<\/p>\n
Lugupeetud puidu\u00e4rimehed!<\/span><\/em><\/strong><\/p>\n <\/p>\n 5. mail riputasime EMA kodulehele \u00fcles avaliku arutelu k\u00e4igus koostatud protestikirja<\/a>, mida k\u00f5ik soovijad teile, hiiglasliku tselluloositehase lobistidele, n\u00f5ustumise korral saata saavad. Kaheksa p\u00e4eva hiljem, 13. mai hommikul leidsid protestikirju saatnud inimesed oma e-postkastist pika ja sorava vastuse, milles veenate lugejaid hiiglaslikku investeeringut plaanivate \u00e4rimeeste heas tahtes. Sellegipoolest j\u00e4\u00e4vad \u00fchenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) liikmed skeptiliseks. Leiame, et \u00fcritate kavandatavat hiigelprojekti tegelikkusest paremasse valgusse seada, sestap kogusime kokku teie tagasisidele reageerinud inimeste vastuargumendid ja \u00fcles kerkinud k\u00fcsimused, et tehase suurt keskkonnakoormust teadvustavate kodanike arvamus teieni toimetada.<\/em><\/p>\n Palume, et vastaksite EMA avalikus kirjas esitatud kodanike k\u00fcsimustele. \u00dchtlasi r\u00f5hutame j\u00e4tkuvat vajadust kaasata planeeritava puidurafineerimistehase keskkonnam\u00f5ju strateegilisse hindamisse v\u00f5imalikult lai ring erinevate huvidega kodanikke.<\/em><\/p>\n 1. Oma vastuses toonitate, et toetate igati s\u00e4\u00e4stliku metsandusmudeli edendamist. Samal ajal olete alustanud oma tehaseprojekti uurimist kitsastest t\u00f6\u00f6stuslikest majandusm\u00f5judest, heites k\u00f5rvale \u00fchiskonna ootused ja m\u00f5ju keskkonnale.<\/em><\/p>\n Te \u00fctlete, et kodanikud eksivad, v\u00e4ites, et neid j\u00e4eti tehase ettevalmistusprotsessi kaasamata. Teie s\u00f5nul ei saanudki neid enne sotsiaalmajanduslike m\u00f5jude anal\u00fc\u00fcsi valmimist kusagile \u201ekaasata\u201c. Paraku n\u00e4itab selline suhtumine, et tehaseprojekti eestvedajad ei m\u00f5ista kodaniku\u00fchiskonna alusprintsiipe ning on selgelt majanduslike huvide poole kaldu. Meie vaatenurgast: soovite meid justkui kaasata, ent olete lasknud ammu enne kaasamisv\u00f5imalust sotsiaalmajanduslike m\u00f5jude anal\u00fc\u00fcsi koostada, mille alusel olete \u00fchiskonnas kuude kaupa tselluloosit\u00f6\u00f6stust reklaaminud ning \u00f5igustanud. Anal\u00fc\u00fcsi koostaja on muide oma infoallikatena kasutanud tehaseprojekti algatanud investoreid (sh Mati Pollit) ja Est-For Investi lobiste (Margus Kohavat ja Aadu Pollit), seades sellega kahtluse alla kogu anal\u00fc\u00fcsi objektiivsuse.<\/em><\/p>\n Miks ei kaasatud sotsiaalmajanduslike m\u00f5jude anal\u00fc\u00fcsi koostamisse keskkonnateadlasi, sotsiolooge, turismiettev\u00f5tjaid, Kunda tehase m\u00f5juv\u00e4ljas elavaid inimesi ja teisi valdkondlikke eksperte ning huvigruppe?