{"id":8727,"date":"2020-10-12T07:38:12","date_gmt":"2020-10-12T05:38:12","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=8727"},"modified":"2021-09-21T16:50:45","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:45","slug":"12-10-2020-ema-laks-mustjoe-metsise-kaitseks-taas-kohtusse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/12-10-2020-ema-laks-mustjoe-metsise-kaitseks-taas-kohtusse\/","title":{"rendered":"12.10.2020: EMA L\u00c4KS MUSTJ\u00d5E METSISE KAITSEKS TAAS KOHTUSSE"},"content":{"rendered":"

Kuna esimese astme kohus leidis, et Keskkonnaameti poolt Mustj\u00f5e metsise elupaigas lubatud raiete kahjulik m\u00f5ju metsisele ei ole piisavalt t\u00f5endatud, siis tellis EMA metsise kaitse ekspertidelt raietegevuse m\u00f5ju hindavad anal\u00fc\u00fcsid. Eksperthinnangutele tuginedes tegi kodaniku\u00fchendus kohtule apellatsioonikaebuse, t\u00f5endades spetsialistide uuringutele tuginedes raiete kahjulikkust kaitsealusele linnuliigile. EMA esindaja kohtus on SA Keskkonna\u00f5iguse Keskus.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

16. m\u00e4rtsil esitas EMA Keskkonnaametile vaide Mustj\u00f5e metsise elupaika v\u00e4ljastatud 21 metsateatise kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatavad metsateatised asuvad Mustj\u00f5e metsise p\u00fcsielupaiga piiranguv\u00f6\u00f6ndis metsise elupaigas kanade sigimisalal ja metsise m\u00e4ngudeaegses elupaigas, samuti Mustj\u00f5e metsise elupaigas kanade sigimisalal. Metsateatistega on antud luba harvendus-, sanitaar- ja lageraieks ca 95 ha suurusel alal metsise elupaigas.<\/p>\n\n\n\n

Kuna Keskkonnaamet l\u00fckkas EMA vaided tagasi, siis vaidlustas kodaniku\u00fchendus ameti otsuse Tallinna Halduskohtus. Halduskohus v\u00f5ttis EMA kaebuse menetlusse ning asus samas seisukohale, et Keskkonnaamet oleks pidanud EMA poolt esitatud vaided l\u00e4bi vaatama. Kaebuse menetlemise j\u00e4rel leidis esimese astme kohus, et kahju metsisele ei ole piisavalt t\u00f5endatud, mist\u00f5ttu tellis EMA Meelis Leivitsalt ja Asko L\u00f5hmuselt eksperdihinnangud raiete v\u00f5imaliku m\u00f5ju v\u00e4lja selgitamiseks. M\u00f5lemad eksperthinnangud t\u00f5endavad, et Keskkonnaameti poolt Mustj\u00f5e metsise elupaigas lubatud raied on kaitsealusele linnuliigile kahjulikud. Hinnangutele tuginedes andis EMA m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal (7.10) Halduskohtusse sisse apellatsioonikaebuse.<\/p>\n\n\n\n

Varasemalt on Keskkonnaamet avaldanud seisukohta, et harvendusraiete m\u00f5ju metsisele ja metsise toidutaimedele on pikaajaliselt pigem positiivne ning kohus on pidanud KeA p\u00f5hjendust veenvaks. EMA tellitud eksperthinnangutes on looduskaitsebioloog Asko L\u00f5hmus seevastu osutanud t\u00f5siasjale, et harvendusraiete positiivset m\u00f5ju pole Eestis t\u00f5endatud, k\u00fcll aga on t\u00f5endatud seda, et harvendusraie on metsisele potentsiaalne ohutegur.<\/p>\n\n\n\n

Nii n\u00e4itas 2014-2016 Soomaal l\u00e4bi viidud eksperiment, et isegi konkreetselt metsise elupaigavajadusi arvesse v\u00f5tvad kujundusraied (sh puistu harvendamine) suurendasid drastiliselt metsise pesar\u00fc\u00fcsteriski. Teine Eestis tehtud ulatuslik uuring n\u00e4itas, et metsised v\u00e4ldivad v\u00e4hemalt tibude perioodil metsi, kus on viimase 10 aasta jooksul teostatud harvendusraieid. Kaebaja juhib t\u00e4helepanu, et tegemist on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt pika perioodiga, mil elupaik on harvendusraie tulemusel metsistele sisuliselt sobimatu.<\/p>\n\n\n\n

\u201cOn ilmne, et ulatuslikke harvendusraied metsise pesitsusaladel tuleks v\u00e4ltida, ja kui v\u00e4iksel alal raieid ka tehakse, siis tuleks enne uute kavandamist negatiivse m\u00f5ju puudumine mitme aasta v\u00e4ltel kindlaks teha,\u201c kinnitas Asko L\u00f5hmus kohtule esitatud apellatsioonikaebuses.
Keskkonna\u00f5iguse Keskuse jurist Triin J\u00e4\u00e4dmaa leiab, et kuna kohtul tuleb k\u00f5nealuse kaasuse puhul otsustada v\u00e4ga oluliste \u00f5igusk\u00fcsimuste \u00fcle, millel on suur m\u00f5ju Keskkonnaameti edasisele tegevusele, siis on v\u00e4ga v\u00f5imalik, et asi l\u00e4heb Riigikohtuni. \u201cEelk\u00f5ige pean silmas Natura hindamise l\u00e4biviimist metsaraiete puhul, mida senimaani Keskkonnaamet pole teinud, rikkudes sellega Euroopa Liidu \u00f5igust,\u201d selgitas J\u00e4\u00e4dmaa. K\u00d5K-I esindaja lisas, et veel on selles vaidluses oluline esimese astme kohtu seisukoht, mille kohaselt metsateatise registreerimine on kaalutlusotsus.<\/p>\n\n\n\n

Seni on Keskkonnaamet v\u00e4ga j\u00e4igalt seaduses\u00f5nast kinni pidanud ning lubanud k\u00f5iki raieid, millele seadus otses\u00f5nu keeldu ei sea. Kohus sellega ei n\u00f5ustunud ning m\u00e4rkis:\u00a0“Kui s\u00f5naselget raie teostamise keeldu \u00a0\u00f5igusaktides konkreetse ala osas pole, tuleb vastustajal raie lubamist kaaluda. Sel juhul ei ole kuidagi v\u00e4listatud raie teostamise keelamine ka kaalutlus\u00f5iguse alusel (st kui see on vajalik LKS-st tuleneva isendi kaitse s\u00e4tete eesm\u00e4rgi t\u00e4itmiseks, nt olukord, kus taotletud raied, arvestades olemasolevat olukorda moodustavad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suure osa kogu kaitstava elupaiga puistute pindalast ja sellega seatakse ohtu kaitset vajavad elupaigad, aga ka nt l\u00e4heduses oleva p\u00fcsielupaiga kaitse eesm\u00e4rgid, st liigi soodsa seisundi tagamine \u2013 LKS \u00a7 3).”\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Loe lisaks:<\/strong><\/p>\n\n\n\n