{"id":7935,"date":"2020-04-14T00:09:49","date_gmt":"2020-04-13T22:09:49","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=7935"},"modified":"2021-09-21T16:50:45","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:45","slug":"14-04-2020-tallinna-halduskohus-leidis-et-ema-vaide-labi-vaatamata-jatmine-oli-oigusvastane","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/14-04-2020-tallinna-halduskohus-leidis-et-ema-vaide-labi-vaatamata-jatmine-oli-oigusvastane\/","title":{"rendered":"14.04.2020: TALLINNA HALDUSKOHUS LEIDIS, ET EMA VAIDE L\u00c4BI VAATAMATA J\u00c4TMINE OLI \u00d5IGUSVASTANE"},"content":{"rendered":"

Eesti Metsa Abiks (EMA) vaidlustas 3. aprillil Tallinna Halduskohtus Keskkonnaameti (KeA) otsuse l\u00fckata tagasi kodaniku\u00fchenduse vaided 21 metsateatise kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatavate metsateatistega lubati raied Mustj\u00f5e metsise elupaigas circa<\/em> 95 hektari suurusel alal.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

Kohus v\u00f5ttis EMA kaebuse menetlusse ning asus samas seisukohale, et Keskkonnaamet oleks pidanud EMA poolt esitatud vaided l\u00e4bi vaatama.<\/p>\n\n\n\n

16. m\u00e4rtsil esitas EMA Keskkonnaametile vaide Mustj\u00f5e metsise elupaika v\u00e4ljastatud 21 metsateatise kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatavad metsateatised asuvad Mustj\u00f5e metsise p\u00fcsielupaiga piiranguv\u00f6\u00f6ndis metsise elupaigas kanade sigimisalal ja metsise m\u00e4ngudeaegses elupaigas ning samuti Mustj\u00f5e metsise elupaigas kanade sigimisalal. Metsateatistega on antud luba harvendus-, sanitaar- ja lageraieks ca 95 ha suurusel alal metsise elupaigas.<\/p>\n\n\n\n

EMA hinnangul l\u00e4hevad raied vastuollu Euroopa N\u00f5ukogu linnudirektiivi, Looduskaitseseaduse (LKS) \u00a7 55 ja Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskavaga. Ka ei ole vaidealustes metsateatistes seatud ajalised piirangud EMA hinnangul piisavad metsise soodsa seisundi tagamiseks ning l\u00e4hevad vastuollu Keskkonnaministeeriumi m\u00e4\u00e4ruses \u201cMetsise p\u00fcsielupaikade kaitse alla v\u00f5tmine\u201d s\u00e4testatud kaitsekorraga. Et raiet\u00f6id  tehakse sedav\u00f5rd suurel alal, v\u00f5ib h\u00e4iring olla metsise elupaika ning asurkonna eluj\u00f5ulisust kahjustav. Metsis on teatavasti v\u00e4ga tundlik h\u00e4iringute suhtes, mida kinnitab ka kiirelt langev metsise arvukus.<\/p>\n\n\n\n

Keskkonnaamet leidis, et EMA on vaide esitamise t\u00e4htaja m\u00f6\u00f6da lasknud ning t\u00e4htaja ennistamiseks puudub m\u00f5juv p\u00f5hjus, j\u00e4ttes sellest tulenevalt kodaniku\u00fchenduse vaide l\u00e4bi vaatamata<\/strong>. Haldusmenetluse seaduse (HMS) \u00a7 75 s\u00e4testab, et vaie haldusaktile tuleb \u00fcldjuhul esitada 30 p\u00e4eva jooksul, arvates p\u00e4evast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai v\u00f5i oleks pidanud teada saama. Keskkonnaamet oli seisukohal, et metsateatistele vaide esitamise t\u00e4htaeg peaks algama metsateatise metsaportaalis registreerimise p\u00e4evast, s\u00f5ltumata sellest, mis ajal metsateatist vaidlustada sooviv isik sellest tegelikult teada sai.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Puiduriit sel aastal juba toimunud RMK raietest Mustj\u00f5e metsise elupaigas<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Kohus asus seisukohale, et vaide l\u00e4bi vaatamata j\u00e4tmine ja tagastamine Keskkonnaameti poolt oli \u00f5igusvastane<\/strong>. Kohus leidis, et metsateatise vaidlustamise t\u00e4htaja alguseks on p\u00e4ev, mil isik tegelikult metsateatisest teada sai, mitte p\u00e4ev, kui metsateatis metsaportaalis registreeriti. Metsaportaalist ei ole v\u00f5imalik otsida metsateatisi kuup\u00e4eva j\u00e4rgi v\u00f5i ajalises j\u00e4rjestuses, mist\u00f5ttu on nende andmisest pea v\u00f5imatu teada saada juba samal p\u00e4eval.<\/p>\n\n\n\n

Seejuures on Riigikohus leidnud, et avalikkust tuleb keskkonnaalastest otsustest teavitada seaduses s\u00e4testatust intensiivsemalt, kui on alust arvata, et \u00fcksnes seaduses etten\u00e4htud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult huvitatud isikuteni j\u00f5uaks ja kui t\u00e4iendav teavitamine ei too kaasa ebam\u00f5istlikke kulusid (Riigikohtu halduskolleegiumi 07.05.2003 m\u00e4\u00e4rus nr 3-3-1-31-03, p 26).<\/p>\n\n\n\n

Kuiv\u00f5rd metsateatisi ei tehtud kaebajale teatavaks ning nende registreerimise kohta metsaregistris ei ole v\u00f5imalik j\u00e4rjepidevalt ajakohast ja \u00fclevaatlikku teavet saada, n\u00f5ustus kohus EMA-ga, et kodaniku\u00fchendus ei pidanud vaidlustatud metsateatistest teada saama samal ajal, kui need metsaregistris registreeriti. Kui Keskkonnaamet  soovib v\u00e4ltida metsateatiste vaidlustamist hiljem kui 30 p\u00e4eva p\u00e4rast nende metsaregistris avaldamist, siis peaks amet tagama, et metsateatised v\u00f5i info nende registreerimise kohta oleks vahetult peale registreerimist huvitatud isikutele ka lihtsasti leitav.<\/p>\n\n\n\n

Metsateatiste \u00f5igusp\u00e4rasuse \u00fcle kohtumenetlus veel kestab.<\/p>\n\n\n\n

EMA esindaja kohtus on SA Keskkonna\u00f5iguse Keskus.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Loe lisaks:<\/strong><\/p>\n\n\n\n