<\/b><\/em><\/p>\n <\/b>Tuletame meelde, et s\u00e4\u00e4stva arengu mudeli j\u00e4rgimiseks tuleb k\u00f5igepealt v\u00e4lja selgitada, kas hiiglasliku puidutoorme- ja mageveevajadusega tehase ehitamine ja t\u00f6\u00f6s hoidmine on \u00fcldse v\u00f5imalik keskkonda (1)<\/u> liigselt koormamata ning kas tehase rajamist ka \u00fchiskondlikult (2)<\/u> aktsepteeritakse. Alles p\u00e4rast keskkonnam\u00f5jude ja kodanike arvamuse uurimist on v\u00f5imalik alustada majandusanal\u00fc\u00fcside (3)<\/u> tegemist. L\u00f5puks saab majandussf\u00e4\u00e4r (3)<\/u> toimida vaid \u00fchiskondlikus (2)<\/u> struktuuris, \u00fchiskond ise eksisteerib aga ainult sobiva elukeskkonna (1)<\/u> s\u00e4ilitamisel.<\/em><\/p>\n Seega \u2013 ehkki teie, Margus Kohava ja Aadu Polli, v\u00e4idate, et j\u00e4rgite oma tegutsemises s\u00e4\u00e4stva arengu mudelit, nimetate te samaaegu p\u00e4devaks sellist sotsiaalmajandusliku m\u00f5ju anal\u00fc\u00fcsi, kust puuduvad nii keskkonnauuringud kui igasugune koost\u00f6\u00f6 \u00fchiskondlike huvigruppidega (n\u00e4iteks Tartu linna ja \u00fcmberkaudsete valdade elanikega, samuti Emaj\u00f5e ja Peipsi kalameestega, kohalike turismiettev\u00f5tjate, kinnisvaraarendajate jt-ga). Teie anal\u00fc\u00fcsist on lisaks keskkonnavaldkonna teadlikule v\u00e4listamisele tegelikult (pealkirjale vaatamata) puudu ka sotsiaalse m\u00f5juga arvestamine: kogu uuring keskendub seni avalikustamata (v\u00e4lis)investori(te) parima kasumlikkuse perspektiivile. \u00dchiskonna tasakaalustatud arengut ei saavuta aga majandusm\u00f5jude esikohale seadmisega, sest ajutine majanduslik kasv ei pruugi kompenseerida \u00fchiskonnale ja loodusele tekitatud kahju.<\/em><\/p>\n 2. Rakendusuuringute keskuse CentAR anal\u00fc\u00fctiku Janno J\u00e4rve koostatud sotsiaalmajandusliku m\u00f5ju anal\u00fc\u00fcsi alguses selgitatakse, et tselluloositehase ehitamise esimeseks eelduseks on suured metsavarud Eestis, L\u00e4tis ja Leedus, teiseks eelduseks aga, et tselluloosi n\u00f5udlus maailmaturul kasvab (lk 9). Ka 8. mail Tartu \u00dclikooli sotsiaalteaduste majas toimunud info\u00fcritusel \u00fctles Aadu Polli, et tehase asukoht on valitud L\u00f5una-Eestisse, sest tehas peab asuma tooraine l\u00e4heduses. Margus Kohava selgitas, et Baltimaid on seni hoitud tooraine varasalvena. Kodanikke teevad sellised avaldused valvsaks \u2013 j\u00e4\u00e4b mulje, et tehas paigutatakse strateegiliselt Tartumaale, et kasutada \u00e4ra L\u00f5una-Eestisse ja P\u00f5hja-L\u00e4tisse j\u00e4\u00e4nud metsavarud. \u00dctlesite k\u00fcll eelmisel info\u00fcritusel, et p\u00fcrgite kasutama FSC s\u00e4\u00e4stva metsanduse sertifikaati, aga samal ajal soovite importida ka P\u00f5hja-L\u00e4ti metsaressurssi. Just seal piirkonnas v\u00f5eti riigimetsa majandajatelt k\u00f5nealune sertifikaat hiljaaegu mitmeks aastaks \u00e4ra ning viimasel ajal on ka Eesti RMK-le kogunenud \u00fcha rohkem FSC-sertifikaadi n\u00f5uete rikkumisi.<\/em><\/p>\n Kuidas te kindlustate selle, et saate piisavas koguses FSC-sertifikaadiga puitu?