<\/p>\n
Ait\u00e4h teile m\u00f5ttevahetuse j\u00e4tkamise ja k\u00fcsimuste kogumise eest. Meile on v\u00e4ga t\u00e4htis, et saaksime anda inimestele rohkem infot plaanitava puidurafineerimistehase m\u00f5jude kohta. Peale selle, et jagame teavet kohtumistel ja vastame kirjadele, kogume sel suvel ka Tartumaa inimeste k\u00fcsimusi ja ettepanekuid, et saaksime neile uuringute k\u00e4igus vastused leida.<\/em><\/p>\n Praegu aga palume m\u00f5istvat suhtumist \u2013 saame paljudele kirjas olevatele k\u00fcsimustele vastuse anda alles anal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rgmises etapis ehk k\u00f5ige varem hiliss\u00fcgisel. Alles siis selguvad rahandusministeeriumi eestvedamisel l\u00e4biviidava ja asukohaplaneeringu osaks oleva tehase m\u00f5jude hindamise esimese etapi tulemused ja faktid. Esimesi teadusuuringute tulemusi on oodata tuleval kevadel. Sestap palume kannatlikku meelt, sest k\u00f5igile k\u00fcsimustele ei ole k\u00e4esoleval etapil veel v\u00f5imalik vastata.<\/em><\/p>\n Vastused r\u00fchmitasime kolme teemaplokki:<\/em><\/p>\n Esmalt kordame \u00fcle ettev\u00f5tmise l\u00e4htekohad. Algatasime tehase rajamise v\u00f5imalikkuse uurimise, et pakkuda lahendust praegusele olukorrale, mil Eesti olulisimat rikkust \u2013 metsa \u2013 odavalt ja v\u00e4\u00e4rindamata v\u00e4lja veetakse, selle asemel et paratamatult metsavarumisega kaasnevast paberipuidust kohapeal midagi v\u00e4\u00e4rtuslikku luua.<\/em><\/p>\n Oleme Eesti kodanikud nagu teiegi ja meie ettev\u00f5tmise esimene l\u00e4htekoht on:\u00a0mets on meie rahvuslik rikkus ja selle v\u00f5imalusi tuleb senisest nutikamalt kasutada.<\/strong><\/em><\/p>\n Teine l\u00e4htekoht:\u00a0Eesti metsad peavad olema j\u00e4reltulevaid p\u00f5lvkondi silmas pidades s\u00e4\u00e4stvalt majandatud.<\/strong><\/em><\/p>\n Kolmas l\u00e4htekoht:\u00a0Euroopa unikaalseim uue p\u00f5lvkonna tehas saaks Eestis t\u00f6\u00f6d alustada p\u00e4rast p\u00f5hjalikku ning l\u00e4bipaistvat planeeringu- ja keskkonnaloa taotlemise protsessi ning vaid siis, kui tehase keskkonnam\u00f5jud heaks kiidetakse.\u00a0<\/strong><\/em><\/p>\n Tehase m\u00f5jude hindamise protsess ja sisu<\/strong><\/em><\/p>\n Mitmed teie kirjas toodud k\u00fcsimused puudutavad rakendusuuringute keskuse CentAR tehtud sotsiaal-majanduslike m\u00f5jude hindamist ja selle eri tahke. Ehkki p\u00f6\u00f6rasime ka oma esimeses avalikus kirjas eraldi t\u00e4helepanu m\u00f5jude hindamisele kui tervikule, kordame selle siin veel kord \u00fcle \u2013 tehase m\u00f5ju hindamisel on v\u00f5rdselt olulised nii majanduslikud, sotsiaalsed kui ka keskkonnam\u00f5jud.<\/em><\/p>\n Alustasime majanduslike m\u00f5jude anal\u00fc\u00fcsiga, kuid see ei t\u00e4henda, et majanduslik m\u00f5ju oleks ainus, mida uurime. Ka ei v\u00e4henda see teiste m\u00f5jude hindamise olulisust ega pretendeeri andma projektile l\u00f5plikku hinnangut. L\u00f5plikus hinnangus arvestame k\u00f5iki kolme m\u00f5ju koos. CentARi \u00f6konomistide uuring ei pretendeeri asendama rahandusministeeriumi korraldatavat keskkonnam\u00f5ju uuringut ega teisi vajalikke eksperthindamisi.<\/em><\/p>\n Majandusm\u00f5ju hinnanguga sooviti esmalt kindlaks teha tehase rajamise v\u00f5imalikkus, mida vajasid investorid, et otsustada, kas ideega on \u00fcldse m\u00f5tet edasi minna. Makromajandusliku anal\u00fc\u00fcsi tasandil hindasid \u00f6konomistid tehase v\u00f5imalikku m\u00f5ju rahvamajandusele ja selle kaudu \u00fchiskonnale. Esmalt ettev\u00f5tmise majanduslikku m\u00f5ju hinnata on loogiline \u2013 investeeringut ei ole m\u00f5tet teha siis, kui see ei ole majanduslikult tasuv. Anal\u00fc\u00fcsi tulemused n\u00e4itavad, et on. Kaudselt kinnitab selliste projektide majanduslikku tasuvust veel see, et