{"id":9025,"date":"2021-01-14T02:42:47","date_gmt":"2021-01-14T00:42:47","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=9025"},"modified":"2021-09-21T16:50:44","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:44","slug":"14-01-2021-metsakaitsjate-viis-soovi-tulevasele-valitsusele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/14-01-2021-metsakaitsjate-viis-soovi-tulevasele-valitsusele\/","title":{"rendered":"14.01.2021: METSAKAITSJATE VIIS SOOVI TULEVASELE VALITSUSELE"},"content":{"rendered":"

Valitsuse laialiminekuga seoses paneb kodaniku\u00fchendus Eesti Metsa Abiks (EMA) tulevastele otsustajatele s\u00fcdamele, et juba mitmendat aastat v\u00e4ltav metsanduskriis vajab ikka veel pakiliselt sekkumist.<\/strong> Kuni viivitatakse \u00fcleraie peatamiseks vajalike otsuste vastu v\u00f5tmisega, seni mureneb \u00fchiskonna usk vastutavate institutsioonide heasoovlikkusse ja p\u00e4devusse. <\/strong>

EMA juhib tulevaste otsustajate t\u00e4helepanu viiele peamisele tulipunktile, mis vajaksid kiiret ja otsustavat sekkumist.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

1.<\/strong> \u00dcleraie peab l\u00f5ppema.<\/strong> Maksimaalselt 8 miljoni tihumeetrist aastast raiemahtu peetakse s\u00e4\u00e4stlikuks nii kliimatingimuste ja elurikkuse hoidmise kui stabiilse puidukasutuse m\u00f5ttes. Nii on see olnud alates Eesti metsapoliitika heakskiitmise dokumendi vastu v\u00f5tmisest 1997. aastal kuni metsanduse arengukava 2030 stsenaariumitele tehtud m\u00f5juhinnangu valmimiseni. Sellegipoolest on viimase k\u00fcmne aasta keskmine raiemaht olnud ligi 11 miljonit tihumeetrit aastas. Raiemahtude kontrolli alla saamine hoiaks \u00e4ra sotsiaalmajanduslikku ning \u00f6koloogilist katastroofi meie l\u00e4hitulevikus. Oskuslikul l\u00e4biviimisel ei pea raiemahtude langetamine kujutama kahju t\u00f6\u00f6h\u00f5ivele ja majandusele tervikuna. See annab hoopis lootust stabiilsema ning j\u00e4tkusuutlikuma tuleviku saabumisele ning aitab kaasa Euroopa roheleppe eesm\u00e4rkide t\u00e4itmisele.<\/p>\n\n\n\n

2. Looduskaitsealad ja kaitsealused liigid peavad saama piisavalt kaitstud. <\/strong>Kaitsekordade pidev leevendamine on toonud kaasa majanduspiirangute massilise \u00f5gvendamise kaitsealadel ja kaitsealuste liikide elupaikades. N\u00e4iteks Eesti metsalindude arvukus on Keskkonnaagentuuri andmetel pidevas langustrendis. \u00dcha enam lubatakse kaitsealuses looduses mitmesugust majandustegevust, sealhulgas lageraieid. Loodusv\u00e4\u00e4rtused peavad saama kaitstud vastavalt Euroopa Liidu \u00f5igusaktidele ja Eesti vabariigi seadustele.<\/p>\n\n\n\n

3. Kogukonnad peavad saama \u00f5igusriigile v\u00e4\u00e4riliselt oma kodumetsade majandamisse kaasatud<\/strong>. Viimaste aastate jooksul on oma kodumetsade kaitseks RMK-ga kemplema pidanud k\u00fcmned kogukonnad \u00fcle Eesti. Hiljaaegu p\u00f6\u00f6rdus H\u00e4\u00e4demeeste kogukonda \u00fchendav MT\u00dc Rannam\u00e4nniku kaitseks Romantilise rannatee metsade p\u00e4\u00e4stmiseks lausa kohtu poole. Alandav kauplemine iga viimase kui riigimetsa t\u00fckikese \u00fcle peab j\u00e4\u00e4ma ajalukku. Kogukondadele tuleb tagada \u00f5igus m\u00e4\u00e4rata asustuse l\u00e4hedase metsa p\u00f5hifunktsioon ja majandamisre\u017eiim juba planeerimise algfaasis. Sellist protsessi k\u00e4iku toetab ka kaasamise hea tava.<\/p>\n\n\n\n

4. Puidu massp\u00f5letamisele tuleb piir seada.<\/strong> Puidulise biomassi energeetikas kasutamisel tuleb juhinduda Euroopa Akadeemiate N\u00f5ukogu \u00fcleskutsest v\u00e4hendada biomassip\u00f5hist energiatootmist j\u00e4rsult ning otsustavalt. Praegune biomassikasutus ei ole teadusp\u00f5hine ning soodustab ka \u00fcleraiet. USA keskkonna\u00f5igusega tegeleva m\u00f5ttekoja Partnership for Policy Integrity direktor dr. Mary S. Booth kinnitab, et teadlased \u00fcle kogu maailma \u2013 kaasa arvatud Euroopa Liidu teadusn\u00f5unikud \u2013, on hoiatanud, et metsapuidu p\u00f5letamine hoopis suurendab s\u00fcsinikuheidet fossiilk\u00fctustega v\u00f5rreldes. Eesti metsasid laastab eelk\u00f5ige L\u00e4\u00e4ne-Euroopa energiajaamadele \u201ekatlak\u00fctet\u201c tarniv pelletit\u00f6\u00f6stus, kuid \u00fcha suuremaks ohuks on ka Ida-Virumaa puidup\u00f5letusjaamad. Ehkki algselt pidi graanulite tootmine baseeruma eelk\u00f5ige muu puidut\u00f6\u00f6stuse j\u00e4\u00e4kide kasutamisel, siis on praeguseks teada, et pelletiteks pressitakse ka kvaliteetsemat metsaressurssi. Ka majanduslikus m\u00f5ttes on tegemist k\u00f5ige v\u00e4hev\u00e4\u00e4rtuslikuma puidukasutuse viisiga.<\/p>\n\n\n\n

5. \u00dchiskondlikku konflikti tuleb maandada.<\/strong> Metsanduse arengukava uues juhtkogus tuleb tagada erinevate huvir\u00fchmade tasakaalustatud osalus. Arengukava peab juhtima neutraalne osapool, kes tagab k\u00f5ikide vaatepuntide tasakaalustatud arvestamise ning l\u00e4htub Eesti metsa kui meie \u00fchise ressursi j\u00e4tkusuutliku kasutamise printsiibist, arvestades sealjuures mitte ainult metsa kui puidut\u00f6\u00f6stuse toormeallikaga, vaid ka selle rekreatiivse, kultuurilise ja mitmek\u00fclgse sotsiaalmajandusliku (loodusturism, marjulised, seenelised jm.) v\u00e4\u00e4rtusega.

Reastatud probleemid vajavad \u00fcha pakilisemalt lahendamist. Metsa kui meie elukeskkonnale, kultuurile ja majandusele mitmest aspektist olulise s\u00fcsteemi heaperemehelik ning pikapilguline k\u00e4sitlemine on oluline suure osa Eesti rahva jaoks. Loodame, et uus valitsus t\u00f5stab meie riigi poliitilise pea liiva seest v\u00e4lja ja m\u00f5istab, et see teema vajab juba ammu tarka ja tasakaalustatud lahendust. Kaotada on palju, aga v\u00f5ita samuti.<\/p>\n\n\n\n

Loe lisaks:
<\/strong>
<\/p>\n\n\n\n