<\/b> Kas hiigeltehase kavandajatele on teada, kui palju saab L\u00e4tis senist raiemahtu suurendada? Kas nad \u00fcldse on valmis oma puitu Eestisse eksportima? Mis saab siis, kui kogu koormus langeb Eesti metsadele? <\/b>Meenutagem, et 2004. aastal keeldus L\u00e4ti valitsus sarnase tehase rajamisest Daugava kallastele. Kas sellise pretsedendi puhul saame ikka kindlad olla, et meie l\u00f5unanaabrite metsavarudest on v\u00f5imalik katta kolmandik Est-For Investi poolt kavandatava tehase toormevajadusest? Miks ei peaks plaanitav tehas selle ehitamise korral oma tootlust suurendama?<\/b><\/span> Estonian Cell on oma tootlust k\u00fcmne aastaga veerandi v\u00f5rra suurendanud.<\/em><\/p>\n 3. K\u00fcsitavusi tekitab seegi, millist m\u00f5ju avaldab tehase k\u00e4ivitamine k\u00fctte hindadele ja k\u00e4ttesaadavusele L\u00f5una-Eestis. Ka CentARi sotsiaalmajanduslike m\u00f5jude anal\u00fc\u00fcsis m\u00e4rgitakse, et paberipuidu n\u00f5udluse kasv v\u00f5ib m\u00f5jutada k\u00fcttepuu hinda s\u00f5ltuvalt sellest, millist toorainet puidurafineerimistehas vajab: \u201eKui Eestisse rajatava tehase miinimumn\u00f5ue diameetrile on madalam ning kasutama hakatakse ka sellist toorainet, mis t\u00e4na Eestis l\u00e4heb k\u00fctteks, siis v\u00f5ib see mingil m\u00e4\u00e4ral t\u00f5sta k\u00fcttepuu hinda\u201c (lk 36).<\/em><\/p>\n Miks ei kajastata sotsiaalmajanduslike m\u00f5jude anal\u00fc\u00fcsis k\u00fctte potentsiaalse hinnat\u00f5usuga kaasnevaid tagaj\u00e4rgi?<\/b> Tuletagem meelde, et kui tehase tarbeks isegi \u00f5nnestub \u00fcles osta 80% sellest paberipuust, mis praegu veetakse P\u00f5hjamaadesse, siis sellele lisaks plaanitakse \u00e4ra korjata ka sama suur protsent hakkepuidust. Kuidas kohalike inimeste k\u00fcttevajadus sellisel juhul ilma raiemahtusid suurendamata kaetud saab, kui tehas hakkab konkureerima nendega samale puidule?<\/b> Sotsiaalmajanduslikus anal\u00fc\u00fcsis mainitakse ka tehase m\u00f5ju palgimaterjali hinnale ja selle v\u00f5imalikku t\u00f5usu (lk 36), see aga m\u00f5jutaks omakorda kohalikke puitmajade tootjaid. Miks ei kajasta teie anal\u00fc\u00fcs adekvaatselt k\u00f5iki v\u00f5imalikke sotsiaalmajanduslikke tagaj\u00e4rgi, mis tehase rajamisega kaasneda v\u00f5ivad?<\/b><\/em><\/p>\n 4. CentARi anal\u00fc\u00fcsist selgub, et praeguste raiemahtude juures tuleb lisaks kodumaise tooraine kasutamisele seda ka importida (lk 45). Kui aga L\u00e4tis ja\/v\u00f5i Valgevenes osutub kasulikumaks eksportida puitu Kesk-Euroopasse, siis tuleb tehase toormega kindlustamiseks suurendada Eesti metsade raiemahtusid. Anal\u00fc\u00fcsis m\u00e4rgitakse ka, et toormevajaduse rahuldamiseks on v\u00f5imalik tugineda kahele prognoosile: katta tehase puiduvajadus nii suures ulatuses, kui saab, Eesti ressursiga ning importida \u00fclej\u00e4\u00e4nu v\u00e4ljast v\u00f5i tugineda riigisisesele ressursile. See t\u00e4hendab teie uuringu kohaselt, et puudu j\u00e4\u00e4va puidu osas tuleb arvestada raiemahtude kasvamisega (lk 18). Probleem on seda teravam, et P\u00f5hja-Eesti metsade raiet survestavad Soome t\u00f6\u00f6sturid, kuna juba praegu \u00fcletab Soomes bioenergia tootmiseks kasutatava puidu n\u00f5udlus raiemahu v\u00f5imalusi. Missugune on tehasejuhtide plaan selleks puhuks, kui puuduj\u00e4\u00e4vat puitu ei ole v\u00f5imalik importida? Kui t\u00f5en\u00e4oline on sel juhul Eesti raiemahtude suurenemine?