ka meie p\u00f5hjanaabrid peavad sarnaste tehaste ehitamist Soome m\u00f5istlikuks. Kui majandusanal\u00fc\u00fcsi tulemused on negatiivsed, siis t\u00e4hendaks see \u00fchtlasi ka seda, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud anal\u00fc\u00fcside peale pole m\u00f5tet raha kulutada. Kuna konkreetne projekt tasub end majanduslikult \u00e4ra, siis otsitakse vastust juba j\u00e4rgmistele k\u00fcsimustele, hinnates tehase keskkonna- ja sotsiaalset m\u00f5ju. Alles seej\u00e4rel, kui ka j\u00e4rgmised etapid on l\u00e4bitud, saab otsustada, kas tehast on v\u00f5imalik rajada v\u00f5i mitte.<\/em><\/p>\n Leidsite, et investoritega tehtud intervjuud tulnuks sotsiaal-majanduslike m\u00f5jude anal\u00fc\u00fcsi sisendmaterjalidest v\u00e4lja j\u00e4tta. Pakume ka teise seisukoha: ainult investorid saavad anda teadmise, millist tehast ja millistel tingimustel nad ehitada soovivad ning kelleltki teiselt ei ole v\u00f5imalik seda infot saada. Investorite k\u00fcsitlemine on sellistes anal\u00fc\u00fcsides tavap\u00e4rane. Mis puudutab teiste huvigruppide kaasamist, siis majanduslikke m\u00f5jusid anal\u00fc\u00fcsivad \u00fcldjuhul majandusteadlased. Keskkonnateadlaste arvamust k\u00fcsitakse keskkonnam\u00f5jude hindamiseks ja selle uuringu korraldamine ootab oma j\u00e4rge p\u00e4rast asukoha valiku esimest etappi ning selle korraldab valitsuse \u00fclesandel rahandusministeeriumi planeeringute osakond. Vastupidiselt teie kirjas v\u00e4idetule ei v\u00e4lista tehase majandusm\u00f5ju uurimine keskkonnauuringuid, need tehakse kindlasti. Keskkonna- ja sotsiaalm\u00f5ju saabki alles p\u00f5hjalikult hinnata konkreetses tehase asukohas, kui on tehtud Eestis kehtiva planeeringuprotsessi osaks olev asukoha eelvalik.<\/em><\/p>\n Eelvaliku k\u00e4igus hinnatakse keskkonnam\u00f5jusid ja arvestatakse ka eelvaliku piirkonda puudutavaid sotsiaalseid tegureid. Lisaks korraldatakse avalikud v\u00e4ljapanekud ja arutelud, projekti kohta k\u00fcsitakse ettepanekuid. Kuna tehase rajamine on suure m\u00f5juulatusega projekt, siis kaasatakse planeerimisprotsessi loomulikult ka \u00fchiskonnateadlased, kohalikud elanikud ja ettev\u00f5tjad. Juba praegu on selge, et projektil on nii pooldajaid kui ka vastaseid. M\u00f5lema poole p\u00f5hjendatud arvamustega tuleb arvestada. Planeeritava tehase saab rajada ainult dialoogis erinevate osapoolte, ametnike ja avalikkusega.<\/em><\/p>\n Tehase asukoha valiku kriteeriumeid (ala suurus, mageveekogu l\u00e4hedus, raudtee- ja maantee\u00fchenduse olemasolu) hinnates leidsime, et tehase saaks rajada Tartu- v\u00f5i Viljandimaa piirkonda. Kokku on neid teoreetiliselt sobivaid paiku praeguse eelanal\u00fc\u00fcsi alal mituk\u00fcmmend ning k\u00f5iki neid tuleb riigil kaaluda, enne kui saab edasi minna t\u00e4psemate k\u00fcsimuste juurde.<\/em> R\u00f5hutame, et teeme rohkem, kui seadus n\u00f5uab \u2013 uurime ise ka toorme pikaajalist ja j\u00e4tkusuutlikku k\u00e4ttesaadavust Eestis ja L\u00e4tis ning seda, kuidas tehas aitab t\u00e4ita Eesti kohustusi CO2 heitkoguste v\u00e4hendamisel.<\/em><\/p>\n Tehase m\u00f5ju metsa majandamisele ja raiemahtudele<\/strong><\/em><\/p>\n Viitate oma kirjas, et oleme majandusm\u00f5ju hinnates kirjeldanud Baltimaid kui tooraine varasalve, kuid sellest lausest on kaduma l\u00e4inud teine pool \u201cP\u00f5hjamaade jaoks\u201d. Tehase rajamise \u00fcks eesm\u00e4rk ongi see, et praegu Baltimaades raiutav ning odavalt Soome ning Rootsi v\u00e4lja veetav puit v\u00e4\u00e4rindada ise Eestis ning mitte seda v\u00e4lja vedada. Sellise tehase ehitus v\u00f5imaldaks metsaomanikel saada ka suuremat, P\u00f5hjamaadega sarnast tulu oma vara majandamisest.