<\/p>\n
Austatud Riigikogu esimees Eiki Nestor<\/strong><\/em><\/p>\n Austatud rahandusminister Sven Sester<\/strong><\/em><\/p>\n Austatud keskkonnaminister Marko Pomerants<\/strong><\/em><\/p>\n Austatud siseminister Andres Anvelt<\/strong><\/em><\/p>\n Austatud Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra<\/strong><\/em><\/p>\n <\/p>\n Meie, kodaniku\u00fchenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) esindajad, p\u00f6\u00f6rdume teie poole parimatest demokraatliku ning vaba \u00fchiskonna tavadest l\u00e4htudes, et ei langetataks riiklikult t\u00e4htsat otsust ilma kodanikele kaasar\u00e4\u00e4kimisv\u00f5imalust pakkumata.<\/em><\/p>\n Vaid loetud kuude eest (10.01.2017) andis m\u00f5jukamaid Eesti puidut\u00f6\u00f6stureid (eesotsas Margus Kohava ja Aadu Polliga) koondav osa\u00fching Est-For Invest meedias esmakordselt teada puidut\u00f6\u00f6sturite plaanist rajada Eestisse hiiglaslik tselluloositehas. Investeeringu maksumus ulatuks miljardi euroni, tehas ise neelaks kuni kolm miljonit tihumeetrit puitu aastas.<\/em><\/p>\n Kolm miljonit on peaaegu kolmandik meie \u00fclem\u00f6\u00f6dunud aasta raiemahust.<\/em><\/p>\n Ehkki investorid v\u00e4idavad, et tehas hakkaks tarbima praegu ekspordiks minevat toorainet (ekspordiks l\u00e4heb samuti ligi 3 miljonit tihumeetrit), on ekspordiks minevale puidule t\u00f5usmas teisigi konkurente: P\u00e4rnusse ehitatakse vineerivabrikut, Auveres tahetakse biomassist elektrit tootma hakata, lisaks sellele n\u00f5uab valitsus RMKlt \u00fcha suuremaid dividendisummasid jne. Surve meie metsadele kasvab j\u00e4rjest.<\/em><\/p>\n Sellega paralleelselt on \u00fchiskonnas tekkinud suur metsanduspoliitiline debatt. Loodusteadlased, avaliku elu tegelased, turismiettev\u00f5tjad, metsanduskonsulendid ja k\u00f5ikv\u00f5imalikud huvigrupid \u00fcle kogu maa leiavad, et Eesti on kaldunud k\u00f5rvale s\u00e4\u00e4stliku metsandusmudeli teelt. Seda t\u00f5demust kinnitavad ka s\u00f5ltumatud rahvusvahelised allikad.<\/em><\/p>\n Meenutagem v\u00f5i kuu aja eest avalikustatud OECD keskkonnatulemuslikkuse raportit, mille j\u00e4rgi on Eesti \u00fcks k\u00f5ige intensiivsema metsamajandusega liikmesriike terves organisatsioonis. Selline asjade k\u00e4ik v\u00f5ib OECD spetsialistide hinnangul hakata ohustama meie metsade kogutagavarasid.<\/em><\/p>\n \u201eKuigi me ei hakanud sel teemal h\u00e4irekella laskma, t\u00f5ime selle siiski v\u00e4lja kui olulise k\u00fcsimuse. Eesti on v\u00e4ga l\u00e4hedal juurdekasvu mahule ning kui andmed peaksid olema vigased, v\u00f5ite te riskida oma ressursside ammendumisega,\u201c \u00fctles \u00fcks raporti autoritest, Eugene Mazur vaevalt kuu aega tagasi. (OECD: Eestist intensiivsemalt raiub oma metsi vaid \u00fcks arenenud t\u00f6\u00f6stusriik, Postimees, 1. m\u00e4rts 2017<\/a><\/u><\/span><\/span>)<\/em><\/p>\n Siinkohal tasub meelde tuletada, et aasta alguses toimunud metsakaitseteemalisel riigikoguistungil (17.01.2017) toonitas Tartu \u00dclikooli juhtivteadur Asko L\u00f5hmus, et tegelikult pole teada, kas Eesti metsade raiemahud \u00fcldse j\u00e4\u00e4vad s\u00e4\u00e4stliku piirm\u00e4\u00e4ra raamesse, sest statistilise metsainventuuri raiemahtude arvutamise metoodikas on arvestatavaid probleeme, n\u00e4iteks v\u00e4lit\u00f6\u00f6del k\u00e4ndude leidmise keerukus (alla 8 cm k\u00e4nde ei m\u00f5\u00f5deta) v\u00f5i ka t\u00f5siasi, et ortofotode anal\u00fc\u00fcsis ei suudeta eristada alla 0,5 hektari suuruseid lanke (Riigikogu keskkonnakomisjoni avalik istung, 17. jaanuar 2017<\/a><\/u><\/span><\/span>).<\/em><\/p>\n OECD keskkonnatulemuslikkuse raport soovitab soodustada Eestil kestlikku metsamajandamist l\u00e4bi metsakasutuse intensiivsuse v\u00e4hendamise. Ka kodanikuliikumise Eesti Metsa Abiks (EMA) aktivistid tunnetavad s\u00e4\u00e4stliku metsandusmudeli vajadust, et s\u00e4iliks Eesti metsade liigirikkus ja puhas loodus.<\/em><\/p>\n Siinkohal meenutagem, et vastavalt MS (“Metsaseaduse”)<\/a><\/u><\/span><\/span> \u00a7 2 l\u00f5ige 1 on metsaseaduse eesm\u00e4rgiks<\/strong> tagada metsa kui \u00f6kos\u00fcsteemi kaitse ja s\u00e4\u00e4stev majandamine ning \u00a7 2 l\u00f5ige 2 j\u00e4rgi<\/strong> on metsa majandamine s\u00e4\u00e4stev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisv\u00f5ime ja eluj\u00f5ulisuse ning \u00f6koloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmek\u00fclgse metsakasutuse v\u00f5imaluse.<\/em><\/p>\n Ka Eesti Vabariigi p\u00f5hiseaduse \u00a7 5 j\u00e4rgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada s\u00e4\u00e4stlikult.<\/em><\/p>\n Seega on praegune, s\u00e4\u00e4stlikust metsandusmudelist eemalduv poliitika selges vastuolus metsaseaduse \u00fclds\u00e4tetega ning kuna \u00fchiskond on ilmutanud sellisele tendentsile tugevat vastuseisu, siis oleks loomulik, et hiiglasliku tselluloositehase planeerimisarutelusse kaasataks laiem avalikkuse ning huvigruppide ring. Puidutoormevajaduse pidev suurendamine ning sellega kaasnev raietegevus l\u00e4heb vastuollu nii OECD raporti kui kohalike metsa\u00f6koloogide (nt Anneli Palo ja Asko L\u00f5hmuse) soovitustega.<\/em><\/p>\n