<\/p>\n
Kodanike algatatud avalik\u00a0<\/strong>kiri ning sellele kogutud allkirjad t\u00f5id metsandusliku kriisi Riigikogu keskkonnakomisjoni\u00a0<\/strong>istungi keskseks teemaks.<\/strong><\/p>\n Komisjoni istungil osalesid ka maaelukomisjoni liikmed ning\u00a0kaasatud olid mitmesugused osapooled.<\/p>\n Ettekannetega esinesid Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo T\u00fc\u00fcr<\/strong>, Tartu \u00dclikooli juhtivteadur Asko L\u00f5hmus<\/strong>, Eesti Maa\u00fclikooli professorid\u00a0Hardi Tullus<\/strong>\u00a0 ja Henn Korjus<\/strong>\u00a0ning Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Allan Sims<\/strong>.<\/p>\n <\/p>\n Kaasamisprobleemid<\/strong><\/p>\n Tarmo T\u00fc\u00fcr osutas keskkonna\u00fchenduste kesisele kaasamiskogusele metsanduspoliitiliste otsuste juures ning avaldas lootust, et peale \u00fchiskonnas tekkinud debatti ning esimesi Metsandusn\u00f5ukogu poolseid vastutulekuid laane- ja salumetsade kaitses hakkab olukord l\u00f5puks paranema. T\u00fc\u00fcr leidis, et kuna metsanduspoliitika on olnud aastaid majanduslike huvide poole kaldu, kahjustades t\u00f5siselt meie metsade elurikkust ning j\u00e4tkusuutlikke majandamisv\u00f5imalusi, siis tuleks kehtestada juba enne praegu kehtiva metsanduse arengukava ametlikku l\u00f5pudaatumit uus, s\u00e4\u00e4stlikum arengukava.<\/p>\n <\/p>\n Eemaldumine s\u00e4\u00e4stvast metsandusmudelist<\/strong><\/p>\n Asko L\u00f5hmus tegi l\u00fchisissevaate s\u00e4\u00e4stliku metsandusmudeli olemusse, mis on vormiliselt ka Eesti metsapoliitika aluseks seatud. Kui s\u00e4\u00e4stlik metsandusmudel peaks l\u00e4htuma eelk\u00f5ige keskkonnast, seej\u00e4rel sotsiaaltasandist ja k\u00f5ige l\u00f5puks kahe eelmise tasandi sisse paigutuvast majanduss\u00fcsteemist, siis Eesti metsanduspoliitika puhul on olukord t\u00e4pselt vastupidine \u2013 esmaj\u00e4rjekorras tulevad majandushuvid, sellele j\u00e4rgnevad sotsiaalsed vajadused ning alles viimasele kohale paigutub keskkonna s\u00e4\u00e4stmine.<\/p>\n <\/p>\n Turberaie ja SMI<\/strong><\/p>\n Professor Hardi Tullus selgitas eesk\u00e4tt turbe- ja valikraide olemust, Allan Sims tutvustas Statistilise metsainventuuri (SMI) v\u00e4lja arvutamise uut metoodikat, mille alusel saadi Eesti metsade aastaseks juurdekasvuks varasemast tunduvalt suurem number \u2013 tervelt 15 miljonit tihumeetrit. Rainer Vakra t\u00e4psustava k\u00fcsimuse j\u00e4rel selgus, et majandatavate metsade juurdekasv on siiski ainult 11,8 miljonit tihumeetrit. Kuna Eesti metsade raiemahtude v\u00e4lja arvutamise metoodika juures esineb eriarvamusi, siis ei ole tegelikult ka selge, kas raiemahud j\u00e4\u00e4vad juurdekasvu piiridesse v\u00f5i mitte. Tartu \u00dclikooli juhtivteadur Asko L\u00f5hmus tegi ettepaneku uute, k\u00f5iki osapooli rahuldavate anal\u00fc\u00fcside tegemiseks, et selgitada v\u00e4lja, kas Eesti metsade juurdekasv j\u00e4\u00e4b raiemahtude piiresse v\u00f5i mitte. Need anal\u00fc\u00fcsid on olulised, et teha kindlaks, ega meie metsade kogutagavara ei v\u00e4hene.<\/p>\n <\/p>\n EMA \u00fchineb Tarmo T\u00fc\u00fcri ettepanekuga hakata looma uut, s\u00e4\u00e4stlikumat metsanduse arengukava. Liikumine \u00fchineb ka Asko L\u00f5hmuse ettepanekuga parandada raiemahtude arvutamise metoodikat, selgitamaks v\u00e4lja, kas Eesti metsade tegelikud raiemahud ikka j\u00e4\u00e4vad lubatud juurdekasvu piiresse.<\/strong><\/p>\n <\/p>\n Vaata keskkonnakomisjoni metsakaitse teemalist istungit siit:<\/strong><\/p>\n