4ma vaatamata loodusv\u00e4\u00e4rtuste v\u00e4henemisele ning n\u00fc\u00fcd on vaja lasta alal taastuda. H\u00e4vitatud loodusv\u00e4\u00e4rtused peab RMK aga teiste alade ja liikide parema hoidmise kaudu kompenseerima.

Tutvu EMA ettepanekuga Valga maakonna parkide ja puistute kaitse alt v\u00e4ljaarvamise eeln\u00f5usse SIIN: https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/EMA_Ettepanekud_Valga_maakonna_parkide_ja_puistute_v%C3%A4ljaarvamine_kaitse_alt_3.11.2019.pdf

K\u00f5rvemaa maastikukaitseala k\u00e4rped

<\/strong>Keskkonnaamet n\u00e4eb ette arvata kaitse alt v\u00e4lja 265,7 hektarit ega ole seadnud t\u00e4htsaid Natura elupaikasid ja liike kaitse-eesm\u00e4rkideks. EMA teeb ettepaneku lisada kaitse-eesm\u00e4rkide hulka Natura elupaik  2180, samuti I kategooria kaitsealune liik merikotkas, II kategooria kaitsealused liigid soohiilakas ja karvasjalg-kakk ning III kategooria kaitsealune liik rabakonn.

KeA ettepanek n\u00e4eb ette arvata kaitse alt v\u00e4lja sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndi ala, millelt EMA liikmed tuvastasid Natura elupaigad 9050, 9080* ja 91DO*, paludes sellest johtuvalt kaitse s\u00e4ilitada.

Lisaks on KeA-l plaanis arvata kaitse alt v\u00e4lja piiranguv\u00f6\u00f6ndi alad, kust kodaniku\u00fchendus leidis Natura elupaigad (6450, 9010*, 9050, 9060, 9080* ja 91DO*), samuti II kategooria kaitsealuse liigi (ainulehine soovalk) ja eraomandis v\u00e4\u00e4riselupaiga. Seet\u00f5ttu palub EMA neil aladel kaitset s\u00e4ilitada.

Keskkonnaamet viib ka range kaitsekorraga sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndist leebemate majanduspiirangutega piiranguv\u00f6\u00f6ndisse alad, kust EMA leidis Natura elupaiga 9010*, II kategooria metsise ja palu-karukella, paludes sellest johtuvalt ka rangem kaitsekord s\u00e4ilitada.

Osa KeA ettepanekust n\u00e4eb ette ka piiranguv\u00f6\u00f6ndi kaitse-eeskirjade karmistamist ning ala muutmist sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndiks, millise otsuse eest EMA KeA-d igati tunnustab.

Keskkonnaameti ettepanek n\u00e4eb ette hoida majandamispiirangud leebemad ka siis, kui alal leidub kaitse-eesm\u00e4rke. EMA teeb aga ettepaneku muuta leebemad piiranguv\u00f6\u00f6ndid rangema kaitsekorraga sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndiks, sest seal asuvad Natura elupaigad (6450, 7110*, 7140, 9010*, 9080* ja 91D0*), I kategooria must-toonekurg ja v\u00e4ike-konnakotkas, II kategooria metsis, palu-karukell, kaunis kuldking, eesti soojumikas ja eraomandis v\u00e4\u00e4riselupaik, mis k\u00f5ik vajavad paremat kaitset. 

EMA ettepanekute p\u00f5hjuseks on, et kuigi kehtivad piirangud on liiga leebed, muudetakse neid j\u00e4rk-j\u00e4rgult veelgi leebemaks. Jahipidamine kaitsealal on lubatud, kui v\u00e4lja arvata linnujaht ja jahipidamine sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndis 15. veebruarist 31. juulini. Kodaniku\u00fchenduse hinnangul toob selline piirangute pidev leevendamine kaasa Eesti looduskeskkonna \u00fcha suurema kahjustamise ning seep\u00e4rast on EMA selliste muudatuste vastu.