<\/em><\/p>\n Anal\u00fc\u00fcs ei j\u00e4relda, et arvestataks v\u00f5imalusega Eesti raiemahte suurendada \u2013 see on nii investorite\u00a0kui \u00f6konomistide hinnangul v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline. Algusest peale on arvestatud sellega, et osa vajaminevast toormeressursist tuuakse teistest riikidest ning raudtee l\u00e4hedus on seet\u00f5ttu saanud oluliseks tehase asukohale esitatavaks n\u00f5udmiseks. Toormeallikate hajutatus on ka investori huvi \u2013 vaja on tagada tehase tegevuse s\u00f5ltumatus \u00fche riigi raiemahtudest ja metsapoliitikast. Osutame ka sellele, et investeeringu horisont on pikk ning oleks l\u00fchin\u00e4gelik tehase piirkonnas raiuda rohkem, kui on j\u00e4tkusuutlik.<\/em><\/p>\n Samuti kinnitame, et teeme investorite eestvedamisel ja koost\u00f6\u00f6s mitmete roheliste organisatsioonidega (kelle seas on mitmeid erametsaomanikke) ettepaneku, kuidas tagada ka erametsade laialdane sertifitseerimine metsade senisest s\u00e4\u00e4stvamaks majandamiseks. P\u00f5hja-L\u00e4ti metsal on vajalikud sertifikaadid olemas, selle kohta leiab kinnituse\u00a0siit<\/a>.<\/em><\/p>\n L\u00e4ti ekspordib paberipuitu juba praegu, riigi ekspordimahtude statistikat n\u00e4eb raportist (vt joonist 11). 2010.\u20132015. aastail oli L\u00e4ti \u00fcmarpuidu ekspordimaht 2,4\u20134 mln tihumeetrit.<\/em><\/p>\n L\u00e4ti on valmis puitu ka edaspidi eksportima, kuna sarnaselt Eestile puudub seal kohalik paberipuitu v\u00e4\u00e4rindav t\u00f6\u00f6stus. Sarnaselt Eestile ootavad ka L\u00e4ti metsaomanikud oma metsale suuremat, p\u00f5hjamaadega sarnast tulubaasi. Pikaajaline toormevajadus on edasise toormeuuringu teema \u2013 Est- For Investi plaan on uurida toorme pikaajalist k\u00e4ttesaadavust nii Eestis kui L\u00e4tis.<\/em><\/p>\n Kui L\u00e4tis tekib t\u00f5esti olukord, kus mingil p\u00f5hjusel osutub kasulikumaks eksportida paberipuitu Kesk-Euroopasse ja mitte L\u00e4tile oluliselt l\u00e4hemal asuvasse Eestisse, siis on samas olukorras ju ka Eesti metsaomanik, kes peaks samuti eelistama oma metsa eksportimist Kesk-Euroopasse. See t\u00e4hendab, et tehas peab t\u00f5stma oma kokkuostuhinna tasemele, kus ta suudab vajaliku paberipuidu L\u00e4tist, Eestist, aga miks mitte osaliselt ka Valgevenest ja Leedust varuda. Oluline on m\u00f5ista, et L\u00e4ti puidu m\u00fc\u00fcki Eestisse ei dikteeri m\u00fcstilised j\u00f5ud, vaid seda m\u00e4\u00e4ravad ainult majanduslikud p\u00f5hjused. Suurte transpordikulude t\u00f5ttu saab Kesk-Euroopa vaevalt pakkuda P\u00f5hja-L\u00e4ti paberipuule paremat hinda kui sellest vaid paarisaja kilomeetri kaugusel asuv rajatav puidukiutehas. V\u00e4hegi pikemas perspektiivis ei ole sellised arengud realistlikud. See on ka k\u00f5ige olulisemaks p\u00f5hjuseks, miks planeeritakse tehast just potentsiaalse toormeressursi keskele.<\/em><\/p>\n Konkreetse toormeturu tarneraskuste riski saab maandada mitte Eesti raiemahtude suurendamisega, vaid toormeturgude hajutamisega \u2013 see t\u00e4hendab, et \u00e4riplaanis tuleb arvestada tooraine osalise impordiga mitte ainult P\u00f5hja-L\u00e4tist, vaid ka kaugemalt, n\u00e4iteks Valgevenest ja Leedust. Seet\u00f5ttu on t\u00e4htis, et tehas asuks raudtee l\u00e4hedal.<\/em><\/p>\n Mitmed teie k\u00fcsimused puudutavad tehase k\u00e4ivitamise m\u00f5ju k\u00fcttepuidu hindadele ja k\u00e4ttesaadavusele L\u00f5una-Eestis. Puu koosneb eri osadest \u2013 need on eri omaduste ja hinnaga \u2013 ning iga sortimenti, mis metsast tuleb, kasutatakse erineval eesm\u00e4rgil. Puidust energia tootmine v\u00e4\u00e4rtustab tooret v\u00e4hem kui puidukiu tootmine ning k\u00fctteks kasutatakse teistsuguseid puidusortimente, kui puidurafineerimistehas tarvitab. Puidu k\u00fcttesortiment tehasele ei sobi, tehas ei plaani seda kasutada ega m\u00f5juta seega k\u00fctteturgu. Seega ei vaja k\u00fcttepuidu hinna m\u00f5ju t\u00e4iendavat p\u00f5hjalikku anal\u00fc\u00fcsi.