{"id":8986,"date":"2020-12-22T02:45:42","date_gmt":"2020-12-22T00:45:42","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=8986"},"modified":"2021-09-21T16:50:44","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:44","slug":"22-12-2020-vastuskiri-taani-minister-valjendab-muret-puidu-masspoletamise-mojude-ule-eesti-metsadele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/22-12-2020-vastuskiri-taani-minister-valjendab-muret-puidu-masspoletamise-mojude-ule-eesti-metsadele\/","title":{"rendered":"22.12.2020: ANSWER: DENMARK MINISTER EXPRESSES CONCERN ON EFFECTS OF MASS WOOD BURNING ON ESTONIAN FORESTS"},"content":{"rendered":"

Eile saabus <\/strong>Taani kliimaministri Dan J\u00f8rgenseni vastus<\/strong><\/a> kodaniku\u00fchenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) algatatud <\/strong>313 eestlase l\u00e4kitusele Taani rahvale ja otsustajatele<\/strong><\/a>. Minister v\u00e4ljendas muret Taani biomassikasutuse m\u00f5ju \u00fcle Eesti metsadele ja osutas juunis Taani parlamendiparteide enamuse poolt tehtud otsusele, mille kohaselt tuleb biomassi tarbimine suunata puidule, mis on kogutud aladelt, kus s\u00fcsinikuvaru on stabiilne v\u00f5i suureneb. Keskkonnaagentuuri andmetel on Eesti metsa s\u00fcsinikuvaru aga pikaajalises ja pidevas kahanemises.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"
Dan J\u00f8rgensen<\/strong><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Taani kliimaminister kinnitas, et jagab eestlaste muret ning viitas taastuvenergia direktiivi uuendusega kaasnevatele rangematele n\u00f5uetele. Viimaseid hindavad spetsialistid siiski ebapiisavateks. Minister J\u00f8rgenseni s\u00f5nul on Taani valitsus tellinud ka anal\u00fc\u00fcsi, et selgitada v\u00e4lja m\u00f5jusid puidu k\u00fctteks ning elektriks kasutamise v\u00e4hendamisele pikas perspektiivis. Ometi on selline tegevuskava \u00fcsna kaugel Euroopa Teaduste Akadeemia teravast soovitusest v\u00e4hendada j\u00e4rsult biomassip\u00f5hist energiatootmist.<\/p>\n\n\n\n

Euroopa Parlamendi juhtiv asepresident Frans Timmermans on lubanud saabuva aasta jooksul biomassenergeetika-alast seadusandlust parandada. Ka see v\u00f5ib oluliselt muuta kogu maailma metsa- ja energiapoliitika suundumusi, sealhulgas Eesti omi. EMA hinnangul peaks Euroopa Liit tegutsema vastavalt EL-i Roheleppele, mis dikteerib: \u201eHeite t\u00e4iendav v\u00e4hendamine on keeruline \u00fclesanne. See n\u00f5uab ulatuslikke avaliku sektori investeeringuid ja suuremaid j\u00f5upingutusi erakapitali suunamiseks kliima- ja keskkonnameetmetesse, v\u00e4ltides samal ajal mittes\u00e4\u00e4stvate tavade kinnistumist.\u201d<\/p>\n\n\n\n

\u201ePraegu on oht, et mittes\u00e4\u00e4stvad tavad kinnistuvad, kuna riikidel on tehtud juba mahukad investeeringud biomassip\u00f5hisesse energiakasutusse ning s\u00f5lmitud ka olulised kestvuslepped, kusjuures muul viisil ei saa ka Liidu taastuvenergia eesm\u00e4rgid t\u00e4idetud,\u201c leidis Eesti Metsa Abiks rahvusvahelise kommunikatsiooni spetsialist Martin Luiga. \u201eLiikmesriike ei saa ka otseselt s\u00fc\u00fcdistada selles, et on j\u00e4rgitud Euroopa Liidu poliitikat, kuigi oleks v\u00f5inud ja ehk isegi pidanud n\u00f5udma paremat poliitikat. Aga puidu massp\u00f5letamise k\u00fcsimus on just \u00fcks sellistest, mille lahendamiseks l\u00e4heb tegelikult vaja Euroopa Liidu keskuse otsustavat sekkumist \u2013 mis t\u00e4hendab muu hulgas oma vigade tunnistamist ja nende otsustavat heastamist.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Loe lisaks:<\/strong><\/p>\n\n\n\n