{"id":9111,"date":"2018-01-28T19:08:10","date_gmt":"2018-01-28T17:08:10","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=651"},"modified":"2021-09-21T16:50:48","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:48","slug":"avalik-vastus-protestikirjale","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/avalik-vastus-protestikirjale\/","title":{"rendered":"13.05.2017: TEHASEKAVANDAJATE ESIMENE VASTUSKIRI"},"content":{"rendered":"

Hea metsas\u00f5ber!<\/em><\/strong><\/p>\n

Viimase n\u00e4dala jooksul oleme saanud palju samasisulisi kirju, kus inimesed v\u00e4ljendavad muret Eesti metsade tuleviku ning Suur-Emaj\u00f5e piirkonda plaanitava puidurafineerimistehase m\u00f5jude p\u00e4rast. Ait\u00e4h kirjade eest!<\/em><\/p>\n

Alustuseks tuleb kohe \u00f6elda, et teeb ainult r\u00f5\u00f5mu, et Eesti ja Eesti metsade tulevik inimestele korda l\u00e4heb. Nii tulist \u00fchiskondlikku arutelu metsanduse \u00fcle, kui viimase poole aasta jooksul peetud on, varasemast ei m\u00e4letagi. Kahtlemata on see kasulik metsandussektorile, aga seel\u00e4bi ka kogu \u00fchiskonnale, sest metsandusel on Eesti majanduses oluline roll. Sektoris saab igap\u00e4evaselt t\u00f6\u00f6d ca 38 000 inimest, meil on \u00fcle 100 000 erametsaomaniku ja metsandus on oluline v\u00e4liskaubandusbilansi tasakaalustaja. Koriluseks v\u00f5i vaba aja veetmiseks tehtavate metsak\u00fclastuste arv kasvab aasta-aastalt, j\u00f5udes ilmselt varsti kinok\u00fclastustega samale tasemele. Puhas loodus on meie kaubam\u00e4rk piiri taga ja selle hoidmise eest seisame ka meie.<\/em><\/p>\n

Me oleme l\u00e4bi ja l\u00f5hki metsarahvas ja on oluline, et viis, kuidas me oma v\u00e4\u00e4rtuslikku metsaressurssi kasutame, tagaks ka j\u00e4reltulevatele p\u00f5lvedele v\u00e4hemalt samad v\u00f5imalused. Metsaseaduski \u00fctleb, et metsade majandamine on s\u00e4\u00e4stev, kui see tagab erinevate vajaduste rahuldamise v\u00f5imalikult mitmekesiselt.<\/em><\/p>\n

Seda toetab ka Maailmapanga s\u00e4\u00e4stva arengu mudel, millest meiegi oma tehase rajamise plaanide tegemisel l\u00e4htume. Oma ettev\u00f5tmise stardipakul panime paika, et Eestisse tehase rajamise uuringu- ja anal\u00fc\u00fcsietapis l\u00e4htume tehase m\u00f5jude hindamisel Maailmapanga mudelist, mis soovitab tasakaalukaks \u00fchiskonna arenguks arvestada kolme aspekti: majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja keskkonnam\u00f5ju.<\/em><\/p>\n

Miks tehast vaja on?\u00a0<\/strong><\/p>\n

Pikalt Eesti metsanduses tegutsenud ettev\u00f5tjatena on meil valus vaadata, kuidas Eesti olulisimat rikkust \u2013 metsa \u2013 odavalt ja v\u00e4\u00e4rindamata v\u00e4lja veetakse, selle asemel, et puidust ise midagi v\u00e4\u00e4rtuslikku luua. Eesti \u00fchiskonnast ja majandusest hoolivate ettev\u00f5tjatena n\u00e4eme, et tehase rajamine on kestlik, tulevikku vaatav, majanduslikult m\u00f5istlik ja v\u00e4\u00e4rtust loov k\u00f5igile eestimaalastele.<\/em><\/p>\n

