{"id":7891,"date":"2020-04-08T10:26:59","date_gmt":"2020-04-08T08:26:59","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=7891"},"modified":"2021-09-21T16:50:45","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:45","slug":"8-04-2020-organisatsioonid-koikjalt-maailmast-taunivad-metsanduse-arengukava-mojuhinnangu-tagasi-lukkamist-keskkonnaministeeriumi-poolt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/8-04-2020-organisatsioonid-koikjalt-maailmast-taunivad-metsanduse-arengukava-mojuhinnangu-tagasi-lukkamist-keskkonnaministeeriumi-poolt\/","title":{"rendered":"8.04.2020: ORGANISATSIOONID K\u00d5IKJALT MAAILMAST TAUNIVAD METSANDUSE ARENGUKAVA M\u00d5JUHINNANGU TAGASI L\u00dcKKAMIST KESKKONNAMINISTEERIUMI POOLT"},"content":{"rendered":"\n

\u00dclemaailmne Metsakoalitsioon<\/strong><\/a>, mis koosneb enam kui sajast valitsusv\u00e4lisest ja p\u00f5lisrahvaste organisatsioonist, ning lisaks veel 27 \u00fchendust, nende hulgas nii L\u00e4ti kui Leedu kliimanoored, Hollandi t\u00f6\u00f6stusliku biomassi jaamade vastu v\u00f5itlevad organisatsioonid ning Eesti turismiettev\u00f5tjate ja hiiekaitsjate esindus\u00fchendused, kutsuvad Eesti keskkonnaministeeriumi \u00fcles muutma oma otsust metsanduse arengukava MAK 2030 koostamise protsessi raames SEI Tallinnalt tellitud m\u00f5juhinnangu<\/a> tagasi l\u00fckkamisel. Tagasil\u00fckkamise p\u00f5hjusena osutas ministeerium sellele, et m\u00f5juhinnang raamistas \u00fclesannet kliima ja elurikkuse eesm\u00e4rkidega.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"
Allakirjutanute logod<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Avalik kiri<\/a> t\u00f5stab esile, et Eesti metsamajandus on \u00fcks Euroopa Liidu intensiivsemaid ning vastasseis \u00fcleraiele on laialdane, kestnud pikka aega ning faktidega p\u00f5hjatud. Toonitatakse, kuidas riigi esindajad on lubanud, et uuest arengukavast saab \u2018\u00fchiskondlik kokkulepe\u2019, milles iga\u00fcks saab kaasa r\u00e4\u00e4kida. Ometi langetatakse juba praegu t\u00e4htsaid metsandusotsuseid, v\u00f5tmata arvesse, et need v\u00f5ivad uue arengukavaga vastuollu minna.<\/p>\n\n\n\n

\u201cEluj\u00f5ulised metsad, milles elurikkus edeneb ning s\u00fcsinik seotakse pikaks ajaks ja hoiustatakse, on meie k\u00f5igi jaoks elut\u00e4htsad. Selle m\u00f5juhinnangu tagasil\u00fckkamisega ja suureneva ning h\u00e4vitava raie prioretiseerimisega h\u00fclgab Eesti valitsus p\u00f5him\u00f5tteliselt igasuguse pikaajalise s\u00e4\u00e4stliku visiooni ja tegevusplaani, mis \u00fchilduks elurikkuse ja kliima eesm\u00e4rkidega\u201d, \u00fctles Katja Garson, metsade ja kliima kampaaniakoordinaator Fernist, Euroopa Liidu tasandi juhtivast metsapoliitika organisatsioonist.<\/p>\n\n\n\n

Keskkonnaministeeriumi poolt tagasi l\u00fckatud m\u00f5juhinnangu j\u00e4rgi ohustab \u00fcle 8 miljoni tihumeetri ulatuv raiemaht Euroopa Liidu Loodusdirektiivi liike. Ametlikud raiemahud on seda viimastel aastatel enam kui poole v\u00f5rra \u00fcletanud ning t\u00f6\u00f6stus on v\u00e4ljendanud soovi viia raiete kogumaht lausa 15 miljoni tihumeetrini aastas.<\/p>\n\n\n\n

Eesti Metsa Abiks rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 koordinaator Martin Luiga osutas rahvusvahelise seire vajakutele metsa-asjades: \u201eMeie olukord ei ole ainulaadne, see on lihtsalt \u00e4\u00e4rmuslik n\u00e4ide sellest, mis on praeguses Euroopa Liidu raamistuses v\u00f5imalik. Sellised planeerimisprotsessid nagu metsanduse arengukava 2030 v\u00e4\u00e4rivad t\u00e4nasest palju enam t\u00e4helepanu.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Avalik kiri toob raiemahu paisutamise p\u00f5his\u00fc\u00fcdlasena v\u00e4lja biomassi kasutamise energiat\u00f6\u00f6stuses, kuna Euroopa Liidu seadustik soosib j\u00e4tkuvalt puidu energiaks p\u00f5letamist, ehkki Euroopa Komisjoni oma n\u00f5uandev teaduskoda on seda korduvalt hukka m\u00f5istnud<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