M\u00f5driku-Roela maastikukaitseala laiendamine<\/strong>

EMA pooldab arenguid, et Keskkonnaametil on kavas laiendada M\u00f5driku-Roela maastikukaitseala ligi saja hektari v\u00f5rra, kehtestades ala uueks pindalaks 1724 ha. Laiendamine toimub riigimaal kolmes kohas Kantk\u00fcla ja V\u00f5hu k\u00fclades. Plaanis on sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndi pindala suurendada enam kui 300 ha v\u00f5rra. P\u00e4rast sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndi piiride muutmist hakkab selle pindala olema 983,1 ha. Sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndisse arvatakse osa praegu piiranguv\u00f6\u00f6ndis asuvast riigimetsast ja umbes 98 ha v\u00e4ljaspool kaitseala asuvat riigimetsa.

Kuna KeA ei s\u00e4testa t\u00e4htsaid Natura elupaikasid ja liike kaitse-eesm\u00e4rkideks, teeb EMA ettepaneku lisada kaitse-eesm\u00e4rkide hulka Natura elupaigad 3260*, 6210*, 6450, 6530*, samuti II kategooria varjuluste ja III kategooria rabakonna.

Keskkonnaamet teeb ettepaneku muuta osa sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndist piiranguv\u00f6\u00f6ndiks. EMA parandusettepanek n\u00e4eb ette sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndi osalist s\u00e4ilitamist, aga ka selle osaliselt kaitse alt v\u00e4lja arvamise hoonestuse t\u00f5ttu. 

Keskkonnaameti ettepanek on hoida \u00fclej\u00e4\u00e4nud piiranguv\u00f6\u00f6ndeid leebema kaitsekorraga aladena ka siis, kui alal leidub kaitse-eesm\u00e4rke. EMA teeb ettepaneku muuta leebema majandamiskorraga piiranguv\u00f6\u00f6ndid rangema kaitsekorraga sihtkaitsev\u00f6\u00f6nditeks, sest seal asuvad Natura elupaigad (6210, 6270*, 7140, 7160, 7230, 9010*, 9020*, 9050, 9060, 9080*, 91D0*), II kategooria harivesilik ja harilik mudakonn, samuti v\u00e4\u00e4riselupaikade p\u00e4rast. 

T\u00fcndre looduskaitseala kaitse-eeskirjade leevendamine<\/strong>

Kaitse-eeskirja muutmise peamine eesm\u00e4rk on tagada eeldused vanale metsale iseloomuliku elustiku s\u00e4ilimiseks, I ja II kaitsekategooria liikide elupaikade pikaajaline s\u00e4ilimine ning lihtsustada olemasolevate rajatiste hooldust\u00f6id sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndites. Topeltkaitse v\u00e4ltimiseks ja \u00f5igusselguse huvides soovib KeA arvata kaitse alt v\u00e4lja metsise p\u00fcsielupaigad T\u00fcndres ja Paanikses, samuti Paluora puistud, et kustutada need registrist ja kaitsta nimetatud objekte edaspidi T\u00fcndre looduskaitseala koosseisus.

Kuna Keskkonnaamet ei s\u00e4testa t\u00e4htsaid Natura elupaikasid ja liike kaitse-eesm\u00e4rkideks, siis teeb EMA ettepaneku lisada kaitse-eesm\u00e4rgiks Natura elupaik 7140, II kategooria kanakull,  metsis, laaner\u00e4hn ja veelendlane ning III kategooria rabakonn.

KeA ettepanek n\u00e4eb ette arvata kaitse alt v\u00e4lja piiranguv\u00f6\u00f6nd, kus asub II kategooria metsis. EMA on selle ettepaneku vastu, tehes ettepaneku muuta osa leebema kaitsekorraga piiranguv\u00f6\u00f6nditest rangema kaitsekorraga sihtkaitsev\u00f6\u00f6nditeks, sest seal asuvad Natura elupaigad (9010*, 9020*, 9050, 9080*, 91D0*) ja v\u00e4\u00e4riselupaigad.

Kodaniku\u00fchenduse hinnangul hoiab Keskkonnaamet looduskaitseala majanduspiirangud liiga leebed. Nii on kaitsealal lubatud jahipidamine, v\u00e4lja arvatud 1. veebruarist 31. augustini Paluora sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndis metskonna kvartalites. Kaitseala valitseja n\u00f5usolekul on edaspidi lubatud p\u00fcstitada ka uusi ehitisi ja rajada maaparanduss\u00fcsteeme, samuti lubatakse edaspidi biotsiidide ja taimekaitsevahendite kasutamist looduslikul rohumaal, metsamaal ning haritaval maal veekogule l\u00e4hemal kui 25 meetrit. Ka uute veekogude rajamine on kaitseala valitseja n\u00f5usolekul edaspidi lubatud, kusjuures teada on, et \u201cuute veekogude\u201d sildi all rajatakse meil sageli liiva- ja kruusakarj\u00e4\u00e4re.