<\/em><\/p>\n K\u00fcsite ka, kuidas hindade kujunemist prognoosime. Majandusm\u00f5ju raportis on v\u00e4lja toodud, et puidurafineerimistehase rajamise tulemusena m\u00f5jutavad saepalgi hinda erisuunalised tegurid. N\u00e4iteks on v\u00f5imalik, et saet\u00f6\u00f6stuse kasumlikkuse kasv (mis tuleneb sellest, et t\u00f6\u00f6stustes tekkivale puiduhakkele tekib stabiilne n\u00f5udlus) toob kaasa saepalgi m\u00f5ningase hinnat\u00f5usu. Teisalt on v\u00f5imalik, et kuna metsaomanikul on v\u00f5imalik p\u00e4rast tehase k\u00e4ivitamist saada paberipuidu eest praegusest k\u00f5rgemat hinda, siis surve saepalgi hinnale hoopis langeb. Kokkuv\u00f5tvalt ei ole \u00fchte selgelt domineerivat argumenti, mille alusel v\u00e4ita, et saepalgi hind kindlasti kasvab v\u00f5i v\u00e4heneb. Pikemas perspektiivis v\u00f5ib ennustada toormehindade \u00fchtlustumist kogu L\u00e4\u00e4nemere regioonis.<\/em><\/p>\n Samuti lisame, et energia tootmine ei ole lisa puiduressurssi vajav tegevus \u2013 energiat tekib tootmisprotsessis rohkem kui puidukiu tootmiseks vajalik, mis tuleneb kasutatava tehnoloogia iseloomust.<\/em><\/p>\n L\u00fckkame \u00fcmber ka v\u00e4ite, nagu loobunuks meie l\u00f5unanaabrid sarnase tehase rajamisest. Tehase rajamine pole kunagi olnud L\u00e4ti valitsuse projekt \u2013 seega pole nad saanud sellest ka loobuda, nagu oma kirjas v\u00e4idate. Projektist loobusid v\u00e4lisinvestorid, sest nende \u00fcks taotlusi oli 100% tagatis kogu vajaminevale toormeressursile, mida L\u00e4ti valitsus meediaallikatele tuginedes ei soostunud andma.<\/em><\/p>\n Tehasesse kavandatav tehnoloogia ning m\u00f5ju looduskeskkonnale, majandusele ja inimeste elukeskkonnale<\/strong><\/em><\/p>\n Kinnitame veelkord, et investorid peavad puidurafineerimistehase rajamise eelduseks asjaolu, et tehase ehitus, tehnoloogia ja k\u00e4itamine vastaks Eestis ja Euroopa Liidus kehtivatele keskkonnan\u00f5uetele ja parimale v\u00f5imalikule tehnikale (PVT). PVT pole lihtsalt ilus t\u00e4hekolmik, vaid kindel normide kogum, mille puhul j\u00e4rgitakse t\u00f6\u00f6stusheite seadust ja Euroopa Liidu 2014. aastal j\u00f5ustunud PVT j\u00e4reldusi (Euroopa Komisjoni rakendusotsus 2014\/687\/EU 26. septembrist 2014. a). Parimale v\u00f5imalikule tehnikale vastavus t\u00e4hendab, et tehase tootmisprotsessi kontroll on automatiseeritud, tehas on l\u00f5hnavaba ja madala m\u00fcratasemega. Saasteainete heited v\u00e4lis\u00f5hku ja veekeskkonda peavad vastama PVT normidele ja Eesti \u00f5igusaktidele.<\/em><\/p>\n Puidut\u00f6\u00f6tlemiseks on Kraft-meetodit eri tehastes kasutatud ligi sada aastat. Ehkki sama meetod on ka kaasaegse tehase s\u00fcda, ei ole see enam v\u00f5rreldav tehnoloogiaga, mida kasutati 100, 50 v\u00f5i 30 aastat tagasi, samuti pole vanemad tehnoloogiad enam konkurentsiv\u00f5imelised ega vasta t\u00e4nap\u00e4eva keskkonnan\u00f5uetele. Rohkem kui 30 aastat tagasi ehitatud tehaseid parendatakse ja kohandatakse uute n\u00f5uetega pidevalt. Seega on keskkonnakoormuse kohta kogutud andmeid juba sada aastat ja Kraft-meetodi alusel toimiva tehnoloogia m\u00f5ju keskkonnale t\u00e4pselt teada. Seda m\u00f5ju peab uurima n\u00fc\u00fcd ka Emaj\u00f5ele. Tuleb m\u00e4rkida, et igas paigas on m\u00f5ju erinev ja tehase asukohta arvestades tuleb valida ka sobiv tehnoloogia. Parima v\u00f5imaliku tehnoloogia valimine on teadlaste ja keskkonnatehnoloogide \u00fclesanne. L\u00f5pptulemus s\u00f5ltub alati siseneva puidu ja vooluveekogu keemilisest koostisest ning kasutatava tehnoloogiast, sh veepuhastustehnoloogiast, seega enne eelprojekti koostamist ja uuringute l\u00f5ppu ei ole v\u00f5imalik t\u00e4pselt vastata k\u00fcsimusele, milline on koormus Emaj\u00f5ele. Pigem leiavad teadlased anal\u00fc\u00fcsimise ja modelleerimise k\u00e4igus maksimaalse koormuse, mida vesikond suudab vastu v\u00f5tta ilma selle kvaliteediklassi alandamata ja need heitekogused saavadki keskkonnaloa piirv\u00e4\u00e4rtusteks, mida t\u00f6\u00f6tav tehas ei tohi \u00fcletada.