\u201cEesti allesj\u00e4\u00e4nud v\u00e4\u00e4rtuslike metsa-alade s\u00e4ilitamine on kliima soojenemise ja elurikkuse kadumise peatamise seisukohast oluline\u201c, sedastas Simone Lovera, \u00dclemaailmse Metsakoalitsiooni tegevjuht. \u201eTuleb iga hinna eest v\u00e4ltida nende metsade h\u00e4vitamist kliimaprobleemide v\u00f5ltslahenduste nimel nagu bioenergia ja n\u00f5ndanimetatud biomajandus.\u201c

<\/p>\n\n\n\n

EMA kommunikatsiooni ja koost\u00f6\u00f6 koordinaatori Linda-Mari V\u00e4li kommentaar:<\/em><\/h5>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

Metsanduse arengukava 2030 protsess on omadega \u00fcha s\u00fcgavamalt umbes, nagu n\u00e4itab ka t\u00e4na hommikul \u00fcle antud \u00fchisp\u00f6\u00f6rdumine Eesti Keskkonnaministeeriumile, millega organisatsioonid \u00fcle kogu maailma taunivad MAK 2030 arengustsenaariumitele valminud m\u00f5juhinnangu tagasi l\u00fckkamist Keskkonnaministeeriumi poolt. NGO-d ja kodaniku\u00fchendused on h\u00e4mmastunud meie Keskkonnaministeeriumi poolsest tagurlikkusest ja t\u00fcranniast metsanduse arengukava protsessis.

Nimelt \u00fctleb Keskkonnaministeeriumi poolt tagasi l\u00fckatud m\u00f5juhinnang selgelt: Arengukava eesm\u00e4rke on v\u00f5imalik saavutada erinevates stsenaariumites toodud tegureid kombineerides j\u00e4rgmiselt: Koguraiemaht j\u00e4\u00e4ks 8 mlj tm \/a piiresse (S2), nii s\u00e4iliks metsatagavara k\u00f5igi nelja m\u00f5juvaldkonna arengu- ja riskide maandamise vajadusi arvestades k\u00f5ige paremini.<\/em>

Sama numbrit on keskkonnaorganisatsioonid, sealhulgas EMA juba aastaid s\u00e4\u00e4stliku raiemahuna kaitsnud, samal ajal kui ametlikud raiemahud on viimastel aastatel \u00fcle 12 miljoni tihumeetrini kasvanud.

Kuidas on selline olukord v\u00f5imalikuks saanud?

EMA esindajana olen viibinud Metsanduse arengukava 2030 protsessis p\u00e4ris algusest saadik. Oleme kaardistanud 101 olulist probleemi 2018. aastal ning suutnud 2019. aastal toimunud huvir\u00fchmade arutelude ajal suurema osa neist “sahtlisse l\u00fckata” – seda minu hinnangul eelk\u00f5ige t\u00e4nu puidut\u00f6\u00f6stuse esindajate (Raul Kirjanen, T\u00f5nu Ehrpais, Andres Talij\u00e4rv jt) torpedeerivale ignorantsusele \u00f6koloogiliste probleemide koha pealt, mida Keskkonnaministeerium esmajoones eluslooduse asekantsleri ja MAK 2030 protsessi juhi Marku Lampi isikus lojaalselt toetab.

Praeguseks hetkeks oleme j\u00f5udnud tupikusse. Juhtr\u00fchma kohtumised toimuvad kahe poole – s\u00e4\u00e4stva metsanduse ja intensiivse puidukasutuse pooldajate vastastikkuse kahtlustamise \u00f5hkkonnas. \u00d6koloogilistest, kultuurilistest ja sotsiaalsetest metsaga seonduvatest probleemidest pole v\u00f5imalik praktiliselt r\u00e4\u00e4kidagi, sest Eesti Metsa- ja Puidut\u00f6\u00f6stuse Liidu (EMPL), Eesti Erametsaliidu (EEML) ja teiste intensiivset raiumist pooldavate organisatsioonide esindajad eitavad t\u00e4ielikult selliste probleemide olemasolu. Veelgi enam – EMPLi esindajad teevad aktiivselt ettepanekuid hakata looduskaitsealuseid maid kaitse alt v\u00e4lja ja raiesse v\u00f5tma, sest kaitsealad ei t\u00e4itvat oma eesm\u00e4rki.