<\/b><\/em><\/p>\n 5. Huvitab ka k\u00fcsimus, miks pole uuringu k\u00e4igus tehtud koost\u00f6\u00f6d Tartu linnavalitsuse ja \u00fcmberkaudsete valdadega, sest CentARi anal\u00fc\u00fcsis on ju selgelt \u00f6eldud, et potentsiaalse investeeringu asukohaks on just Tartumaa (lk 27). Samal ajal pole te v\u00e4himalgi m\u00e4\u00e4ral arvestanud sellega, et Emaj\u00f5e kallastel paiknev linn areneb hoopis teises suunas: j\u00f5ge soovitakse inimestele avada ning kalamehed r\u00f5\u00f5mustavad selle \u00fcle, et vesi on viimase paarik\u00fcmne aasta jooksul keskkonna kaitsesse tehtud investeeringute tulemusena tunduvalt puhtamaks muutunud. Kuidas saab sellisel juhul aktsepteerida teiepoolse anal\u00fc\u00fcsi sotsiaalse ja majandusliku m\u00f5ju p\u00e4devust, kui te ei ole uurinud kavandatava t\u00f6\u00f6stuse m\u00f5juv\u00e4lja j\u00e4\u00e4vate inimeste arvamust ja selle t\u00f6\u00f6stuse m\u00f5ju piirkonna kinnisvarahindadele, turismiettev\u00f5tjate v\u00f5imalustele ja teistele puidut\u00f6\u00f6stusega konkureerivatele majandusvaldkondadele? 6. Teada on, et tehas hakkaks tarbima neli ja pool korda rohkem vett, kui kogu Tartu linn praegu kokku kasutab. Ehkki te \u00fctlete, et t\u00f6\u00f6stusest l\u00e4bi k\u00e4inud vesi puhastatakse t\u00e4ielikult, n\u00e4itab spetsialistide ja tselluloosit\u00f6\u00f6stusega kokku puutunud inimeste kogemus hoopis muud.<\/em><\/p>\n Mida ja mis koguses hakkab sisaldama reovesi (s.t see vesi, mis avarii korral j\u00f5kke v\u00f5ib j\u00f5uda) ning mida ja mis koguses sisaldaks puhastatud heitvesi? Kuidas kavatsetakse lahendada Emaj\u00f5e vee temperatuuri t\u00f5usu probleem, mis kaasneb tootmist l\u00e4biva vee soojendamisega tehaseprotsessi k\u00e4igus? <\/b>Teie, Margus Kohava, v\u00e4itsite \u00fche EMA liikuja k\u00fcsimuse peale (telefonik\u00f5ne on ka salvestatud), et tehase tootmisest l\u00e4bi k\u00e4inud vett ei k\u00f5lba tselluloositegemiseks enam uuesti kasutada, sest see sisaldab puidus olnud metallioksiide. Kuidas saab seda vett Emaj\u00f5kke tagasi lasta, kui see isegi tehasele enam ei k\u00f5lba?<\/b><\/em><\/p>\n 7. Ka tselluloosit\u00f6\u00f6stusega tavap\u00e4raselt kaasneva haisu kohta \u00fctlete, et seda ei tule. Siinkohal peab aga meenutama, et teie, Margus Kohava, v\u00e4itsite juba 2006. aastal \u00e4sjavalminud Kunda tselluloosivabrikut tutvustades, et see on l\u00f5hnavaba: \u201eTselluloosit\u00f6\u00f6stusele spetsiifilist l\u00f5hna, nagu seda v\u00f5ib tunda Kehras, Kunda haavapuitmassitehas \u00fcmbruskonda ei levita\u201c (Eesti Mets, nr 1\/2006<\/a><\/u><\/span><\/span>). Aasta hiljem kirjutas Postimees, et \u201eKunda on h\u00e4das haavapuitmassitehasest leviva haisuga\u201c (Postimees, 7. juuni 2007<\/a><\/u><\/span><\/span>). Ka veel neli aastat tagasi ilmus teateid ladustatavate j\u00e4\u00e4tmete h\u00e4irivast lehast.