{"id":9081,"date":"2021-01-29T02:24:21","date_gmt":"2021-01-29T02:24:21","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=9081"},"modified":"2021-09-21T16:55:07","modified_gmt":"2021-09-21T16:55:07","slug":"29-01-2021-euroopa-kohus-lukkas-rahvusvahelise-biomassikaebuse-tagasi-kuna-puidu-masspoletamine-mojutab-kaebajaid-samamoodi-nagu-ulejaanud-uldsust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/29-01-2021-euroopa-kohus-lukkas-rahvusvahelise-biomassikaebuse-tagasi-kuna-puidu-masspoletamine-mojutab-kaebajaid-samamoodi-nagu-ulejaanud-uldsust\/","title":{"rendered":"29.01.2021: EUROOPA KOHUS L\u00dcKKAS RAHVUSVAHELISE BIOMASSIKAEBUSE TAGASI, KUNA PUIDU MASSP\u00d5LETAMINE M\u00d5JUTAB KAEBAJAID SAMAMOODI, NAGU \u00dcLEJ\u00c4\u00c4NUD \u00dcLDSUST"},"content":{"rendered":"

\u00dcle-eelmise aasta m\u00e4rtsis Euroopa Kohtusse antud <\/strong>kaebus<\/strong><\/a>, mille hagejate hulgas oli isikuid ja organisatsioone kuuest riigist, <\/strong>l\u00fckati l\u00f5plikult tagasi<\/strong><\/a> kaebajate kaebe\u00f5iguse puudumise t\u00f5ttu. Nimelt leidis kohus, et taastuvenergia direktiivi puidulist biomassi puudutav osa m\u00f5jutab kaebajaid samamoodi nagu \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00fcldsust. Samas ei eitanud kohus hagejate esitatud probleemide reaalsust.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

Kaebajate hulka kuulusid Slovakkia, Iirimaa, Prantsusmaa, Rumeenia, USA ja Eesti isikud ning organisatsioonid. Eestist osales SA Hiite Maja esindajana luuletaja ja esseist Hasso Krull, kelle kaebuse sisuks oli, et puidu p\u00f5letamise toetamine kiirendab looduslike p\u00fchapaikade h\u00e4vimist. Kohtuasja ette valmistamisel osales kohaliku koordinaatori ja n\u00f5ustajana ka kodaniku\u00fchendus Eesti Metsa Abiks (EMA).<\/p>\n\n\n\n

Kaebajad t\u00f5id v\u00e4lja, et fossiilk\u00fctuste puiduga asendamine suurendab s\u00fcsinikuheidet, mitte ei v\u00e4henda seda, tekitab \u00f5husaaste kaudu terviseprobleeme ja soodustab loodusmetsade h\u00e4vimist.<\/p>\n\n\n\n

\u201eHoolimata kaebuse tagasil\u00fckkamisest aitas see t\u00f5sta teadlikkust puidu massp\u00f5letamise ohtudest, mis \u00fcle kogu Euroopa \u00fcha enam meedia t\u00e4helepanuv\u00e4lja on t\u00f5usnud,\u201c toonitab EMA rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 spetsialist Martin Luiga. Euroopa Komisjoni Teadusuuringute \u00dchiskeskus avaldas hiljuti raporti<\/a>, mille p\u00f5hjal kahek\u00fcmne neljast bioenergia kasutamise stsenaariumist k\u00e4tkevad kaksk\u00fcmmend kolm ohtu kliimale ja elurikkusele. Samuti toonitati raportis, et 20% Euroopa Liidus p\u00f5letatavast puidust p\u00e4rineb tundmatutest allikatest.<\/p>\n\n\n\n

Euroopa metsade kaitset k\u00e4sitlev ministrite konverents Forest Europe andis eelmisel aastal aga teada<\/a>, et viimase viie aastaga on h\u00e4vinud 42% Euroopa puutumata metsadest. Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel on 85% Euroopa metsaelupaikadest halvas v\u00f5i v\u00e4ga halvas seisundis ning selle peap\u00f5hjuseks nimetatakse metsandust. Ka Eestis on viimase Keskkonnaagentuuri (KAUR)\u00a0raporti j\u00e4rgi \u00fcheteistk\u00fcmnest rahvusvahelise t\u00e4htsusega Natura metsaelupaigast 10 halvas v\u00f5i ebapiisavas seisundis.<\/p>\n\n\n\n

Viimastel aastatel on hakatud puidu massp\u00f5letamise soodustamisega kaasnevaid probleeme tunnistama nii Euroopa Liidu kui kohalikul tasandil. Euroopa Parlamendi juhtiv asepresident Frans Timmermans on lubanud<\/a> k\u00e4esoleval aastal puidulise biomassi kasutuse reeglid teadusega suuremasse koosk\u00f5lla viia. Ka \u00e4sja ametisse astunud Eesti valitsusjuht Kaja Kallas on lubanud<\/a>, et valitsus p\u00fc\u00fcab Narva kateldes puidu p\u00f5letamise l\u00f5petada, vastupidiselt varasematele plaanidele p\u00f5letatavaid puidukoguseid suurendada.<\/p>\n\n\n\n

Kodaniku\u00fchendus Eesti Metsa Abiks kavatseb j\u00e4tkata t\u00f6\u00f6d energiapoliitika teadusp\u00f5hise reformimise suunal nii Eesti kui EL-i tasandil kuni eesm\u00e4rgi saavutamiseni. Oma tegevuses l\u00e4htub EMA Euroopa Akadeemiate N\u00f5ukogu \u00fcleskutsest, mille kohaselt peab s\u00fcsinikuarvestuse reegleid p\u00f5hjalikult muutma ning kliimaohtlikke puidup\u00f5letusskeeme rahvusvahelisel tasandil piirama.<\/p>\n\n\n\n

Loe lisaks:<\/strong><\/p>\n\n\n\n