Selle arvamusega tugineb EMPL asjaolule, et looduskaitsealuste liikide olukord l\u00e4heb aina halvemaks ?

Hea k\u00fcll, need vaidlused v\u00f5iks teisele poolele veel andestada – eks iga\u00fcks meist kaitseb ju “oma huve” -, kui Keskkonnaministeerium korda peaks ja arvestaks huvir\u00fchmadega v\u00f5rdselt, tuginedes esmajoones teadusele.
Sellisel juhul tekib k\u00fcsimus, miks l\u00fckati tagasi meie parimate spetsialistide poolt valmistatud m\u00f5juhinnang, astudes sellega teaduse poolelt t\u00f6\u00f6stuse poolele, mis soovib raiuda r o h k e m, kui m\u00f5juhinnang \u00f6koloogiliste v\u00e4\u00e4rtuste kaitse ja s\u00e4\u00e4stva metsanduse tagamiseks v\u00f5imalikuks peab. 12 miljonit tihumeetrit, 15 miljonit tihumeetrit. Oleme kuulnud isegi selliseid numbreid, nagu 22 miljonit tihumeetrit.

Tagasil\u00fckkamist p\u00f5hjendab Keskkonnaministeerium absurdsel viisil: T\u00f6\u00f6 pidi andma sisendi MAK2030 juhtkogule metsanduse arengustsenaariumite valikute tegemisel ning MAK2030 eeln\u00f5u l\u00f5ppversiooni (sh seletuskiri, m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsi aruanne) koostamiseks. T\u00f6\u00f6 raamistikuks on aga seatud kliima- ja elurikkuse hoidmise eesm\u00e4rgid ning ei ole arvestatud MAK2030 ettepanekus toodud ja huvir\u00fchmadega koos seatud MAK2030 koostamise eesm\u00e4rkidega, sh \u00fcldeesm\u00e4rkidega.<\/em>

Ometi \u00fctleb meie Metsaseadus otses\u00f5nu, et k\u00e4esoleva seaduse eesm\u00e4rk on tagada metsa kui \u00f6kos\u00fcsteemi kaitse ja s\u00e4\u00e4stev majandamine<\/em> ja et metsa majandamine on s\u00e4\u00e4stev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisv\u00f5ime ja eluj\u00f5ulisuse ning \u00f6koloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmek\u00fclgse metsakasutuse v\u00f5imaluse.<\/em>

Metsaseadus EI \u00dcTLE, et \u00f6kos\u00fcsteemid ja s\u00e4\u00e4stev majandamine peavad tegema kompromisse \u00fclem\u00e4\u00e4raselt ahne puidut\u00f6\u00f6stuse pseudovajadustega. Me PEAME TAGAMA \u00f6kos\u00fcsteemide kaitse ja sellest l\u00e4htudes saame ka majandada.

M\u00f5juhinnang ei \u00fctle ka seda, et igasugune raiumine tuleks l\u00f5petada. Seatakse lihtsalt s\u00e4\u00e4stev raiemahu \u00fclempiir, mida me muu hulgas juba aastaid \u00fcletanud oleme, ning selgitatakse, et ilma sellega arvestamata pole v\u00f5imalik \u00f6kos\u00fcsteemide kaitset ja ka meie kliimaeesm\u00e4rke t\u00e4ita. Kuidas saab siis Keskkonnaministeerium selle tagasi l\u00fckata, kui need samad eesm\u00e4rgid on kirjas ka Metsaseaduses ja rahvusvahelistes lepetes, mis n\u00e4evad ette kliima ning elurikkuse kaitset?

“T\u00e4nu” m\u00f5juhinnangu tagasi l\u00fckkamisele oleme j\u00f5udnud aga t\u00e4ielikku tupikusse. Koroonaolukorra t\u00f5ttu l\u00fckkusid m\u00e4rtsi planeeritud MAK 2030 juhtr\u00fchma kohtumised edasi, aga ega needki meid olukorra lahenemisele l\u00e4hemale poleks viinud, sest Keskkonnaministeerium ei leia metsanduse arengukavale keskkonnam\u00f5jude strateegilise hindamise tegijat.