<\/em><\/p>\n Millist konkreetset tehnikat teie tehases kasutatama hakataks ja illises tehases seda juba kasutatakse, et olete nii veendunud tehase t\u00e4ielikus \u201el\u00f5hnatuses\u201c? Kus linnas t\u00f6\u00f6tab Tartu Expressis mainitud l\u00f5hnata tehas? Kas meil oleks v\u00f5imalik saada selle tehase aadressi ja kontaktandmeid? Kas teil on v\u00f5imalik tutvustada ka praegu ehitatavate tselluloositehaste (nt Soome rajatav hiigeltehas) keskkonnam\u00f5jude hindamise protsessi tulemusi, tehases\u00f5lmede p\u00f5him\u00f5ttelisi osi ja tootmisprotsessi iseloomustust (tootmismeetodid, protsessiskeemid, etapid, tekkivate j\u00e4\u00e4tmete iseloom ja mahud, puhastusseadmete t\u00fc\u00fcbid ja nende efektiivsus jms)? Milliseid keskkonnaalaseid ja sotsiaalmajanduslike m\u00f5jude j\u00e4reluuringuid vastavate tehnoloogiate kohta on tehtud ja mida nende uuringutega teada saadi? Milliseid kemikaale teie poolt kavandatavas t\u00f6\u00f6stuses kasutatakse ning milline on nende keskkonnam\u00f5ju ja oht inimese tervisele? Kas on tehtud p\u00f5hjalikke uuringuid selle kohta, kuidas on Kunda inimeste tervis sellele t\u00f6\u00f6stusele reageerinud? <\/b><\/em><\/p>\n 8. Praeguseks on kavandatava tehase kohta selgunud juba m\u00f5ned uued faktid, mis n\u00e4itavad teie projekti selle m\u00f5juv\u00e4lja j\u00e4\u00e4vate inimeste ja looduskeskkonna jaoks aina tumedamas valguses. 30. jaanuaril allkirjastas Mihhail Korb Est-For Invest O\u00dc taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks. Selles dokumendis on mainitud, et tehase ehitamisega kaasneb oluline ruumiline m\u00f5ju. Muu hulgas on mainitud saasteainete hulga olulist kasvu ning m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset veoautode voogu \u2013 eeldatavaks koormuseks on 260 veokit \u00f6\u00f6p\u00e4evas, mis t\u00e4hendab ligikaudu 32 veokit tunnis. Selline drastiline elukeskkonna muutus on paljudes Vorbuse valla elanikes (juhul, kui tehas sinna peaks tulema) tekitanud hirmu, et neil tuleb mujale kolida. Lisaks m\u00fcrale muutuks seoses lakkamatu veokite vooga t\u00e4ielikult ka sealsete uusarenduste atmosf\u00e4\u00e4r. Miks ei kajastu liikluskoormuse ja saastatuse kasvu m\u00f5ju teie sotsiaalmajanduslikus anal\u00fc\u00fcsis? Kas olete arvestanud ka sellega, kuiv\u00f5rd t\u00f6\u00f6stusega kaasnev liikluskoormuse kasv maanteid kahjustab? Kes nende parandamist rahastama hakkaks, kui tehas rajataks?