<\/em><\/p>\n Tehase tegevuse v\u00f5imalike m\u00f5jude ja riskide v\u00e4ljaselgitamiseks tulebki teha erinevad m\u00f5juhindamised, uuringud ja anda eksperthinnangud, millest keskse t\u00e4htsusega on keskkonnam\u00f5jude hindamise protsess. Seda protsessi veab Eesti riik. Riigi eriplaneeringut tegev rahandusministeerium t\u00f6\u00f6tab v\u00e4lja planeeringu l\u00e4hteseisukohtade ja m\u00f5jude hindamise v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise kavatsuse eeln\u00f5ud, mis s\u00e4testavad, milliseid kriteeriume arvestatakse tehasele sobiva asukoha valikul, milliseid m\u00f5jusid hinnatakse, kuidas toimub koost\u00f6\u00f6 ja kaasamine planeeringu koostamise ajal.<\/em><\/p>\n Sarnaseid tehaseid ehitatakse mujal Euroopas palju v\u00e4iksemate j\u00f5gede \u00e4\u00e4rde (maailma uusim puidutehas Soomes \u00c4\u00e4nekoskis) ning oluliselt tihedama asustusega aladele. Neid on rajatud ka looduskaitsealade l\u00e4histele (n\u00e4iteks Euroopa seni uusim, aastal 2005 ehitatud tehas Saksamaal Stendalis). Nii Soomes, Rootsis kui ka Saksamaal ja Austrias on ootused looduskeskkonnale ja elukvaliteedile Eestiga sarnased. Kui samalaadses keskkonnas olevad arenenud riigid ehitavad moodsaid keskkonnas\u00e4\u00e4stlikke puidurafineerimistehaseid, siis usume, et seda suudab ka Eesti riik ja \u00fchiskond.<\/em><\/p>\n Veekvaliteedist.\u00a0<\/strong>K\u00fcsimusele, kas inimesed peaksid muretsema Emaj\u00f5e veekvaliteedi p\u00e4rast, vastame veel kord, et ei peaks. Tehas rajatakse nii, et tehasega seotud j\u00f5gikonna kvaliteediklass ei halveneks. V\u00f5i veelgi enam: tehas saab s\u00fcndida ainult siis, kui see ei halvenda vee kvaliteeti. Keskkonnam\u00f5ju hindamise k\u00e4igus anal\u00fc\u00fcsivad teadlased veekvaliteedi k\u00fcsimust p\u00f5hjalikult ja seavad piirm\u00e4\u00e4rad, mida tehas \u00fcletada ei tohi. Olgu \u00f6eldud, et maailma uusima, praegu testimisel oleva Soome \u00c4\u00e4nekoski puidutehase keskkonnaloa taotlus ja luba ise on Soome registrites olemas avalike dokumentidena:\u00a0http:\/\/biotuotetehdas.fi\/yva<\/a>. Need andmed annavad ammendava jaatava vastuse, kas ja kuidas on v\u00f5imalik rajada kaasaegset puidut\u00f6\u00f6tlemistehast, mis vesikonda ega terviklikult keskkonda ei koorma.<\/em><\/p>\n \u00d5hukvaliteedist.<\/strong>\u00a0Eraldi teema on teie kirjas planeeritava tehase l\u00e4hikonna \u00f5hk. Kinnitame, et kaasaegne puidutehas on l\u00f5hnavaba \u2013 moodsa tehase tootmisprotsess on nn suletud s\u00fcsteem. Teie viidatud mure ebameeldiva l\u00f5hna p\u00e4rast tuleneb kaks v\u00f5i isegi kolm p\u00f5lvkonda vanadest tehastest. Nii nagu uue p\u00f5lvkonna autod on keskkonnas\u00f5bralikud, on seda ka uue p\u00f5lvkonna tehased. Meie tehase seadmete tarnijad annavad garantii, et tehasest ei leki mingit l\u00f5hna. N\u00e4itena saab tuua Stendali tehase Saksamaal, kuhu omavalitsuste, keskkonnaekspertide ja ministeeriumiametnike delegatsiooniga l\u00e4heme juba sel n\u00e4dalal \u00f5ppereisile, et n\u00e4ha \u00fcht uuematest tehastest ja oma silmaga (v\u00f5i siis ka ninaga) asjade seis \u00fcle vaadata.<\/em><\/p>\n Kunda puitmassitehase m\u00f5just.