{"id":9067,"date":"2021-01-26T05:24:31","date_gmt":"2021-01-26T05:24:31","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=9067"},"modified":"2021-09-21T16:51:05","modified_gmt":"2021-09-21T16:51:05","slug":"26-01-2021-ema-loodab-uuelt-valitsuselt-korra-taastamist-looduskaitsealadel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/26-01-2021-ema-loodab-uuelt-valitsuselt-korra-taastamist-looduskaitsealadel\/","title":{"rendered":"26.01.2021: EMA LOODAB UUELT VALITSUSELT KORRA TAASTAMIST LOODUSKAITSEALADEL"},"content":{"rendered":"

Kodaniku\u00fchendus Eesti Metsa Abiks (EMA) soovib ametisse astuvale valitsusele j\u00f5udu, avaldades samas lootust, et uued otsustajad suudavad taastada korra looduskaitsealadel. Satelliitandmestiku p\u00f5hjal<\/a> on Eestis aastatel 2001-2019 rahvusvahelise t\u00e4htsusega kaitsealustelt Natura aladelt kadunud \u00fcle 15 000 hektari metsakatet, kusjuures 80 protsenti sellest raiuti aastatel 2015-2019. Viimase Keskkonnaagentuuri (KAUR) raporti<\/a> j\u00e4rgi on \u00fcheteistk\u00fcmnest Natura metsaelupaigast 10 halvas v\u00f5i ebapiisavas seisundis.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

Kodaniku\u00fchendus anal\u00fc\u00fcsis raielubasid, mis olid m\u00f6\u00f6dunud aastal v\u00e4ljastatud looduskaitsealadele ning hindab numbritele otsa vaadates, et paljudel juhtudel on tegemist majanduslikel eesm\u00e4rkidel l\u00e4bi viidavate raietega. Ainu\u00fcksi lageraielubasid on eelmisel aastal looduskaitsealadele v\u00e4ljastatud enam kui 750 hektarile. V\u00f5rreldes RMK-ga raiuvad erametsaomanikud looduskaitsealasid tunduvalt agaramalt kui riigimetsa haldajad.

EMA andmetel v\u00e4ljastati seisuga 02.01.2020 \u2013 01.01.2021 Eesti looduskaitsealadele raielubasid kokku 7736,76 hektarile, sellest 70,9% erametsadesse ja 29,1% riigimetsa. Natura aladele v\u00e4ljastati raielubasid kokku 6244,12 hektarile, sellest \u00fcle kahe kolmandiku erametsadesse. Keskkonnaagentuuri hinnangul teostatakse v\u00e4ljastatud raielubadest erametsades 66% ja riigimetsades 87%. Kuna Natura alad kattuvad suures osas looduskaitsealadega, siis \u00fchtib enamik nendele aladele v\u00e4ljastatud raielubadest ka kaitsealadele v\u00e4ljastatud lubadega.\u00a0

Keskkonnaagentuur on anal\u00fc\u00fcsis ,,\u00dclevaade loodusdirektiivi metsaelupaikade seisundist (2013-2018)\u201d leidnud, et ligi pool metsaelupaikade uuendusraiete teatistest on v\u00e4ljastatud kaitsealadel asuvatesse elupaikadesse (lk 26). See t\u00e4hendab, et hoiualade ja kaitsealade piiranguv\u00f6\u00f6ndite re\u017eiim ei taga metsaelupaikade s\u00e4ilimist. Anal\u00fc\u00fcsis on v\u00e4lja toodud, et metsakadude satelliitseire p\u00f5hjal j\u00f5uti tulemuseni, mille kohaselt kaitstavate alade v\u00f6\u00f6ndites on viimase 6 aasta jooksul h\u00e4vinud 1034 ha elupaiku (lk 3). Seire tulemusena leiti, et k\u00f5igi Natura v\u00f5rgustiku metsaelupaikade seisundi \u00fcldhinnang on \u201chalb\u201d (lk 28).

EMA hinnangul tuleks majandusliku kasu saamise eesm\u00e4rgil teostatavad uuendusraied (mille hulka kuuluvad nii lage- kui turberaied) looduskaitsealadel v\u00e4listada. M\u00f5istetavad on looduskaitselistel eesm\u00e4rkidel, n\u00e4iteks soode taastamise huvides teostatavad raied, samuti looduslike oludega arvestav p\u00fcsimetsandus piiranguv\u00f6\u00f6ndis, kui see ei kahjusta ala kaitse-eesm\u00e4rke. Lubatavad ei tohiks olla majandusliku kasu saamise eesm\u00e4rgil teostatavad suuremahulised raiet\u00f6\u00f6d, mille tulemusel metsaelustik vaesustub. Paraku on EMA tunnistanud sellist raietegevust nii riigi- kui erametsades, vaidlustades muu hulgas RMK lageraieid K\u00e4\u00e4pa maastikukaitsealal metsise elupaigas ja dokumenteerides ulatuslikke rasketehnikaga teostatud lageraieid Lahemaa rahvuspargis erametsaomanike maadel.\u00a0