<\/b><\/em><\/p>\n 9. Te \u00fctlete oma vastuskirjas, et 200 teie poolt tekitatavat t\u00f6\u00f6kohta on suure lisandv\u00e4\u00e4rtuse t\u00f5ttu v\u00f5rdsed 8000 uue t\u00f6\u00f6kohaga. Paarsada k\u00f5rgepalgalist spetsialistikohta ei leevenda kohalikku t\u00f6\u00f6h\u00f5iveprobleemi mitte kuidagi. Olete ka ise korduvalt r\u00f5hutanud, et teie tehase eesm\u00e4rgiks on toorainemassile v\u00f5imalikult suure \u201elisandv\u00e4\u00e4rtuse\u201c andmine. See omakorda t\u00e4hendab t\u00e4nap\u00e4evaste tehnoloogiate baasil inimt\u00f6\u00f6j\u00f5u minimeerimist. Seega on eksitav esitleda oma tehast kui muljetavaldavat t\u00f6\u00f6kohtade allikat, kuna tehase poolt kulutatava puidu-, vee- ja elektriressursiga v\u00f5rreldes (\u00f5hu- ja veesaastest r\u00e4\u00e4kimata) on 200 t\u00f6\u00f6kohta kaduvv\u00e4ike arv, olgu tegu kuitahes k\u00f5rgepalgaliste spetsialistidega. V\u00f5rdluseks v\u00f5ib tuua suuruselt teise Eesti tarkvarafirma Helmes. See IT-ettev\u00f5te teenis m\u00f6\u00f6dunud aastal oma 260 t\u00f6\u00f6tajaga 22 miljonit eurot puhaskasumit, kahjustamata sellega meie keskkonda v\u00f5i inimeste elu riigis. Ettev\u00f5tluse Arendamise Sihtasutus EAS lubab aga paari aasta jooksul 2000 t\u00f6\u00f6kohta<\/a><\/u><\/span><\/span> investeeringute mahuga 250 miljonit eurot \u2013 selle k\u00f5rval n\u00e4ib miljardilise investeeringumahu ja m\u00e4\u00e4ratu keskkonnakoormusega 200 t\u00f6\u00f6kohta \u00fcsna marginaalsena. Millise osa loodavatest t\u00f6\u00f6kohtadest saavad t\u00e4ita kohalikud inimesed ja kui palju ning mis valdkonna spetsialiste tuleb v\u00e4rvata v\u00e4lisriikidest?<\/b><\/em><\/p>\n 10. Olete \u00fcritanud eksitada avalikkust v\u00e4itega, et teie tehase puhul on tegemist 100% Eesti investorite projektiga. Tegelikult on eestlased ju k\u00f5igest projekti algatajad, kuna avalikkusele tundmatu strateegiline investor p\u00e4rineb mujalt. Milline on garantii, et eeldatav v\u00e4lisinvestor ei osta tehast hiljem Eesti kaasosanikelt sajaprotsendiliselt v\u00e4lja? Kuidas ja milliste meetoditega hinnatakse investori(te) keskkonnateadlikkust ja kavatsusi?<\/b><\/em><\/p>\n 11. \u00dche teie peamise v\u00e4ite kohaselt seisneb planeeritava tehase peamine kasu praegu ekspordiks mineva puidu v\u00e4\u00e4rindamises 4\u20135 korda. Paraku avaldavad meie kodanike\u00fchenduse liikmed t\u00f5sist kahtlust selle numbri leidmise matemaatilise meetodi \u00fcle, kuna see on saadud \u00fcheainsa lihtlabase jagamistehte l\u00e4bi: \u201eKui \u00fche tihumeetri kasepaberipuu hind on ca 31 eurot, siis sellest kasepuust toodetud tselluloosi hind maailmaturul on ligikaudu 138 eurot\u201c (lk 28). Arvestades, et tselluloosi tootmine on \u00e4\u00e4rmiselt ressursimahukas ning suurte keskkonnakuludega projekt, siis pole meie hinnangul v\u00f5imalik puidule antavat lisandv\u00e4\u00e4rtust nii v\u00e4heseid tegureid arvestava meetodiga kokku arvutada. <\/b><\/em><\/p>\n Mis allikatest on need andmed maailmaturu kohta v\u00f5etud? Kust p\u00e4rineb investorite kindlus selle kohta, et k\u00f5nealused hinnad p\u00fcsivad stabiilsed? <\/b>Olete r\u00e4\u00e4kinud, et kavatsete hakata tootma ka biodiislit ja puiduenergiat. Kui palju biodiislit te aastas toota kavatsete ning kui palju puitu kulub teie poolt planeeritava elektrikoguse tootmiseks?