EMA on sellistele piirangute leevendamise vastu ning oma parandusettepanekud Keskkonnaametile edastanud.

Navesti maastikukaitseala piirangute ulatuslik leevendamine<\/strong>

Suuremal osa Navesti maastikukaitseala pindalast kasvavad metsakooslused. Puistu on tugevalt m\u00f5jutatud kaitseala l\u00e4bivatest radadest ja metsade majandamisest. Puistu keskmine vanus on 88 aastat ja vanema kui 75-aastase metsa osakaal on 72% metsamaa pindalast. Vanemate puistutega metsaeraldiste vanus ulatub \u00fcle 140 aasta.

Kuna Keskkonnaamet ei s\u00e4testa t\u00e4htsaid Natura elupaikasid ja liike kaitse-eesm\u00e4rgiks, n\u00e4iteks ei ole kogu dokumendis s\u00f5nagagi mainitud metsist (kelle elupaigad asuvad 95% Navesti MKA territooriumil), siis teeb EMA ettepaneku lisada kaitse-eesm\u00e4rgiks 2180, 9010*, II kategooria kevad-ristmadar ja metsis.

Samuti teeb EMA ettepaneku teha osa KeA poolt leebemate majanduspiirangutega piiranguv\u00f6\u00f6ndiks j\u00e4etud aladest rangema kaitsekorraga sihtkaitsev\u00f6\u00f6nditeks, kuna seal asuvad olulised Natura elupaigad 2180, 9010* ning kaitsealused liigid II kategooria kevad-ristmadar, kanakull ja metsis, samuti v\u00e4\u00e4riselupaigad.

Lisaks n\u00e4eb KeA ette piirangute ulatuslikku leevendamist, kuna varasemalt keelatud tegevustest tahetakse n\u00fc\u00fcd lubada kuni 1-hektariliste lageraielankide lubamist, samuti jahipidamist, uute maaparanduss\u00fcsteemide rajamist, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist, biotsiidide, taimekaitsevahendite ja v\u00e4etiste kasutamist. EMA on teinud KeA-le omakorda vastuettepanekud, soovides piirangute s\u00e4ilitamist ja kohati ka karmistamist, kuna vastasel juhul ei ole loodusalade ja liikide elupaigad ning -tingimused kaitstud.
<\/p>\n\n\n\n


Kokkuv\u00f5te<\/strong><\/h4>\n\n\n\n


KeA arvab kaitse alt v\u00e4lja (nii sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndid kui piiranguv\u00f6\u00f6ndid):<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u2022           II\nkategooria metsis, ainulehine soovalk<\/p>\n\n\n\n

\u2022           Natura\nelupaigad 6450*, 9010*, 9050, 9060, 9080*, 91D0* <\/p>\n\n\n\n

\u2022           alad,\nmis \u00fchendavad kaitsealasid \u00fcksteisega <\/p>\n\n\n\n

\u2022           Kaitseliidu\nkatastri\u00fcksus, LKA keskne osa<\/p>\n\n\n\n

\u2022           VEP\neraomandis<\/p>\n\n\n\n

\u2022           kuni\n189-aastaste m\u00e4ndidega puistu<\/p>\n\n\n\n

\u2022           82,8\nhektarit kuni 130-aastaseid m\u00e4nnikuid, tuues p\u00f5hjuseks, et puistud on juba\nraietest (enamjaolt RMK omadest) liialt laastatud<\/p>\n\n\n\n


KeA muudab kaitsekorda rangema kaitsekorraga sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndist leebema kaitsekorraga piiranguv\u00f6\u00f6ndiks:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u2022           Natura\nelupaik 9010*, II kategooria kaitsealused liigid metsis ja palu-karukell<\/p>\n\n\n\n