Eestimaalaste kasvav rahulolematus riigimetsa majandamise intensiivsusega looduskaitsealadel ja puhkemetsades kajastub \u00fcha teravamalt ka ajakirjanduses ning sunnib kohalikke kogukondi kodumetsade kaitseks organiseeruma. Viimastel aastatel on kodaniku\u00fchendus \u00fcritanud seista vastu trendile, kus Keskkonnaamet (KeA) laseb kaitsealadele lageraied.<\/p>\n\n\n\n

Ehkki Looduskaitseseadus keelab piiranguv\u00f6\u00f6ndis uuendusraied, mille hulka kuuluvad ka lageraied, siis saab Keskkonnaamet selliseid raieid kaitse-eeskirjaga lubada. EMA on seisnud lageraiete lubamise vastu n\u00e4iteks V\u00f5handu j\u00f5e \u00fcrgoru kaitsealal ja Navesti maastikukaitsealal, ent seni pole Keskkonnaamet kodaniku\u00fchenduse soovitustega arvestanud. Uuematest muudatustest soovib amet hakata lageraieid lubama ka Matsalu rahvuspargis ja Vormsi maastikukaitsealal. EMA sooviks on leida Keskkonnaametiga \u00fchine keel. Loodetavasti leiavad kodaniku\u00fchenduse soovitused tulevikus KeA poolt suuremat toetust.

Raied kaitsealadel<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

Kaitsealadele, mille hulka EMA on arvanud nii looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, kaitsealad, looduspargid, hoiualad kui p\u00fcsielupaigad, v\u00e4ljastati eelmisel aastal lageraielubasid kokku 750,86 hektarile, sellest vaid 8,3% riigimetsa. Raadamislubasid v\u00e4ljastati 194,73 hektarile, sellest umbes 60% erametsa. Trassiraielubasid 17,39 hektarile, sellest umbes 55% riigimaale. Veerraielubasid 272,27 hektarile, sellest 98% eramaale. Aegj\u00e4rkse raie lubasid 1314,22 hektarile, sellest alla 6,3% riigimetsa. H\u00e4ilraielubasid 36,74 hektarile, sellest 100% erametsa. Harvendusraielubasid 2323,42 hektarile, sellest 60% eramaale. Valikraielubasid 41,23 hektarile, sellest 100% erametsa. Kujundusraielubasid 1026,39 hektarile, sellest \u00fcle 80% riigimetsa. Sanitaarraielubasid 1759,51 hektarile, sellest \u00fcle 80% erametsa.

Raied Natura aladel<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Natura aladele v\u00e4ljastati lageraielubasid kokku 576,19 hektarile, sellest linnualadele 500,91 hektarile ja loodusaladele 549,24 hektarile (Natura linnu- ja loodusalad kattuvad suures osas). Keskmiselt 10% lageraielubadest on v\u00e4ljastatud riigimetsa, \u00fclej\u00e4\u00e4nud erametsadesse. Raadamislubasid v\u00e4ljastati kokku 145,17 hektarile, sellest umbes kolmandik riigimetsa. Trassiraielubasid kokku 11,85 hektarile, sellest umbes 60% riigimetsa. Veerraielubasid 226,05 ha, sellest 98% erametsa. Aegj\u00e4rkse raie lubasid kokku 1043,09 hektarile, sellest vaid 5,7% riigimetsa. H\u00e4ilraielubasid kokku 36,74 hektarile, sellest 100% erametsa. Harvendusraielubasid kokku 1675,49 hektarile, sellest 28% riigimetsa. Valikraielubasid 39,31 hektarile, sellest 100% erametsa. Kujundusraielubasid 1002,28 hektarile, sellest umbes 80% riigimetsa. Sanitaarraielubasid 1487,69 hektarile, sellest \u00fcle 80% erametsa.

Kodaniku\u00fchenduse lootus ja palve on, et uus valitsus t\u00f6\u00f6tab selle nimel, et meie looduskaitsealad saaksid kaitstud liigse majandustegevuse eest. Looduskaitsealade primaarne funktsioon on looduse kaitsmine, aga mitte puidut\u00f6\u00f6stuse toormega varustamine. Vastasel juhul saavad kahjustatud alade looduskaitselised eesm\u00e4rgid, mille t\u00e4itmist n\u00f5uavad nii Eesti kui Euroopa Liidu seadused.<\/p>\n\n\n\n

Loe lisaks:<\/strong><\/p>\n\n\n\n