<\/b><\/em><\/p>\n Margus Kohava ja Aadu Polli, te \u00fctlete, et teil on valus vaadata, kuidas Eesti metsa ilma v\u00e4\u00e4rindamata v\u00e4lja viiakse. Te \u00fctlete, et meie riigile oleks parem, kui metsad enne v\u00e4lja viimist eelnevalt ka tselluloosiks t\u00f6\u00f6deldaks. Kahjuks n\u00e4itab see vaid seda, et teie pilgu l\u00e4bi on metsal ja muul loodusel hinnalipik k\u00fcljes ning see on v\u00f5imalik \u201esuurel turul\u201c maha parseldada \u2013 kas v\u00f5i Hiinasse tualettpaberiks ja pakendiks, kui ainult raha tuleb. Kahjuks ei teadvusta te, et see raha v\u00f5etakse v\u00f5lgu meie laste ja lastelaste elukeskkonna arvelt. Meil on valus vaadata hoopis seda, kuidas metsatraktorid meie kodulaasi kokku korjavad ja koorem koorma j\u00e4rel mahav\u00f5etud metsa minema veavad. Meie jaoks polegi enam vahet, kas see mets \u201ev\u00e4\u00e4rindatakse\u201c Eesti v\u00f5i L\u00e4ti tehases ja milline osa tuleb siit- v\u00f5i milline sealtpoolt Liivimaa piiri. Loodusel pole rahvust ja meie \u00f6kos\u00fcsteem moodustab \u00fchtse terviku k\u00f5ikjal, kus on s\u00e4ilinud elu ja lootus seda j\u00e4tkata ka tulevikus.<\/em><\/p>\n <\/b>Juba 2011. aastal kirjutas loodusteadlane ja praegune keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Uudo Timm ajakirjas Eesti Mets, et k\u00f5ige ohustatumad on meie maal just metsaliigid, leides, et neile on saatuslikuks saanud eelk\u00f5ige taasiseseisvumise j\u00e4rel arenema hakanud intensiivne metsanduspoliitika. Timm nimetas liigilise vaesumise peap\u00f5hjustena intensiivsest majandamisest tingitud puurinde vaesumist ja metsade noorenemist, m\u00e4rkides, et varasemate aegadega v\u00f5rreldes on raiemahud viimase paarik\u00fcmne aasta jooksul m\u00e4rgatavalt kasvanud (Eesti Mets<\/a><\/u><\/span><\/span>, nr 1\/2011). Viimastel aastatel on need \u00fcletanud juba k\u00fcmmet miljonit tihumeetrit aastas. Kui te lohutate inimesi v\u00e4itega, et Est-For Investi poolt kavandatav hiiglaslik tehas ei kasvata raiemahtusid, sest toore saadakse \u00fcmarpuidu ekspordi ja saeveskitest \u00fclej\u00e4\u00e4va puiduhakke varalt, siis n\u00e4itab see, et te pole inimeste tegelikust probleemist aru saanud. Katsume selle siinkohal v\u00f5imalikult l\u00fchidalt \u00e4ra tuua, lootes, et metsade tervisest hoolivate kodanike muret t\u00f5epoolest m\u00f5ista proovite: me ei soovi, et raiemahud p\u00fcsiksid stabiilsed \u2013 me soovime, et need hakkaksid v\u00e4henema, sest intensiivse metsanduse m\u00f5jul on Eesti loomaliikide ning \u00f6kos\u00fcsteemi olukord muutumas j\u00e4rjest tr\u00f6\u00f6stitumaks ning j\u00e4reltuleva p\u00f5lve puiduvarud seatakse \u00fcha suuremasse ohtu.