\u00a0<\/strong>Esiteks, Kunda ei ole puidurafineerimistehas ning seda ei saa v\u00f5rrelda rajatava tehasega. Teiseks, Kundas kasutatav mehaaniline puidukiu tootmise tehnoloogia erineb olulisel m\u00e4\u00e4ral biorafineerimisest. Kolmandaks, Kunda tehase tootmisprotsess ei ole kunagi l\u00f5hnanud, tehase k\u00e4itamise algetapil tekitas probleeme biomuda k\u00e4itlemise esialgne lahendus, t\u00e4psemalt piisava suurusega komposteerimisv\u00e4ljaku puudumine muda kompostimisel. R\u00f5hutame veel kord, et uue tehase v\u00f5rdlusaluseks saab olla \u00c4\u00e4nekoski tehas. V\u00f5ib kinnitada, et ka \u00c4\u00e4nekoski (k\u00e4ivitus on planeeritud s\u00fcgisesse 2017) ja Stendali tehase (rajati 2005) ehitamise vahele j\u00e4\u00e4nud tosina aastaga on tehnoloogia palju edasi arenenud.<\/em><\/p>\n Liikluskoormusest.\u00a0<\/strong>Alusetu on v\u00e4ide, et liikluskoormuse ja sellega seonduva saaste m\u00f5ju on p\u00fc\u00fctud j\u00e4tta t\u00e4helepanuta. Vastupidi, liiklusmahtude kasv on v\u00e4lja toodud ka majanduslike m\u00f5jude anal\u00fc\u00fcsis (peat\u00fckk 6.3). Sellega seotud kulude t\u00e4pne anal\u00fc\u00fcs j\u00e4\u00e4b aga edaspidiste uuringute teemaks, sest see s\u00f5ltub olulisel m\u00e4\u00e4ral tehase asukohast. Samas peab m\u00e4rkima, et puidurafineerimistehasega seonduv Eesti teede liikluskoormus ei ole lisanduv, vaid toimub juba praegu seoses paberipuidu ekspordi transpordivoogudega. Kui tehas paikneb keset metsaressurssi, siis kindlasti on v\u00f5imalik vedusid paremini optimeerida kui vedusid mere\u00e4\u00e4rsetesse sadamatesse.<\/em><\/p>\n T\u00f6\u00f6kohtadest.<\/strong>\u00a0Kirjas v\u00e4ljendate muret t\u00f6\u00f6kohtade p\u00e4rast. Esiteks arvn\u00e4itajatest \u2013 me pole v\u00e4itnud, et 200 loodavat t\u00f6\u00f6kohta on v\u00f5rdsed 8000 uue t\u00f6\u00f6kohaga \u2013, nagu raportis \u00f6eldud, on 200 loodavat t\u00f6\u00f6kohta Eesti keskmise palga ekvivalendina v\u00f5rreldavad 500 t\u00f6\u00f6kohaga, millele mujal majanduses lisandub 300\u2013400 t\u00f6\u00f6kohta. Samas loodavat lisandv\u00e4\u00e4rtust arvesse v\u00f5ttes kasvab kogu Eesti t\u00f6\u00f6tlevas t\u00f6\u00f6stuses arvestuslikult 8000 keskmist lisandv\u00e4\u00e4rtust tootva t\u00f6\u00f6taja v\u00f5rra. Kui loodavate t\u00f6\u00f6kohtade arv on kriitikute arvates v\u00e4ike, siis j\u00e4\u00e4me eriarvamusele \u2013 usume, et 200 k\u00f5rgepalgalist t\u00f6\u00f6kohta v\u00e4ljaspool pealinna piirkonda ei ole \u201c\u00fcsna marginaalne\u201d ning valitsuse ja ettev\u00f5tjate eesm\u00e4rk peaks pigem olema madalapalgaliste t\u00f6\u00f6kohtade asendamine k\u00f5rgemapalgalistega. Vaid nii saab toimuda meie elanike heaolu kasv ja \u00fchiskonna areng tervikuna.<\/em><\/p>\n Mis puudutab v\u00f5rdlust tarkvaraettev\u00f5tetega, siis r\u00f5hutame, et me ei ole olukorras, kus tuleks valida, kas asutada tarkvaraettev\u00f5tteid v\u00f5i arendada puidut\u00f6\u00f6stust \u2013 Eesti vajab kahtlemata m\u00f5lemaid. Kui puidurafineerimistehas j\u00e4\u00e4b ehitamata, siis ei teki selle asemele tarkvaraettev\u00f5tet, vaid mainitud 200 k\u00f5rgepalgalist t\u00f6\u00f6kohta ja positiivsed m\u00f5jud teistes majandusharudes j\u00e4\u00e4vad lihtsalt loomata. Just puidut\u00f6\u00f6stus on majandusharu, mis pakub t\u00f6\u00f6d v\u00e4ga erinevate v\u00f5imete ja haridusega inimestele ja seda eelk\u00f5ige just maapiirkonnas, kus ollakse oluliselt suurem t\u00f6\u00f6andja kui p\u00f5llumajandussektor.<\/em><\/p>\n Kui aga t\u00f5epoolest v\u00f5rrelda tarkvaraettev\u00f5tte ja puidurafineerimistehase \u00fchiskondlikke m\u00f5jusid, siis osutame arvukatele tarkvaraettev\u00f5tetele, kes k\u00fcll Eestis oma tegevust alustasid, kuid kes t\u00e4naseks on siit lahkunud koos t\u00f6\u00f6kohtade ja maksutuluga. Puidurafineerimistehas j\u00e4\u00e4b aga Eestiga seotuks kogu oma tegevuse v\u00e4ltel. Ka jaguneb tehase loodav lisandv\u00e4\u00e4rtus majanduses \u00fchtlasemalt \u2013 m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa sellest j\u00e4\u00e4b metsaomanikule, kes saab seel\u00e4bi ressurssi nii metsade paremaks majandamiseks kui ka lihtsalt tarbimiseks v\u00f5i ettev\u00f5tluse laiendamiseks.