{"id":8794,"date":"2020-10-16T01:46:09","date_gmt":"2020-10-15T23:46:09","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=8794"},"modified":"2021-09-21T16:50:45","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:45","slug":"15-10-2020-sei-tallinn-selgitab-oma-rolli-metsanduse-arengukava-protsessis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/15-10-2020-sei-tallinn-selgitab-oma-rolli-metsanduse-arengukava-protsessis\/","title":{"rendered":"15.10.2020: SEI TALLINN SELGITAB OMA ROLLI METSANDUSE ARENGUKAVA PROTSESSIS"},"content":{"rendered":"

Kopeeritud Loodusaja meililistist 16.10.2020. Loodusaja list on Tartu \u00fclikooli hallatav keskkonnateemaline meililist.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus (SEI Tallinn) peab vajalikuks esitada omapoolne seisukoht metsanduse arengukava m\u00f5ju hindamisega seoses, kuiv\u00f5rd meedias levib palju vastuk\u00e4ivat infot. Kohati v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da isegi mulje, et SEI Tallinna t\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu on metsanduse arengukava koostamine takerdunud v\u00f5i omistatakse meie juhtimisel tehtud anal\u00fc\u00fcsile keskkonnam\u00f5ju strateegilise hindamise (KSH) staatus. Sellega seoses soovime selgitada oma rolli selles protsessis.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Meie osalemine metsanduse pikaajalise arengukava koostamise protsessis sai alguse eelmise aasta juunis, kui riigikantselei kuulutas v\u00e4lja riigihanke “Metsanduse arengukava aastani 2030 keskkonnam\u00f5ju strateegiline hindamine ja oluliste m\u00f5jude anal\u00fc\u00fcs”. SEI Tallinn koos partneritega esitas pakkumuse 19. Juunil 2019. Meie \u00fchispakkumine tunnistati hankele vastavaks ja hankija asus lepingut koosk\u00f5lastama. Leping loodeti s\u00f5lmida juulikuu jooksul, kuid ka veel augustis k\u00e4isid poolte vahel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised. Hankijale oli selgeks saanud, et lepingu osapooleks peab olema ka keskkonnaministeerium, kes metsanduse arengukava aastani 2030 (MAK2030) praktiliselt koostab, ja lepingus pakutud ajakava KSH l\u00e4biviimiseks on ebarealistlik. Riigikantselei juristide hinnangul aga hanketingimusi, sh lepingu osapooli v\u00f5i t\u00e4htaegu lepingu s\u00f5lmimisel enam muuta ei saa. Nii juhtuski, et hange ja meie pakkumine v\u00f5eti tagasi. Seega, esimene MAK2030 KSH hange luhtus eba\u00f5nnestunud hanke mitte pakkujate puudumise t\u00f5ttu.<\/p>\n\n\n\n

Septembris 2019 kuulutas keskkonnaministeerium v\u00e4lja hanke \u201cMetsanduse arengukava 2030 arengustsenaariumite m\u00f5ju anal\u00fc\u00fcs\u201d. R\u00f5hutan siinkohal, et tegu oli arengustsenaariumite m\u00f5ju hindamise mitte arengukava KSH hankega. Hankega sooviti teada saada nelja arengustsenaariumi (rebane, karu, ilves ja hunt) m\u00f5ju neljale valdkonnale (majandus, \u00f6koloogia, sotsiaalia ja kultuur). SEI Tallinn moodustas ekspertr\u00fchma kaheksast oma ala tunnustatud eksperdist ja esitas taas \u00fchispakkumuse, mis kuulutati hankele vastavaks oktoobris. Hankija oli s\u00f5nastanud kuuest punktist koosneva t\u00f6\u00f6\u00fclesande, sealhulgas vajaduse esitada pakkumuses t\u00f6\u00f6 metoodika. Tagantj\u00e4rele tundub, et arusaamatused saidki alguse sellest, et SEI Tallinn pakkujana esitas metoodiliseks v\u00f5tteks Saaty meetodi. Saaty meetodi ise\u00e4rasuseks on v\u00e4ga lihtsustatult see, et esmalt t\u00f6\u00f6tatakse v\u00e4lja igat valdkonda iseloomustavad m\u00f5\u00f5dikud (indikaatorid), millele eksperdid annavad kaalud ja seej\u00e4rel hindepunktid, misj\u00e4rel leitakse vastavad osakaalud ja l\u00f5puks tekib osavaldkondade paremusj\u00e4rjestus. On arusaadav, et teatud aspektidel on kaalukam roll kui teistel. N\u00e4iteks ei saa kuidagi ignoreerida rahvusvahelisi ja Euroopa Liidu poliitikaid, millega Eesti on v\u00f5tnud kindlaid ja t\u00e4htajalisi kohustusi. Ekspertide hinnangul on s\u00e4\u00e4stva metsanduse puhul k\u00f5ige olulisem l\u00e4htuda kliimaneutraalsuse ja elurikkuse hoidmise eesm\u00e4rkidest, mis seavad raamistiku k\u00f5igile neljale valdkonnale. Andes k\u00f5igile neljale valdkonnale sama kaalu ei saavutata neid eesm\u00e4rke kuidagi. Kuigi Saaty meetodi puhul on tegemist eksperthinnanguga, k\u00e4ivad m\u00f5istagi nii kaalude kui m\u00f5juhinnangu juurde asjakohased selgitused ja p\u00f5hjendused. Ekspertr\u00fchm pakkus neljas valdkonnas v\u00e4lja 48 m\u00f5\u00f5dikut ja selgitas vahearuandes hindamise k\u00e4iku ja esialgseid tulemusi. Oluline s\u00f5num oli see, et t\u00f6\u00f6r\u00fchma hinnangul ei leidunud seda \u00fchte ja parimat arengustsenaariumit, vaid parima tulemuse oleks saanud erinevate stsenaariumite tegureid kombineerides.<\/p>\n\n\n\n

