{"id":7172,"date":"2020-01-03T13:18:37","date_gmt":"2020-01-03T11:18:37","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=7172"},"modified":"2021-09-21T16:50:45","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:45","slug":"3-01-2020-ema-vaidlustas-rmk-massilised-raied-c-r-jakobsoni-kodukohta-umbritsevates-vandra-metsades","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/3-01-2020-ema-vaidlustas-rmk-massilised-raied-c-r-jakobsoni-kodukohta-umbritsevates-vandra-metsades\/","title":{"rendered":"3.01.2020: EMA VAIDLUSTAS RMK MASSILISED RAIED C. R. JAKOBSONI KODUKOHTA \u00dcMBRITSEVATES V\u00c4NDRA METSADES"},"content":{"rendered":"

Kodaniku\u00fchendus Eesti Metsa Abiks (EMA) esitas esmasp\u00e4eval (30.12.2019) Keskkonnaametile (KeA) vaide kolmeteistk\u00fcmne Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsateatise osas, mis 2019. aasta detsembrikuu jooksul KeA-le edastati. Kokku on vaadeldavale alale v\u00e4ljastatud teatisi \u00fcle kaheksak\u00fcmne. RMK massilistest raiekavadest sai Eesti Metsa Abiks teada t\u00e4nu murelikele P\u00e4rnumaa elanikele ning k\u00e4esolevaks hetkeks on selgunud, et vaadeldaval alal kavatseb RMK teostada lage- ning harvendusraiet <\/strong>ca<\/em><\/strong> 75 ha ulatuses.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Muu hulgas on lageraiesse plaanitud potentsiaalsete v\u00e4\u00e4riselupaikadega metsad v\u00e4ljaspool loodavat maastikukaitseala, samuti kanakulli elupaik (<\/strong>ca<\/em><\/strong> 6 ha), Eesti Looduse Infos\u00fcsteemis (EELIS) <\/strong>vana loodusmetsa elupaigat\u00fc\u00fcbina <\/strong>kirjas olev 200-aastane m\u00e4nnimets ning rohkesti \u00fcle saja-aastaseid, k\u00f5rge looduskaitselise v\u00e4\u00e4rtusega m\u00e4nni- ja kuusemetsi.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

1964. aastal loodud riikliku t\u00e4htsusega maastikuline keeluala Kurgja-Linnutaja alal asub P\u00e4rnumaal, P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa vallas. 2008 algatati Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala kaitse-eeskirja eeln\u00f5u, mille j\u00e4rgi pidanuks kaitse-eeskiri h\u00f5lmama \u00fcle 400 hektari maid, sh C. R. Jakobsonile kuulunud talumaid, parki ning Jakobsonide perekonna matmispaika, samuti P\u00e4rnu j\u00f5e vee-elupaiku, Kurgia-Linnutaja maa-ala metsakooslusi ja sealseid elupaiku. Hetkel on aga moodustamisel uus Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala uue kaitse-eeskirjaga, mis ei kattu algse kaitseala piiridega ning mille pindalaks planeeriti algselt vaid 93 hektarit.

Loodava maastikukaitseala piirid vaidlustas RMK V\u00e4ndra metsa\u00fclem Jaan K\u00e4gu 2018. aasta 30. oktoobril Keskkonnaametile saadetud kirjaga, paludes osa metsaalasid kaitse alt v\u00e4lja j\u00e4tta. P\u00f5hjenduseks toodi v\u00e4ide, et kaitseala planeerimisel on tehtud eksitav viga ning planeeritud kaitseala ei asuvat mitte ainult Kurgja-Linnutaja talu maadel, vaid sellesse olevat haaratud ka RMK metsakvartal.

Ometi on tegemist C. R. Jakobsoni perekonnakalmistu l\u00e4hedal kasvavate \u00fcle 100-aastaste k\u00f5rge loodusv\u00e4\u00e4rtusega metsadega, mida kinnitavad ka varasemad eksperthinnangud.

Kurgja metsades on 2005.-2008. aastatel teostatud inventuuride ja v\u00e4lit\u00f6\u00f6de k\u00e4igus inventeeritud v\u00e4ga heas seisundis EN Loodusdirektiivi I lisa elupaigat\u00fc\u00fcbid: rohunditerikkad kuusikud (9050) ja vanad loodusmetsad (9010). Hilisemad inventeerimised on lisanud nimekirja soostuvad- v\u00f5i soo lehtmetsad (9080), ja siirdesoo- ja rabametsad 91D0. Vanad looduslikud metsad on oma struktuuri poolest sobilikuks elupaigaks paljudele ohustatud liikidele, eriti sammaltaimedele, seentele ja selgrootutele loomadele, peamiselt mardikatele.<\/p>\n\n\n\n

AIal on elu- ja pesitsuspaik Loodusdirektiivi I lisa liikidele: II kaitsekategooriasse kuuluv metsis ja kanakull, samuti mustr\u00e4hn, hallpea-r\u00e4hn, v\u00e4ike-k\u00e4rbsen\u00e4pp, v\u00e4rbkakk, kes on \u00fchtlasi III kaitsekategooria liigid.