Viimasel juhtr\u00fchmale saadetud kirjas \u00fctleb KKM j\u00e4rgmist: KSH ja muude oluliste m\u00f5jude riigihanke pakkumiste esitamise t\u00e4htaeg oli 1. aprill kell 15.00. Hankele ei esitatud \u00fchtegi pakkumist. Oleme kogunud nii hanke v\u00e4ltel kui selle l\u00f5ppedes potentsiaalsetelt pakkujatelt tagasisidet, mis sai seekord takistuseks. Samuti teeme koost\u00f6\u00f6d Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) ja Keskkonnam\u00f5ju Hindajate \u00dchinguga (KeM\u00dc), et teha hanke alusdokumentides veel t\u00e4iendavaid muudatusi ja uuesti hange esimesel v\u00f5imalusel v\u00e4lja kuulutada. […] Lisaks m\u00e4rkis RTK, et hange on n\u00fc\u00fcd juba 3 korda l\u00e4bikukkunud ja tundub, et dokumentides esitatavad n\u00f5uded ei pruugi pakkujatele vastuv\u00f5etavad v\u00f5i t\u00e4idetavad olla. Seega soovitas RTK kriitiliselt \u00fcle vaadata tellitava teenuse olemuse ja sisu, sh kaaluda ka k\u00f5ikide nende ekspertide vajadust v\u00f5i n\u00f5uete leevendamist. Lisaks tuleks hetke eriolukorras \u00fcle vaadata maksetingimused. Oleme kokku leppinud j\u00e4rgmiseks n\u00e4dalaks kohtumise KeM\u00dc-ga. P\u00fc\u00fcame v\u00f5imalikult kiiresti v\u00e4lja selgitada, milliseid parandusi hankedokumentides teha, et see muuta pakkumiste esitamiseks atraktiivsemaks. P\u00e4rast arutelu KeM\u00dc-ga saadame juhtkogule ka v\u00f5imalikud alternatiivid edasiminekuks ning palume tagasisidet.<\/em>

L\u00f5petuseks palub ministeerium juhtr\u00fchmal arvesse v\u00f5tta, et t\u00e4naseks on KSH tegijate poolt v\u00e4lja \u00f6eldud, et niiv\u00f5rd mahuka ja suure m\u00f5juhindamise kvaliteetseks koostamiseks kulub ligi 18 kuud. Seega tuleb arvestada, et MAK2030 vastuv\u00f5tmiseni l\u00e4heb kindlasti veel 2 aastat.<\/em> ???

Aga mis saab vahepeal? J\u00e4tkub eelmise arengukavaga seatud seis ehk kaitsealade, p\u00fchapaikade, rohev\u00f5rgustiku ja rekreatiivmetsade laialdane lageraie? Me ei saa sellega n\u00f5us olla! Kui koroonal on v\u00f5imalik seada eritingimusi, siis peaks eritingimusi seatama ka meie metsade h\u00e4vinemise ohus. Tegemist on meie riigi ja maa \u00fche olulisima v\u00e4\u00e4rtusega, r\u00e4\u00e4kimata sellest, et metsad on maismaailma suurimapinnaline \u00f6kos\u00fcsteem, mis \u00fclepea meiesugustele loomadele siin planeedil elutingimusi v\u00f5imaldab.

KESKKONNAMINISTEERIUM PEAB ARVESTAMA MEIE PARIMATE SPETSIALISTIDE M\u00d5JUHINNANGUGA, MIS \u00dcTLEB, ET S\u00c4\u00c4STLIK RAIEMAHT ON 8 MILJONIT TIHUMEETRIT AASTAS! J\u00e4reldus – me oleme juba peaaegu k\u00fcmme aastat \u00fcle s\u00e4\u00e4stliku raiemahu raiunud! Seega on vaja oluliselt s\u00e4\u00e4stvamat arengukava – \u00dcLEraiele peab j\u00e4rgnema ALAraie, vastasel juhul ei suuda me Metsaseadusega seatud eesm\u00e4rke ehk \u00f6kos\u00fcsteemide kaitset ja metsade s\u00e4\u00e4stvat majandamist tagada.
<\/p>\n\n\n\n

Loe lisaks:<\/strong><\/p>\n\n\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dclemaailmne Metsakoalitsioon, mis koosneb enam kui sajast valitsusv\u00e4lisest ja p\u00f5lisrahvaste organisatsioonist, ning lisaks veel 27 \u00fchendust, nende hulgas nii L\u00e4ti kui Leedu kliimanoored, Hollandi t\u00f6\u00f6stusliku biomassi jaamade vastu v\u00f5itlevad organisatsioonid ning Eesti turismiettev\u00f5tjate ja hiiekaitsjate esindus\u00fchendused, kutsuvad Eesti keskkonnaministeeriumi \u00fcles muutma oma otsust metsanduse arengukava MAK 2030 koostamise protsessi raames SEI Tallinnalt tellitud m\u00f5juhinnangu tagasi […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":7896,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-7891","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7891","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7891"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7891\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9447,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7891\/revisions\/9447"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7891"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7891"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7891"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}