Vahearuande arutelul selgus, et keskkonnaministeerium ei ole sellise meetodi rakendamisega n\u00f5us, kuid ilmselt m\u00f5istsid nad samas, et SEI Tallinn oligi selle meetodi pakkumuses esitanud, mis ka omavahelise lepinguga oli kinnitatud. Tundus, et hankijale valmistasid enim meeleh\u00e4rmi ekspertide kaalud, ise\u00e4ranis \u00f6koloogiliste n\u00e4itajate esile t\u00f5stmine. Keskkonnaministeeriumi asekantsler tuletas meelde, et tegemist on metsanduse mitte looduskaitse arengukavaga. Praktiliselt kuni 2019. aasta viimaste tundideni toimus t\u00f6\u00f6 l\u00f5pparuandega, kuiv\u00f5rd keskkonnaministeerium oli tellinud detailse retsensiooni, millele eksperdid mahukate kommentaaridega vastasid ja omi seisukohti korduvalt selgitasid. Samal ajal otsisid keskkonnaministeerium ja SEI Tallinn kompromisse l\u00f5pparuande \u00fcle andmiseks\/vastu v\u00f5tmiseks ja lepingutasu maksmiseks. Kokkuleppemenetluse tulemusena n\u00f5ustus SEI Tallinn keskkonnaministeeriumi pakutuga, sealjuures v\u00e4hendatud tasuga. N\u00f5ustumise p\u00f5hjuseks oli peamiselt asjaolu, et me ei pidanud tegema j\u00e4releandmisi oma t\u00f6\u00f6 j\u00e4reldustes (vt v\u00e4ljav\u00f5tet allpool). Need j\u00e4id paika ja ekspertr\u00fchm on j\u00e4tkuvalt nende taga, sest nagu igasuguse eksperthinnangu puhul, esindab see vaid nende inimeste p\u00f5hjendatud arvamust. T\u00f6\u00f6r\u00fchm andis hinnangu, milline m\u00f5ju v\u00f5ib kaasneda metsanduse arengustsenaariumitega neljas valdkonnas l\u00e4htudes kokkulepitud meetodikast. Seega ei saa meie meelest kuidagi v\u00e4ita, et me ei t\u00e4itnud \u00fclesannet. Kahjuks t\u00f5rjus keskkonnaministeerium ka meie ettepanekut tutvustada meie j\u00e4reldusi ja kaalutlusi MAK2030 juhtkogule.<\/p>\n\n\n\n

Meile pandi peamiseks \u201cs\u00fc\u00fcks\u201d seda, et l\u00e4htusime metsanduse arengustsenaariumite anal\u00fc\u00fcsil kliima ja elurikkuse juhtfunktsioonist. Kuid on selge, et seda juhtfunktsiooni ei saa ignoreerida ka koostatavas metsanduse arengukavas aastani 2030.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast seda, kui kokkulepe oli keskkonnaministeeriumiga s\u00f5lmitud, soovisime anda oma t\u00f6\u00f6le paremat v\u00e4ljan\u00e4gemist, tellisime keeletoimetamise ja k\u00fcljenduse. Meile ootamatult keskkonnaministeerium murdis kokkulepet ja tegi avalikuks nii l\u00f5pparuande l\u00f5plikult vormistamata versiooni kui meievahelise kokkuleppe oma kodulehel, samas keeldudes l\u00f5pparuannet asendamast vormistatud versiooniga, kui seda pakkusime. Veelgi enam, keskkonnaministeerium keelas meil l\u00f5pparuannet oma kodulehel avalikustada, seep\u00e4rast leiab vormistatud aruannet<\/a> vaid ETISes.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ike seda ei oleks tahtnud enam meenutada, aga kuna j\u00e4tkuvalt on p\u00e4evakorral metsanduse arengukava KSH ja selle luhtunud hanked, siis pidasime vajalikuks teemat omalt poolt kommenteerida.<\/p>\n\n\n\n

Lugupidamisega,<\/p>\n\n\n\n

Metsanduse arengustsenaariumite m\u00f5ju anal\u00fc\u00fcsi t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht<\/p>\n\n\n\n

Kaja Peterson<\/p>\n\n\n\n

Metsanduse arengustsenaariumite m\u00f5ju anal\u00fc\u00fcsi l\u00f5pparuande j\u00e4reldused ja soovitused (v\u00e4ljav\u00f5te):<\/strong><\/p>\n\n\n\n