Oleme Eesti kodanikud nagu teiegi ja meie ettev\u00f5tmise esimene l\u00e4htekoht on j\u00e4rgmine:\u00a0mets on meie rahvuslik rikkus ja selle potentsiaali tuleb senisest nutikamalt kasutada.<\/strong><\/em><\/p>\n

Teine l\u00e4htekoht:\u00a0Eesti metsad peavad olema j\u00e4reltulevate inimp\u00f5lvede jaoks s\u00e4\u00e4stvalt majandatud.<\/strong><\/em><\/p>\n

Kolmas l\u00e4htekoht:\u00a0Euroopa unikaalseim uue p\u00f5lvkonna tehas saaks Eestis t\u00f6\u00f6d alustada p\u00e4rast p\u00f5hjalikku ning l\u00e4bipaistvat planeeringu- ja keskkonnaloa taotlemise protsessi ning vaid siis, kui tehase keskkonnam\u00f5jud on aktsepteeritavad.<\/strong><\/em><\/p>\n

Aga n\u00fc\u00fcd t\u00e4psemad selgitused teie kirjapandule.<\/em><\/p>\n

Keskkonnast\u00a0<\/strong><\/p>\n

T\u00f5ep\u00f5hjata on kirjas olnud v\u00e4ide, et kodanikke ei soovita kaasata v\u00f5i et keskkonnam\u00f5ju pole oluline. M\u00f5lemad aspektid on meile esmat\u00e4htsad. Oleme ettev\u00f5tmise esimestest hetkedest saadik nii kohtumistel k\u00fcmnete huvipooltega, sealhulgas mitmete keskkonna\u00fchendustega r\u00f5hutanud, et planeeritava tehase majandus-, sotsiaal- ja keskkonnam\u00f5jude hindamisel teeme tihedat koost\u00f6\u00f6d k\u00f5igi huvir\u00fchmade, teadusringkondade ja v\u00f5imalike kaasinvestoritega. Meie ettev\u00f5tmine saab \u00f5nnestuda vaid juhul, kui tehase ehitus, tehnoloogia ja k\u00e4itamine vastavad t\u00e4nap\u00e4evastele keskkonnan\u00f5uetele, parimale v\u00f5imalikule tehnikale (PVT) ning Eesti \u00fchiskonna vajadustele. Vastupidiselt teie kirjas v\u00e4idetule pole parim v\u00f5imalik tehnika ebam\u00e4\u00e4rane lubadus, vaid rahvusvaheline klassifikatsioon, mis osundab, et kasutatavat tehnikat v\u00f5ib pidada p\u00f5him\u00f5tteliselt sobivaks, et v\u00e4ltida v\u00f5i v\u00e4hendada m\u00f5ju keskkonnale. PVT kasutamine on kohustuslik ja seab nii tehase arendajale kui riigile \u00f5iguslikult siduvad n\u00f5uded keskkonnakompleksloa taotlemisel ja v\u00e4ljastamisel.<\/em><\/p>\n

Keskkonnam\u00f5jusid saab l\u00e4hemalt ja detailsemalt hindama asuda p\u00e4rast tehase eelprojekti valmimist, sest asukoha valik ja keskkonnam\u00f5ju hindamine k\u00e4ivad k\u00e4sik\u00e4es. Esmaseid tulemusi saab tutvustada seej\u00e4rel umbes pooleteise aasta p\u00e4rast. Seega saame neist r\u00e4\u00e4kida siis, kui need on olemas, mitte enne.<\/em><\/p>\n