Jakobsoni kodutalu \u00fcmbruses asuv terviklik, loodusmetsa aladega ja raietest v\u00e4hem\u00f5jutatud metsamassiiv on laialdaste lageraiete t\u00f5ttu harulduseks saanud ning selliseid alasid v\u00f5ib Eestis leida veel vaid v\u00e4ga \u00fcksikuid. Kurgjal on veel hajusalt kasvamas siiani raietest p\u00e4\u00e4senud metsatukad, mis vastavad vana loodusmetsa kriteeriumitele, ning ligi kaheteistk\u00fcmnel hektaril kasvab veel \u00fcle 200 aastane m\u00e4nnik, 160 aastased kuused ning 160 aastased kased. Ekspertide hinnangul on oluline s\u00e4\u00e4sta just p\u00f5lisel metsamaal asuvaid minimaalselt raiutud v\u00f5i p\u00e4rast looduslikke h\u00e4iringuid looduslikult taastunud metsi (Kaupo Kohv, Anneli Palo, Kaili Viilma, 2012).

Eesti Looduse Infos\u00fcsteemis vana loodusmetsa elupaigat\u00fc\u00fcbina kirjas olevat 200-aastast m\u00e4nnimetsa soovitakse RMK poolt lageraiega majandada, ehkki Euroopa Liidu loodusdirektiiv toob v\u00e4lja, et liikmesriikide Euroopa territooriumil muutub looduslike elupaikade olukord j\u00e4rjest halvemaks ja \u00fcha rohkem looduslikke liike ja elupaiku on t\u00f5siselt ohustatud. Direktiivi lisa 1 m\u00e4\u00e4ratleb taoliste tunnustega metsa \u00fchenduse t\u00e4htsusega loodusliku elupaigat\u00fc\u00fcbina, mille s\u00e4ilitamine n\u00f5uab erikaitsealade m\u00e4\u00e4ramist. <\/strong>

Eesti teadlaste v\u00e4itel (L\u00f5hmus jt. 2004) peab \u00fcle 100-aastane mets vanade loodusmetsade elustiku p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4miseks h\u00f5lmama 32-42% kogu Eesti metsamaast. Selliseid oli aga juba 2009. aastal vajaminevast <\/strong>ligikaudu 15 korda v\u00e4hem alles<\/strong><\/a>, <\/strong>seega on Eesti loodusmetsade pindala selgelt v\u00e4iksem, kui on vajalik vanade loodusmetsade elustiku p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4miseks (L\u00f5hmus jt. 2004).

RMK on esitanud metsateatised kaitsealast v\u00e4ljaspool asuvatele eraldistele, kus asub kanakulli elupaik, kuid EP Linnudirektiiv kohustab rakendama meetmeid mitmesuguste lindude arvukust m\u00f5jutavate tegurite suhtes, milleks on eelk\u00f5ige just elupaikade h\u00e4vitamine ja saastamine. Lageraie kanakulli elupaigas ei ole koosk\u00f5las kanakulli kaitse tegevuskava eesm\u00e4rkidega, kus tuuakse esimese ja olulisima ohutegurina v\u00e4lja pesapaikade h\u00e4vimine uuendusraiete t\u00f5ttu<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

Kodaniku\u00fchendus Eesti Metsa Abiks soovib Riigimetsa Majandamise Keskuselt ja Keskkonnaametilt, et eelpool kirjeldatud Kurgja-Linnutaja looduslike ja poollooduslike koosluste, samuti kaitsealuste taime- ja loomaliikide ning aastasadade jooksul v\u00e4ljakujunenud maakasutust peegeldavate p\u00e4randkultuurimaastike ja loodusmetsade kaitse saaks tagatud. Selliseid metsi ei tohiks majandada lageraiega. Erip\u00e4rane Edela-Eesti loodus ning kultuurip\u00e4rand peab s\u00e4ilima. <\/p>\n\n\n\n

Loe lisaks:<\/strong><\/p>\n\n\n\n