<\/em><\/p>\n Umbes 90% tehase t\u00f6\u00f6tajatest v\u00f5iks tulla tehase \u00fcmbruskonnast. Osa tippspetsialiste kutsutakse k\u00e4ivitusetapis v\u00e4ljastpoolt Eestit \u2013 v\u00e4lja\u00f5pe toimub alguses nende eestvedamisel. Plaanime ka oma stipendiumi toel saata Euroopa tipp\u00fclikoolidesse doktorantuuri andekaid Eesti noori, kes p\u00e4rast \u00f5pingute l\u00f5ppu v\u00f5iksid saada t\u00f6\u00f6d Eesti moodsas puidutehases.<\/em><\/p>\n Puidu v\u00e4\u00e4rindamisest.<\/strong>\u00a0Lisandv\u00e4\u00e4rtuse leidmisel on arvestatud k\u00f5iki tootmissisendeid \u2013 tooret, t\u00f6\u00f6j\u00f5udu, teenuseid jm. Kasutatud metoodika on m\u00e4rksa keerukam kui tekstis toodud illustratiivne n\u00e4ide, millele viitate. Mujal majanduses tekkiva lisandv\u00e4\u00e4rtuse hindamiseks on kasutatud sisend- ja v\u00e4ljundtabeleid (vt raportit, sh nt lisa 1). Maailmaturu kohta k\u00e4ivate andmete allikate otseviited on esitatud majandusm\u00f5jude raportis. Hindade stabiilsust ei saa m\u00f5istagi tagada keegi, see on ettev\u00f5tte omanike \u00e4ririsk. Optimism hindade osas aga p\u00f5hineb senistel suundumustel ning pehmepaberi ja h\u00fcgieenivahendite turu ja e-kaubandusega seotud pakendituru perspektiivsel kasvul.<\/em><\/p>\n Investoritest.\u00a0<\/strong>Oleme algusest peale andnud teada, et k\u00f5ik tehase idee algatajad on Eesti investorid, kuid neil on vaja kaasata strateegiline ja\/v\u00f5i finantsinvestor, samuti m\u00f5tleme v\u00f5imalusele kaasata teisi Eesti investoreid. Idee algatajad pole n\u00f5us koos t\u00f6\u00f6tama partneritega, kes pole keskkonnateadlikud.<\/em><\/p>\n L\u00f5petuseks<\/strong><\/em><\/p>\n T\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonnas ei saa inimest loodusest eraldada ega ettev\u00f5tluse huve seada ettepoole teiste elualade huvidest. \u00dchiskonnas on palju arvamusi ja seisukohti ning \u00fchtki neist ei tohi ignoreerida, vaid tuleb leida k\u00f5igi osapoolte huve arvestav lahendus. Sestap otsime kompromissi- ja koost\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi eri huvir\u00fchmade vahel ja meie seekordse kirja p\u00f5his\u00f5num on: seda tehast saab rajada ainult koost\u00f6\u00f6s erinevate osapooltega, sh keskkonnaorganisatsioonide, teadlaste, ametnike ja avalikkusega.<\/em><\/p>\n Teeme omalt poolt k\u00f5ik, et rahandusministeerium kaasaks tehase hindamisse v\u00f5imalikult laia ringi erinevate huvide ja teadmistega inimesi ja \u00fchendusi. Samuti tahame soodustada seda, et metsade sertifitseerimine saaks erametsaomanike seas normiks. Soovime sarnaselt k\u00f5igi teiste kodanikega, et metsi majandataks s\u00e4\u00e4stvalt. See on t\u00e4htis nii metsaga seotud ettev\u00f5tjatele kui ka metsaomanikele, samuti neile, kes metsas matkavad, jahti peavad v\u00f5i marjul-seenel k\u00e4ivad. Samamoodi nagu looduskaitsjad peame ka meie v\u00e4ga oluliseks metsade liigilist mitmekesisust. Investorid on paark\u00fcmmend aastat kandnud ideed moodsast tehasest kui erilisest ettev\u00f5tmisest ja hoidnud unistust luua v\u00e4\u00e4rtus, mis j\u00e4\u00e4b m\u00e4rgistama mitte ainult Eesti, vaid terve Euroopa jaoks uut kvaliteedistandardit metsa- ja puidut\u00f6\u00f6stuses. Eestiga sarnases kultuuriruumis rajatud sarnaste tehaste investorid on s\u00e4\u00e4stva metsanduse eestvedajad ja ainult need riigid, kus on v\u00e4ljaarendatud metsat\u00f6\u00f6stus, areneb ka metsandus.