KeA s\u00e4ilitab piiranguv\u00f6\u00f6ndid seal, kus alad vajaksid paremat kaitset ja sihtkaitsev\u00f6\u00f6nditeks muutmist:<\/p>\n\n\n\n

\u2022           Natura\nelupaigad 3260, 6210, 6270*, 6450, 7110*, 7140, 7160, 7230, 9010*, 9020*, 9050,\n9060, 9080* ja 91D0*<\/p>\n\n\n\n

\u2022           I\nkategooria must-toonekurg ja v\u00e4ike-konnakotkas<\/p>\n\n\n\n

\u2022           II\nkategooria j\u00e4\u00e4lind, kollane kivirik, austria roidputk, paks j\u00f5ekarp,\npalu-karukell, kaunis kuldking, eesti soojumikas, metsis, harivesilik, harilik\nmudakonn<\/p>\n\n\n\n

\u2022           VEPid, mille hulgas on nii RMK kui eraomanikke omandusse kuuluvaid v\u00e4\u00e4riselupaikasid
<\/p>\n\n\n\n


KeA hoiab osade piiranguv\u00f6\u00f6ndite majandamispiirangud liiga leebetena, lubades mitmesuguseid majandustegevusi:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u2022           biotsiidide,\ntaimekaitsevahendite ja v\u00e4etiste kasutamist<\/p>\n\n\n\n

\u2022           uute\nmaaparanduss\u00fcsteemide rajamist<\/p>\n\n\n\n

\u2022           jahipidamist\n(v\u00e4lja arvatud 1. veebruarist 31. augustini sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndites)<\/p>\n\n\n\n

\u2022           uute\nveekogude rajamist kaitseala valitseja n\u00f5usolekul<\/p>\n\n\n\n


KeA leevendab j\u00e4rk-j\u00e4rgult looduskaitsealade majandamispiiranguid, lubades \u00fcha enam varasemalt keelatud tegevusi, n\u00e4iteks:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u2022           jahipidamine<\/p>\n\n\n\n

\u2022           uute\nmaaparanduss\u00fcsteemide rajamine ning veekogude veetaseme ja kaldajoone\nmuutmine <\/p>\n\n\n\n

\u2022           biotsiidide,\ntaimekaitsevahendite ja v\u00e4etiste kasutamine <\/p>\n\n\n\n

\u2022           uute\nveekogude rajamine<\/p>\n\n\n\n

\u2022           lageraie Navesti piiranguv\u00f6\u00f6ndis kuni 1 hektari suuruste lankidena
<\/p>\n\n\n\n


EMA \u00fcldine kriitika Keskkonnaameti praegusele tegevusele looduskaitsealade kaitse-eeskirjade muutmisel:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u2022           KeA\nei v\u00f5ta arvesse riigi tellitud ekspertiisi 1813MT3 (Eksperthinnang V\u00f5handu j\u00f5e\n\u00fcrgoru maastikuliste v\u00e4\u00e4rtuste v\u00e4lja selgitamiseks ning v\u00e4lispiiri ettepanek\nala v\u00e4\u00e4rtusi arvestades, Tartu 2018) ja tegutseb vastupidiselt ekspertiisis soovitatule <\/p>\n\n\n\n

\u2022           KeA\nei laienda alasid, kus kaitse-eesm\u00e4rkide kaitse seda vajaks<\/p>\n\n\n\n

\u2022           KeA ei ole teinud v\u00e4ljapakutud sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndeid projekteeritavaks (projekteeritavale alale ei saa v\u00e4ljastada metsateatisi) <\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Keskkonnaamet on asunud massiliselt – kokku ligi 730 hektaril – looduskaitse all olevaid alasid kaitse alt v\u00e4lja arvama ja kaitsealadel majandustegevust piiravaid meetmeid leevendama. Kodaniku\u00fchenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) hinnangul pole avalikkusele selgitatud, millistest ajenditest l\u00e4htudes ja millistele eesm\u00e4rkidele tuginedes looduskaitsealade ulatuslikku k\u00e4rpimist l\u00e4bi viiakse ja kuidas selline tegevus Eesti riigi \u00fcldiste p\u00f5him\u00f5tetega kokku l\u00e4heb. […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":6982,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-6965","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6965","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6965"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6965\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9473,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6965\/revisions\/9473"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6965"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6965"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6965"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}