K\u00fcll aga saame juba t\u00e4na kinnitada ja oleme kinnitanud 10. jaanuarist saadik kolme p\u00f5him\u00f5tet. Esiteks, PVT kasutamine kindlustab t\u00f5husa, keskkonnas\u00f5braliku ja j\u00e4\u00e4tmevaba taastuvast toormest toodete tootmisprotsessi, mille k\u00e4igus t\u00f6\u00f6deldakse k\u00f5ik protsessi k\u00f5rvalsaadused \u00fcmber orgaanilisteks baastoodeteks ning roheliseks energiaks. Teiseks, projekti algatajad kindlustavad, et kavandatava tehase tootmisprotsessiga seotud vee- ja maismaa\u00f6kos\u00fcsteemid ei kahjustu. T\u00e4na pole m\u00f5tet teha tehast, mis nii oma tehnoloogialt kui ka energia- ja keskkonnam\u00f5jult poleks parim v\u00f5imalikest.<\/em>
\n See tehas saab olla ainult teaduse ja innovatsiooni viimane s\u00f5na ja seda nii keskkonnahoiu kui ka efektiivsuse m\u00f5ttes. Kolmandaks, seda tehast ei saa teha j\u00f5uga, vaid l\u00e4bipaistvalt ja avatult eri osapooli kaasates ja k\u00f5iki tegureid kaaludes.<\/em><\/p>\n

Ilma kahtluseta on k\u00f5ige aluseks teadmised. Tartu \u00dclikooli, Eesti Maa\u00fclikooli ja Tallinna Tehnika\u00fclikooli rektorite loodud\u00a0Est<\/span>-Fori Akadeemiline N\u00f5ukoda on tagatiseks, et keskkonnale avaldatava m\u00f5ju hindamiseks vajalikud rakendusuuringud oleks l\u00e4bi viidud k\u00f5rgeima p\u00e4devusega teadlaste poolt.<\/em><\/p>\n

Majandusest<\/strong><\/p>\n

Tehase majandusm\u00f5jude hindamisega saime alustada k\u00f5ige esimesena, selle t\u00f6\u00f6 tegid hinnatud \u00f6konomistid uuringukeskusest CentAR ning oma eksperthinnangu andis ka Eesti juhtiv majandusteadlane Urmas Varblane.<\/em><\/p>\n

Oma kirjas v\u00e4idate, et te ei saa aru v\u00e4\u00e4rindamise v\u00e4itest. Majandusteadlaste uuringuraporti hinnangul mitmekesistaks ja tugevdaks puidurafineerimistehase rajamine Eesti metsamajanduse struktuuri ning muudaks kogu puidu v\u00e4\u00e4rtusahela kestlikumaks. Kodumaine tootevalik oleks suurema lisandv\u00e4\u00e4rtusega ja toorme v\u00e4\u00e4rindamise kordaja ligikaudu 4\u20135, v\u00f5rreldes praegu toimuva paberipuidu ja puiduhakke ekspordiga P\u00f5hjamaade tehaste tarvis. N\u00e4iteks kui \u00fche tihumeetri kasepaberipuu hind on ligikaudu 31 eurot, siis sellest samast kogusest kasepuust toodetud puidukiu hind maailmaturul on ligikaudu 138 eurot. Teisis\u00f5nu, odavalt tooraine v\u00e4ljavedamise asemel suunatakse paberipuit ja saeveskite puiduhake \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemiseks siinsesse puidurafineerimistehasesse. \u00dckski teine alternatiivne t\u00f6\u00f6tlusviis ei suudaks tselluloosikvaliteediga toormele anda nii k\u00f5rget v\u00e4\u00e4rtust.<\/em><\/p>\n

Oma kirjas viitate, et te ei saa aru, miks ja kuidas peaks metsaomanikud kasu saama. Majandusteadlaste tehtud sotsiaal-majandusliku m\u00f5ju hinnangus on arvesse v\u00f5etud tehase rajamisega loodav stabiilne ja parema hinnaga m\u00fc\u00fcgiv\u00f5imalus, kuna on alust arvata, et t\u00e4nu tehase rajamisele \u00fchtlustuvad hinnad L\u00e4\u00e4nemere piirkonnas pikema ajaperioodi jooksul . Teisis\u00f5nu, kavandatava puidurafineerimistehase rajamisel L\u00f5una-Eestisse tuleks turule uus dominantne sisseostja, mille tulemusel m\u00fc\u00fcdaks Eesti metsadest p\u00e4rinevat tooret edasi kallimalt kui t\u00e4na.<\/em><\/p>\n

