{"id":7830,"date":"2020-04-03T19:53:33","date_gmt":"2020-04-03T17:53:33","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=7830"},"modified":"2021-09-21T16:50:45","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:45","slug":"21-03-2020-vastulause-erametsaliidu-uleskutsele-kaitsealadelt-tulundusmetsadesse-levivate-uraskite-osas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/21-03-2020-vastulause-erametsaliidu-uleskutsele-kaitsealadelt-tulundusmetsadesse-levivate-uraskite-osas\/","title":{"rendered":"21.03.2020: VASTULAUSE ERAMETSALIIDU \u00dcLESKUTSELE KAITSEALADELT TULUNDUSMETSADESSE LEVIVATE \u00dcRASKITE OSAS"},"content":{"rendered":"

Rahvaliikumine “Eesti Metsa Abiks” ei n\u00f5ustu Erametsaliidu arvamusega<\/a> \u00fcraskite levimise kohta kaitsealustest metsadest eraisikuile kuuluvasse tulundusmetsa, ja esitavad omapoolse vastulause Bioneeri k\u00fclgedel: https:\/\/www.bioneer.ee\/eesti-metsa-abiks-vastulause-eramets\u2026<\/a><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Erametsaliidu pressiteate<\/a> pealkiri “Kaitsealadel kasvatatud \u00fcrask on tungimas erametsadesse” ei vasta teate tegelikule sisule, olles seega avaliku kommunikatsiooni m\u00f5ttes eksitav ja tendentsliku suunitusega. Pealkirjas esitatud v\u00e4ide, et “kaitsealadel kasvatatud \u00fcrask on tungimas erametsadesse”, ei leia \u00fclej\u00e4\u00e4nud tekstis kinnitust ega vasta ka Keskkonnaagentuuri spetsialistide hinnangutele.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"
Kuuse-koore\u00fcrask<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Pealkirja valik viitab eelk\u00f5ige sellele, et \u00fcraskikahjustusi \u00e4ra kasutades proovitakse kujundada eksitavat arvamust, et metsad on haiged ja tuleb raiuda ning nende hoidmine kaitse all on ohtlik ja tekitab suure majandusliku kahju. Eeldatavasti tahetakse sellise eksitava kommunikatsiooniga luua soodsat pinnast sellele, et suruda l\u00e4bi poliitikat, kuidas Eestis on liiga palju metsi kaitse all ja praegused kaitsealused metsad tuleb avada raietele. Ka Eesti Metsa- ja Puidut\u00f6\u00f6stuse Liit on metsanduse arengukava 2030 protsessis seisnud looduskaitsealade v\u00e4hendamise ja praegu kaitse all olevate alade suurema raiumise eest.<\/p>\n\n\n\n

Selle soovi p\u00f5hjuseks on ilmsesti \u00fcleraie, mist\u00f5ttu meie majandusmetsade ressurss on kiiresti ammendumas ning looduskaitsealade puiduvarud t\u00f6\u00f6stusele \u00fcha ihaldusv\u00e4\u00e4rsemaks muutunud. Seega n\u00e4ib, et Erametsaliit, mis \u00fcritab n\u00e4idata end v\u00e4ikemetsaomanike esindajana, esindab tegelikkuses hoopis suurmetsaomanikest firmasid, kel on otsene side ka puidut\u00f6\u00f6stusega ja kelle otsene huvi ongi t\u00f6\u00f6stusele puitu varundada, aga mitte metsi j\u00e4tkusuutlikult majandada, veelgi v\u00e4hem meie riigi pinnal kasvavate metsade \u00f6koloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike h\u00fcvede tasakaalu hoidmine.<\/p>\n\n\n\n

Kuuse-\u00fcraski \u00fcha laialdasem levik on lisaks soojenevale kliimale ilmsesti seotud monokultuursete ja \u00fchevanuseliste kuusikute rajamisega ning valede metsamajandamisv\u00f5tete kasutamisega, nagu ka Keskkonnaagentuuri spetsialist Heino \u00d5unap on hinnanud. Kui me tahame, et meie metsad oleksid terved, siis peame hoolitsema selle eest, et majandaksime metsasid targalt ning panustaksime liigi- ja elurikkusele, mitte vaid konkreetse (okaspuidu)tooraine kasvatamisele, t\u00e4itmaks t\u00f6\u00f6stuse n\u00f5udmisi. Peaksime hoopis esitama k\u00fcsimuse, kas t\u00f6\u00f6stuse n\u00f5udmised on \u00f5igustatud, vaadates seda, kuidas praeguses maailmas raisatakse nii paberit kui ka puidu p\u00f5letamisest saadavat energiat? Metsad ei saa kunagi olema p\u00f5llud, mis tehaste n\u00f5udmiste t\u00e4itmiseks m\u00f5eldud.<\/p>\n\n\n\n

Sellisel juhul ei ole nad enam metsad ning selsamal p\u00f5hjusel hakkavad need l\u00e4bim\u00f5tlematult rajatud ja majandatud kooslused ka haigestuma ning h\u00e4vima. Juurepessu levik ning kuuse-\u00fcraskite \u00fcha laialdasem sigimine n\u00e4itab eelk\u00f5ige, et meie metsade majandamises on tehtud vigu ning n\u00fc\u00fcd tuleb tagasi au sisse t\u00f5sta teadmine, et nagu looduses, nii peab ka metsade majandamises valitsema tasakaal, vastasel juhul kaotavad sellest nii looduslikult kujunenud ja toimivad s\u00fcsteemid kui nende s\u00fcsteemidega seotud liigid – sealhulgas inimene.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcraskite suureneva arvukuse p\u00f5hjuseks on kahtlemata ka metsalindude, eriti r\u00e4hnide arvukuse \u00fcldine langus, mis on samuti otseselt seotud metsamajanduslike vigadega, sealhulgas elupaikade h\u00e4vitamise ja pesitsusaegsete metsat\u00f6\u00f6dega. Kui me eemaldame metsast harvendus-, valgustus- v\u00f5i sanitaarraietega pidevalt surnud lehtpuid, mis muidu oleksid pesapaigaks r\u00e4hnidele, kes teatavasti on \u00fched \u00fcraski p\u00f5hilised looduslikud vaenlased, siis kasvatame sellega otseselt \u00fcraskite arvukust, teisalt kahandame aga meie metsade \u00fcldist elurikkust.<\/p>\n\n\n\n

Taunime Erametsaliidu teadlikke avalikkuse eksitamise katseid, kuna looduskaitsealade ja sellega meie \u00f6koloogiliste v\u00e4\u00e4rtuste hoidmine peaks olema kogu riigi ja rahva huvi, metsaomanikest r\u00e4\u00e4kimata. Praegu n\u00e4ib pigem sedaviisi, et r\u00fcnnatakse neid, kes end ise kaitsta ei suuda – looduskaitsealade asukaid ja meie metsaelanikke, kelle elupaikasid ja -v\u00f5imalusi metsade \u00fcha intensiivistuv \u00fcleraie niigi aina rohkem ohustab.<\/p>\n\n\n\n

Loe t\u00e4ispikka vastulauset Bioneerist https:\/\/www.bioneer.ee\/eesti-metsa-abiks-vastulause-eramets\u2026<\/a><\/p>\n\n\n\n

Loe lisaks:<\/strong><\/p>\n\n\n\n