![\"\"](\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/01\/16UUDISED_EMA_looduslaager_2-300x225.jpg\")
Esimesel \u00f5htul tutvustas Ploompuu, kes tunneb \u00fcmberkaudseid metsasid nagu oma viite s\u00f5rme, paari tunni pikkuse ekskursiooni k\u00e4igus p\u00f5nevamaid puid, kelledest teadis r\u00e4\u00e4kida nii m\u00f5ndagi huvitavat. Juba otse bioloogi maja ees kasvab u 150 aasta vanune metsik \u00f5unapuu, mis on seest t\u00e4iesti t\u00fchjaks m\u00e4danenud ning peaaegu pooleks pragunenud, ent kannab ometi ohtralt saaki. Laagri l\u00f5pus toimunud talgutel \u00fcritasime puud ka veidi toestada, et see paremini ajale vastu peaks.<\/p>\n
Aga ka teistesse talu \u00fcmbruse puudesse suhtub bioloog nagu oma vanadesse semudesse, m\u00e4rgates nende heitlusi tormide v\u00f5i haigustega v\u00f5i muid kasvamise ise\u00e4rasusi. \u00dcmberkaudsetel vaestel, liiga savistel ja k\u00f5vadel, poolloodusliku ajalooga maadel leidub k\u00f5iksugu kummalisi puuvorme, n\u00e4iteks \u00fcle kahesaja aasta vanune tamm, mis on kasvult ometi nagu noor puu, k\u00e4\u00e4busvormina kasvanud m\u00e4nd, kes hoolimata ligi poole sajandini ulatuvast vanusest \u00fcletab vaevalt meetri jagu maa pinnast, 1967. aasta tormis \u00e4ra murdunud kask, mille okstest on tema t\u00fcvele uued puud kasvanud ning palju teisi kurioosseid metsaelanikke.<\/p>\n
P\u00fchap\u00e4eval toimus samuti kaks pikemat metsask\u00e4iku ning \u00fchine vabas vormis arutelu. Ploompuu n\u00e4itas l\u00e4hedusse j\u00e4\u00e4vat lanki, mille raiumisel on l\u00e4bi viidud osav pettus ning raiutud metsandusm\u00f5istetega m\u00e4ngimise teel lubatavast 7 ha suuruspiirangust rohkem kui 2 ha v\u00f5rra suurem lank. Keda see lugu t\u00e4psemalt huvitab, sellele saab T\u00f5nu Ploompuu t\u00e4psustavat info anda.<\/p>\n
K\u00fclastasime veel mitmeid lanke, n\u00e4iteks sellist, mida Ploompuu k\u00fcll raiesmikuna heaks n\u00e4iteks t\u00f5i, sest seal oli t\u00e4itsa v\u00f5imalik k\u00e4ia ning metsalised said ohtralt kasvavatest p\u00f5ldmarjadest ja metsmaasikatest k\u00f5hu t\u00e4is s\u00fc\u00fca. Kahjuks kaasnes raie enesega inetu lugu, sest seal on maha v\u00f5etud \u00fcle 1000 lapseeas tamme, kes l\u00e4ksid n\u00fc\u00fcd lihtsalt hakkepuiduks. P\u00e4\u00e4sta \u00f5nnestus nende hulgast vaid sadakond. T\u00f5nu Ploompuu saab vajadusel ka selle loo kohta t\u00e4psustavat infot anda.<\/p>\n
K\u00f5nealuse juhtumi puhul saab t\u00f5mmata nukra paralleeli hiljaaegu Tallinnas, Hiiule rajatud saja tamme pargiga, mis peaks t\u00e4histama peagi saabuvat Eesti Vabariigi 100 s\u00fcnnip\u00e4eva. Neid kitsale raudtee\u00e4\u00e4rsele alale kokku surutud kiduraid noori taimi, mille istutamine ja kahe aasta pikkuseks hoolduseks kuluv 40 000 eurot (400 eurot puu kohta) kaetakse Tallinna Keskkonnaameti vahenditest, ei kompenseeri k\u00fcmnendikkugi nendest tammikutest, mis praeguse intensiivse metsandusmudeli ja erametsamaadel vohava raieanarhia t\u00f5ttu brutaalselt h\u00e4vivad.<\/p>\n
Teise metsask\u00e4igu ajal k\u00fclastasime ka l\u00e4hedalasuvat Kadarpiku haigrukolooniat. See k\u00fclastus haakub![\"\"](\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/01\/16UUDISED_EMA_looduslaager_3-300x225.jpg\")
ka Metsa-Abil k\u00e4sil oleva looga, nimelt Teraksem\u00e4e haigrukoloonia p\u00e4\u00e4stmisega, sest Kadarpiku koloonias toimus kuus aastat tagasi lageraie, mille k\u00e4igus h\u00e4vitati palju 130-pealise koloonia pesapuid (kuhu kuulus lisaks hallhaigrutele 6-10 paari h\u00f5behaigruid, kes on Eestis seni ametlikult registreerimata liik, ehkki teda on m\u00e4rgatud siinmail juba v\u00e4hemalt seitsme aasta jooksul). Kuna lageraieala k\u00f5rvale j\u00e4i metsa veel alles, siis oli koloonial \u00f5nneks v\u00f5imalus sinna k\u00f5rvale \u00fcle kolida, et ei tuleks lahkuda kodukohaks kujunenud maadelt. N\u00fc\u00fcd, kuus aastat hiljem seda lanki ja selle k\u00f5rval asuvat kolooniat k\u00fclastades v\u00f5is n\u00e4ha, et langi pinnas on kevadeti ja suviti puu otsas asuvatest pesadest v\u00e4lja sadavate v\u00e4ljaheidete tulemusel lausa \u00fclev\u00e4etatud, nii et erinevalt \u00fcmberkaudsest maastikust kasvavad seal pooleteise-meetrised n\u00f5gesed, tugev reieni taimestik ja viljakad punased leedripuud. Nende puude puhul, kuhu haigrud \u00fcle on kolinud, juhtis Ploompuu laagriliste t\u00e4helepanu t\u00f5siasjale, et haigrute v\u00e4ljaheidete t\u00f5ttu ei kasva seal all enam taimi ja aja jooksul kuivavad sellise \u00fclev\u00e4etamise t\u00f5ttu ka pesapaikadeks olevad puud. Seda k\u00f5ike n\u00e4hes ja kuuldes sai veelgi selgemaks, et Teraksem\u00e4e haigrukolooniat peab lageraie eest kaitsma, sest see on igas m\u00f5ttes parem \u2013 nii haigrutele kui metsale \u2013, kuna haigrud j\u00e4\u00e4vad juba asustatud paika ning toimetavad seal, mitte ei ole sunnitud kolima ning h\u00f5ivama uut vana kuusikut v\u00f5i muud eluks sobivat paika.<\/p>\n
\u00dcks laagris osalenud haigrukoloonia eestk\u00f5nelejatest r\u00e4\u00e4kis, et L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riikides ei viida lindude kolooniates kunagi raieid l\u00e4bi. Tegemist olevat \u00fcldtunnustatud tavaga, mille rikkumine kellelegi isegi p\u00e4he ei tule. Eurooplastele annab selline tegevus signaali eelk\u00f5ige kultuuritusest ja matslikkusest, mida neil on v\u00e4ga raske m\u00f5ista. EMA loodab, et meil \u00f5nnestub haigrukolooniat omavale metsaomanikule, kellele kuulub lisaks sellele lapikesele haigrumaale veel tuhandeid hektareid metsa, et see paar hektarit on m\u00f5ttekas nii lmetsade, lindude kui \u00fchiskonna h\u00fcvanguks s\u00e4\u00e4sta.<\/p>\n
Laagris osalesid ka Arvi Sepp<\/strong> ja Toivo Sepp<\/strong>, kes on seotud Paluk\u00fcla hiiemetsade ja nende kaitsmisega ning kelle \u00fcrituse edenemisele loodab EMA tulevikus \u00f5la alla panna. Toivo r\u00e4\u00e4kis meile looduslike p\u00fchapaikade probleemist \u00fcldisemalt ning vajadusest luua uus kaitsekategooria, mille j\u00e4rgi v\u00f5etaks kaitse alla n\u00e4iteks Paluk\u00fcla hiiem\u00e4ega sarnaseid objekte. Arvi osutas t\u00f5siasjale, et hetkel soovitakse looduslikku hiiemetsa majandada selliste v\u00f5tetega, mis on tegelikult vajalikud vaid majandusmetsas.<\/p>\n See osutus juhib meie t\u00e4helepanu \u00fcldisele eksitusele praeguses Eesti metsamajanduses \u2013 \u00fcha suuremat pindala katvaid majandusmetsasid, mis on inimese poolt rajatud ning seet\u00f5ttu \u00fcheealised ning haigustele vastuv\u00f5tlikumad, v\u00f5etakse universaalsete metsanduslike standarditena. Tegelikult on loodusmetsad, mida iseloomustab eelk\u00f5ige eriealisus ja liigirikkus, istandikest hoopis vastupidavamad \u2013 kuna nad pole inimese intensiivse majandustegevuse t\u00f5ttu tekkinud, siis ei vaja nad ka edasist n\u00f6 harimist, vaid suudavad iseseisvate looduslike kooslustena toime tulla. Tegemist on eriealiste ja liigirikaste \u00f6koloogiliste, n\u00f6 isemajandavate koostustega. See teeb meie viimased s\u00e4ilinud loodusmetsad eriti oluliseks.<\/p>\n <\/p>\n Metsas\u00f5brad kohtusid L\u00e4\u00e4nemaal, Taebla ja Ridala valla piiril asuvas eksootilises talumajapidamises. Tallinna \u00dclikooli \u00f5ppej\u00f5ud ja tegevbioloog T\u00f5nu Ploompuu on soetanud endale sinnakanti paark\u00fcmmend hektarit metsamaad, majandades seda isikliku kontakti kaudu ja p\u00fcsimetsanduse t\u00f5desid silmas pidades. Lisaks veel ka puisniite ja sood. Metsamaa \u00e4\u00e4res asuvate talumajapidamise varemete peale, mille ainsaks asustatuse ilminguks Ploompuu sinnakolimise ajal […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-9109","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9109","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9109"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9109\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9645,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9109\/revisions\/9645"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9109"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9109"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9109"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/01\/16UUDISED_EMA_looduslaager_4-1024x768.jpg\")
<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"