Teie kirjas olev v\u00e4ide, et 200 t\u00f6\u00f6kohta on liiga v\u00e4ike sellise tehase positiivse m\u00f5ju hindamiseks, on paraku majandusloogikaga vastuolus. Eesm\u00e4rk on luua suurt lisandv\u00e4\u00e4rtust loovaid t\u00f6\u00f6kohti, mitte iga hinna eest t\u00f6\u00f6kohti. See ongi \u00fcks peamisi v\u00f5imalusi, kuidas Eestis nappiva t\u00f6\u00f6j\u00f5u tingimustes edasi tegutseda ja konkurentsiv\u00f5itluses ellu j\u00e4\u00e4da. T\u00f6\u00f6kohti on Eestis praegugi v\u00e4ga palju, aga inimesed tahavad neid t\u00f6\u00f6kohti, mis annavad lisandv\u00e4\u00e4rtust nii neile endile kui ka kogu \u00fchiskonnale. Sarnaselt teiega v\u00e4\u00e4rtustame v\u00e4ga v\u00e4ikeettev\u00f5tlust, aga v\u00e4ikeettev\u00f5tluses pole kunagi niipalju koost\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi ja lisandv\u00e4\u00e4rtusega t\u00f6\u00f6kohti. Eesti vajab ka suuri t\u00f6\u00f6tavaid innovaatilisi lisandv\u00e4\u00e4rtust pakkuvaid lahendusi ja just selle eest me seisame.<\/em><\/p>\n

Tegemist on v\u00e4ga kapitalimahuka ettev\u00f5ttega, mis toetub kaasaegsetele tehnoloogiatele ja aitab tugevalt kaasa tootlikkuse t\u00f5usule kogu Eesti majanduses. Kui tootlikkus \u00fche t\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse t\u00f6\u00f6taja kohta on Eestis veidi \u00fcle 26 000 euro, siis sama n\u00e4itaja Soome tselluloosit\u00f6\u00f6stuses on 356 000 ja Rootsis 210 000 eurot ehk \u00fcle k\u00fcmne korra k\u00f5rgem. Eestisse kavandatava puidurafineerimistehase puhul aga on tootlikkuseks planeeritud ca miljon eurot t\u00f6\u00f6taja kohta. See on 40 korda rohkem kui Eesti t\u00f6\u00f6tlevas t\u00f6\u00f6stuses keskmiselt. Seega v\u00f5ime v\u00e4ita, et kui uude tehasesse v\u00f5etakse praeguse kava j\u00e4rgi t\u00f6\u00f6le 200 inimest, siis on see samav\u00e4\u00e4rne, nagu asuks Eesti t\u00f6\u00f6tlevas t\u00f6\u00f6stuses t\u00f6\u00f6le 8000 uut t\u00f6\u00f6tajat. P\u00e4rast t\u00e4ieliku tootmisv\u00f5imsuse saavutamist t\u00f5stab see tehas Eesti sisemajanduse koguprodukti taseme p\u00fcsivalt ca 1,1 kuni 1,4 protsendi v\u00f5rra k\u00f5rgemaks 2016. a tasemest.<\/em><\/p>\n

Tehnoloogiast<\/strong><\/p>\n

Liikumise veebilehel \u00fctlete, et tehas on mastaapne ja Eesti jaoks liiga suur. Vastupidi, arvestades kaasaegses maailmas ehitatavaid tehaseid, on see tehas suhteliselt v\u00e4ike. 100 ha maa-alast vaid kolmandiku katab tehase tootmisprotsess, teise kolmandiku v\u00f5tab puidu ja hakke ladustamine ning t\u00f6\u00f6tlemine. Kuuendik on veepuhastusseadmetele ja kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud ala on reserveeritud v\u00f5imalikele tulevikutoodetele.<\/em><\/p>\n