<\/em><\/p>\n L\u00f5petuseks laename m\u00f5tte viimasest Maalehe juhtkirjast:<\/em>\u00a0\u201cM\u00f5ni aasta tagasi oli kultuursete inimeste seas heaks tavaks anal\u00fc\u00fcsida olukordi, esitada k\u00fcsimusi ja kujundada oma seisukohad nendele saadud vastuste p\u00f5hjal. Praegu tuleb valida pool. J\u00e4rgneb faktide eiramine, vastaspoole sildistamine, isiklikud solvangud, p\u00f5hjendamatud s\u00fc\u00fcdistused. Metsadiskussioon peegeldab tendentsi, millest on palju r\u00e4\u00e4gitud, kuid mis ei paista l\u00f5ppevat.\u00a0Sama lugu on teiste teravate teemadega \u2013 pagulaskriis, terrorism, Rail Baltic, linnade planeerimine jne. Need k\u00f5ik on komplekssed probleemid, mida ei saa k\u00e4sitleda lihtsustatult \u2013 pelgalt poolt valides.\u00a0Ka metsandus on keerukas asi. Inimesed, kes peavad end hoolivaks ja kultuurseks, v\u00f5iksid poolte valimise asemel otsida realistlikku lahendust s\u00e4\u00e4stva metsanduse saavutamiseks, arvestades sellega kaasnevaid \u00f6koloogilisi, sotsiaalseid, \u00f5iguslikke, tehnoloogilisi ja majanduslikke aspekte.\u201d<\/p>\n Loodame, et edaspidises m\u00f5jude hindamise infovahetuses ja rahandusministeeriumi juhitud avalikus arutelus tehase m\u00f5jude ja v\u00f5imaliku asukoha \u00fcle juhindutakse rohkem soovist pidada dialoogi, mitte valida pooli. Omalt poolt p\u00fc\u00fcame teha k\u00f5ik, et anda vastused, mis tuginevad objektiivselt m\u00f5\u00f5detud ja\/v\u00f5i t\u00f5estatud faktidele. Loodame, et suudame n\u00f5nda teie skeptilist suhtumist leevendada ja v\u00e4hendada hinnanguid, nagu tahaksime projekti tegelikkusest paremasse valgusse seada. Oleme algusest peale \u00f6elnud, et seda tehast ei saa rajada isolatsioonis ega j\u00f5uga, vaid l\u00e4bipaistvalt ja avatult, kaasates eri osapooli ning kaaludes k\u00f5iki tegureid. Eesti \u00fchiskonnast ja majandusest hoolivate ettev\u00f5tjatena on meie \u00fclesanne anda vastused k\u00fcsimustele ja veenda faktidega, et tehase rajamine on kestlik, tulevikku vaatav ja m\u00f5istlik ettev\u00f5tmine, mis loob v\u00e4\u00e4rtust k\u00f5igile eestimaalastele. Eestisse pole m\u00f5tet ehitada tehast, mille tehnoloogia poleks parim ja energia- ja keskkonnam\u00f5jud poleks soodsaimad. See tehas peab olema teaduse ja innovatsiooni viimane s\u00f5na nii keskkonnahoiu kui ka efektiivsuse m\u00f5ttes.<\/em><\/p>\n Margus Kohava<\/em> <\/p>\n Loe lisaks:<\/strong><\/p>\n Head liikumise eestvedajad ja liikmed! Ait\u00e4h teile m\u00f5ttevahetuse j\u00e4tkamise ja k\u00fcsimuste kogumise eest. Meile on v\u00e4ga t\u00e4htis, et saaksime anda inimestele rohkem infot plaanitava puidurafineerimistehase m\u00f5jude kohta. Peale selle, et jagame teavet kohtumistel ja vastame kirjadele, kogume sel suvel ka Tartumaa inimeste k\u00fcsimusi ja ettepanekuid, et saaksime neile uuringute k\u00e4igus vastused leida. Praegu […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-9113","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9113","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9113"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9113\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9641,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9113\/revisions\/9641"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9113"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9113"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9113"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n
\nSiis saab hakata k\u00fcsima ka kavandatava t\u00f6\u00f6stuse m\u00f5juv\u00e4lja j\u00e4\u00e4vate inimeste arvamusi ja uurima m\u00f5ju tehase \u00fcmber j\u00e4\u00e4va piirkonna kinnisvarahindadele, samuti m\u00f5ju turismiettev\u00f5tjatele ja teistele puidut\u00f6\u00f6stusega konkureerivatele majandusvaldkondadele.<\/em><\/p>\n![](\"http:\/\/biorefinery.ee\/wp-content\/uploads\/screen-shot-2017-06-15-at-093521-600x329.png\")
<\/p>\n
\nAadu Polli<\/em><\/p>\n\n