<\/u><\/em><\/p>\n Ulatuslikud lageraied ja p\u00f5lismetsa \u201euuendamine\u201c liigivaeste kase-, kuuse- v\u00f5i m\u00e4nniistandustega v\u00e4hendab dramaatiliselt Eesti eluslooduse liigirikkust, nagu n\u00e4htub ka meie p\u00f5liste metsaliikide, n\u00e4iteks metsise arvukuse kiirest v\u00e4henemisest. Eesti Ornitoloogia\u00fchingu avalikustatud andmete p\u00f5hjal<\/a><\/u><\/span><\/span> n\u00e4itab pikaajaline haudelindude seire isegi v\u00e4ga tavaliste metsalindude, n\u00e4iteks inimestele h\u00e4sti tuntud tutt- ja salutihase, leevikese, siisikese jt arvukuse v\u00e4henemist. Ornitoloogide s\u00f5nul on liikide arvukust m\u00f5jutanud nii otsene metsade raie kui ka selle kaudsed m\u00f5jud. Seega on meil p\u00f5hjust r\u00e4\u00e4kida \u00f6koloogilisest kriisist, mida senise metsanduspoliitika j\u00e4tkamine vaid s\u00fcvendab.<\/em><\/p>\n Oma vastuses k\u00fcsisite \u2013 mida saate teha, et taastada meie usku teie ettev\u00f5tmise headesse kavatsustesse?<\/em><\/p>\n Kindlasti oleks teiepoolseks heaks alguseks ning t\u00f5enduseks, et hoolite meie keskkonnast, see, kui survestaksite riiki oma metsapoliitikat s\u00e4\u00e4stvamas suunas liigutama. Me teame, et meie t\u00e4nane metsapoliitika on kujunenud metsat\u00f6\u00f6sturite n\u00e4o j\u00e4rgi. See t\u00e4hendab, et teil on keskkonnaministeeriumiga hea koost\u00f6\u00f6. Me palume, et viiksite meie metsamajanduse s\u00e4\u00e4stvamale kursile. Aidake riigil v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada raiemahtude kontrolli all hoidmise instrument ja vana metsa osakaal taas kasvukursile viia. Kasv\u00f5i pool sammu sellel suunal tekitaks kodanikes suurt imestuse- ja r\u00f5\u00f5mukahinat \u2013 see oleks ennen\u00e4gemata ime.<\/em><\/p>\n Kaasamisteni!<\/em><\/p>\n <\/p>\n Kodaniku\u00fchendus Eesti Metsa Abiks<\/em><\/p>\n abi@eestimetsaabiks.ee<\/em><\/a><\/p>\n <\/p>\n Loe lisaks:<\/strong><\/p>\n <\/p>\n ","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Lugupeetud puidu\u00e4rimehed! 5. mail riputasime EMA kodulehele \u00fcles avaliku arutelu k\u00e4igus koostatud protestikirja, mida k\u00f5ik soovijad teile, hiiglasliku tselluloositehase lobistidele, n\u00f5ustumise korral saata saavad. Kaheksa p\u00e4eva hiljem, 13. mai hommikul leidsid protestikirju saatnud inimesed oma e-postkastist pika ja sorava vastuse, milles veenate lugejaid hiiglaslikku investeeringut plaanivate \u00e4rimeeste heas tahtes. Sellegipoolest j\u00e4\u00e4vad \u00fchenduse Eesti […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-9112","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9112","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9112"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9112\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9642,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9112\/revisions\/9642"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9112"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9112"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9112"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\n<\/b><\/em><\/p>\n\n