Nimelt m\u00f5tleme ka v\u00f5imalusele, kuidas puidup\u00f5hise biotoodetetehnoloogia arenedes saaks juurde tuua teadmistep\u00f5hise klastri osaks olevaid uusi tipptehnoloogilisi tootmis\u00fcksuseid. Eraldades puidust rohkem keemilisi koostisosi, tekivad v\u00f5imalused valmistada laia spektrit uue p\u00f5lvkonna puidutooteid alates biodiislik\u00fctusest ja l\u00f5petades n\u00e4iteks viskooskanga, s\u00fcsinikkiu, biolaguneva plasti v\u00f5i ravimit\u00f6\u00f6stuse tootekomponentidega. Ehk teisis\u00f5nu: tehase arendajate plaani j\u00e4rgi toodetav tselluloos ehk puidukiud eksporditakse, kuid tulevikus, kui tehnoloogiad veelgi t\u00e4iustuvad, saaksid vastavad tehased koopereeruda ja koos tegutsedes puidukiudu edasi v\u00e4\u00e4rindada.<\/em><\/p>\n

Teadmistep\u00f5hisusest<\/strong><\/p>\n

V\u00e4\u00e4rindamise teemale lisaks \u2013 v\u00e4ga oluline on meie ettev\u00f5tmise roll Eesti t\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse teadmusmahukuse t\u00f5stmisel. Tehas \u00fchendab palju erinevaid tehnoloogiaid ja seet\u00f5ttu on tegemist olulise sammuga Eesti teaduse ja ettev\u00f5tluse koost\u00f6\u00f6 edendamisel. Loomulikult on koost\u00f6\u00f6d tarvis teha juba praegu, kui toimub rajatava tehase k\u00f5ikv\u00f5imalike tehnoloogiliste, sotsiaal-majanduslike, keskkonna- jm tingimuste anal\u00fc\u00fcs. Kuid veel t\u00e4htsam on see, et \u00fckski ettev\u00f5te ei saa tegutseda muutumatult. Valminud puidurafineerimistehas hakkab vajama pidevalt uuendusi ja tootearendust, mis eeldavad k\u00f5rgtasemel koost\u00f6\u00f6d teadlastega. See esitab t\u00f5sise v\u00e4ljakutse teadlastele \u2013 nii Eestis kui v\u00e4ljaspool. Teadlaskonnal pole enam p\u00f5hjust r\u00e4\u00e4kida sellest, et Eesti t\u00f6\u00f6tlev t\u00f6\u00f6stus on liiga lihtne ja puudub t\u00f5sine ettev\u00f5tluspartner.<\/em><\/p>\n

Puidut\u00f6\u00f6tlemistehas annaks soodsa t\u00f5uke kogu metsamajanduse arengule, nii arvavad juba praegu meie ideest L\u00f5una-Eesti ettev\u00f5tjad. Puidut\u00f6\u00f6tlemise ja m\u00f6\u00f6blitootmise kompetentsikeskuse juhataja Kalev Kaarna hinnangul v\u00f5imaldaks tehas meil astuda arenenud puiduriikide liigasse ja ehkki Eestis on Kaarna s\u00f5nul puidukeemia valdkonnas edusamme tehtud, avaks tehase rajamine uued v\u00f5imalused ning oleks t\u00e4iesti uus tase.<\/strong><\/em><\/p>\n

Puiduvajadusest ja raiemahtudest\u00a0<\/strong><\/p>\n

Oma kirjas \u00fctlete, nagu konkureeriks tehas samale \u00fcmarpuidule, mida on korduvalt lubatud Auvere elektrijaamale p\u00e4rast elektrituruseaduse muudatuste vastu v\u00f5tmist. Kinnitame, et tehas ei konkureeri samale puidule, sest Auvere elektrijaam kasutaks madalakvaliteedilist energiapuitu, ent puidurafineerimistehas tarvitaks hoopis k\u00f5rgema kvaliteediga ja kallimat paberipuitu ning saet\u00f6\u00f6stuse puiduhaket, mis pole energia saamiseks oma hinna t\u00f5ttu kasutatav. T\u00e4pselt samuti pole paberipuit ja puiduhake oma k\u00f5rge hinna ja kvaliteedi t\u00f5ttu sobiv pelletite tootmiseks. Sellele puidule, mida praegu eksporditakse paberitootmiseks piiri taha, pole Eestis \u00f5iglase maksev\u00f5imega kasutust, v.a \u00fcksainus eelmise p\u00f5lvkonna tootmis\u00fcksus Kehras.<\/em><\/p>\n

Metsanduse arengukava teemalisest m\u00f5ttevahetustest on j\u00e4\u00e4nud k\u00f5lama, et t\u00f6\u00f6sturid tahavad metsad lagedaks raiuda. See ei vasta t\u00f5ele. R\u00f5hutame, et planeeritava tehase toormevajadus ei suurenda raiemahtu ega survesta olemasolevaid mahte. Ettev\u00f5tmise investeeringu tasuvusaeg on v\u00e4ga pikk ja me soovime, et meie metsad oleksid eluj\u00f5ulised ning nende kolm rolli \u2013 kultuuriline, keskkondlik ja majanduslik \u2013 v\u00f5rdselt arvestatud v\u00e4ga pikas ajaperspektiivis.<\/em><\/p>\n

Teeme uuringuid rohkem kui Eestis kehtiv kord ette n\u00e4eb, sest meid huvitab eelk\u00f5ige, mis toimub metsas, mis toimub keskkonnaga ja milline on meie tegevuse m\u00f5ju. Nii uurime n\u00e4iteks vajamineva toormeressursi k\u00e4ttesaadavust ja kestlikkust, samuti oleme omalt poolt liitlased ettev\u00f5tmisele, mis k\u00e4ivitaks Eesti metsade sertifitseerimiskohustuse ka erametsades. Erametsade j\u00e4rk-j\u00e4rgulist sertifitseerimist aitaks tagant t\u00f5ugata ka tehasele vajaliku toorme ostupoliitika.<\/em><\/p>\n

L\u00f5petuseks<\/strong><\/p>\n

Tahame terve uuringu- ja anal\u00fc\u00fcsietapi jooksul pidada sisukaid ja argumenteeritud, faktip\u00f5hiseid arutelusid tehase Eestisse rajamise v\u00f5imalikkuse \u00fcle. Paraku aga ei saa \u00fchtki sisulist debatti pidada v\u00e4itlejaga, kes \u00fctleb, nagu liikumise Eesti Metsa Abiks esindaja 8. mai Tartu info\u00fcritusel, et ei taha tehast, sest \u201cma ei usalda Eesti valitsust, keskkonnaministeeriumi ega \u00fchtki ametnikku, kes metsandusega tegeleb.\u201d<\/em><\/p>\n

Eesti valitsuse ja avaliku v\u00f5imu usaldusv\u00e4\u00e4rsuse t\u00f5stmisega on meil v\u00f5imatu tegeleda. K\u00fcll aga k\u00fcsime \u2013 mida me saame teha, et teie usku meie ettev\u00f5tmise headesse kavatsustesse t\u00f5sta?<\/em><\/p>\n

Aadu Polli<\/em>
\n Margus Kohava<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hea metsas\u00f5ber! Viimase n\u00e4dala jooksul oleme saanud palju samasisulisi kirju, kus inimesed v\u00e4ljendavad muret Eesti metsade tuleviku ning Suur-Emaj\u00f5e piirkonda plaanitava puidurafineerimistehase m\u00f5jude p\u00e4rast. Ait\u00e4h kirjade eest! Alustuseks tuleb kohe \u00f6elda, et teeb ainult r\u00f5\u00f5mu, et Eesti ja Eesti metsade tulevik inimestele korda l\u00e4heb. Nii tulist \u00fchiskondlikku arutelu metsanduse \u00fcle, kui viimase poole aasta jooksul […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-9111","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9111","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9111"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9111\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9643,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9111\/revisions\/9643"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9111"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9111"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9111"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}