Meie:\u00a022.08.2017<\/strong><\/p>\n <\/p>\n Pr Triin M\u00e4gi<\/strong>, Keskkonnaamet, vee juhtivspetsialist<\/p>\n Hr Sulev Vare<\/strong>, Keskkonnaamet, L\u00e4\u00e4ne regiooni juhataja<\/p>\n Hr Uno Luht<\/strong>, Keskkonnainspektsioon, looduskaitse osakonna osakonnajuhataja<\/p>\n Hr Marek Saar<\/strong>, Keskkonnainspektsioon, Raplamaa b\u00fcroo juhataja<\/p>\n <\/p>\n Kodanik Vaike Martin on k\u00e4esoleval aastal Velise kinnistul (katastri\u00fcksus 65403:002:0094, Raplamaa, Raikk\u00fcla vald) toimunud raiete kohta tuvastanud mitmeid seaduserikkumisi (nii veekaitsenormide kui raiete teostamisviiside kohta) ning teavitanud nendest ka Keskkonnainspektsiooni. Sellest johtuvalt k\u00e4isid KKI metsanduse inspektorid Valeri \u0160t\u0161erbat\u00f5h ja Meelis Kaustel 26. juulil 2017 k\u00f5nealusel kinnistul metsateatistega lubatud raieid kontrollimas, aga rikkumisi ei tuvastatud. Kodanik Vaike Martini hinnangul oli inspektorite kontrollk\u00e4ik kas tahtlikult v\u00f5i tahtmatult puudulik, sest tema hinnangul on eksitud nii Veekaitseseaduse kui hooldusraie tingimuste vastu. EMA on k\u00f5nealuseid v\u00e4iteid kontrollinud ning meie hinnangul on need p\u00f5hjendatud ja t\u00f5esed. Allj\u00e4rgnevalt kirjeldame Velise kinnistul toimunud rikkumiste iseloomu.<\/p>\n (1<\/b>) 10. augustil vestles KKI Rapla b\u00fcroo inspektor Priit Langi raiet\u00f6id teostava ettev\u00f5tte Hakkemeister O\u00dc esindaja Priit Rokkiga, kes telefonivestluses teada andis, et t\u00f6\u00f6d Velise kinnistul on l\u00f5pusirgel. J\u00e4rgneval n\u00e4dalal pidi ettev\u00f5te saama sobiva metsatehnika, mis on kergekaalulisem ja millega saab vette langenud t\u00fcvised k\u00e4tte. 19. augustil ei m\u00e4rganud Vaike Martin sellegipoolest mingit olukorra paranemist ning tema s\u00f5nul oli vette langetatud veelgi uusi puid ning oksi (joonis 1<\/i>).<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n Kodanik Vaike Martini vaatlustest, mida kinnitab ka \u00fclaltoodud pildimaterjal, n\u00e4htub, et inspektoritel on korduvalt tuvastamata j\u00e4\u00e4nud Veeseaduse 5 ptk \u00a7 23 lg 1<\/strong> rikkumine, mis s\u00e4testab, et \u201ek\u00f5ik isikud on kohustatud v\u00e4ltima vee reostamist ja liigv\u00e4hendamist ning veekogude ja kaevude risustamist ning vee-elustiku kahjustamist.\u201c Suur kogus oksi madalas vees muudab vee happelisust ning toitainete hulka vees, eriti kui risu on olnud seal pikemat aega. Kuna antud kinnistu piirneb 160 meetri ulatuses Velise j\u00f5e hoiualaga, siis tuleb siinkohal viidata ka Keskkonnavastutuse seadusele, mille kohaselt on alust arvata, et toime on pandud keskkonnakahju Keskkonnavastutuse \u00a7 2 lg 2 j\u00e4rgi, milleks on \u201eoluline ebasoodne m\u00f5ju kaitsealale, hoiualale, p\u00fcsielupaigale, kaitstavale looduse \u00fcksikobjektile\u201c.<\/strong><\/p>\n (<\/strong>2<\/b><\/strong>) Lisaks veekogu risustamise tuvastamisele leiab kodanik Vaike Martin, et puid on langetatud veekaitsev\u00f6\u00f6ndis ning seda majanduslikul, aga mitte maastikuhoolduse eesm\u00e4rgil. Veeseaduse \u00a7 29 lg 4 punkt 3 j\u00e4rgi on majanduslikul eesm\u00e4rgil teostatav raie veekaitsev\u00f6\u00f6ndis keelatud, lubatud on Keskkonnaameti loaga teostatav \u201epuu ja p\u00f5\u00f5sasrinde raie\u201c, kui selle vajalikkus on p\u00f5hjendatud ega \u00fcleta seaduses ette n\u00e4htud piire.<\/strong><\/p>\n Paraku on Velise j\u00f5e hoiualaga piirneva ala kohta k\u00e4iva sanitaarraie puhul sanitaarraie piire \u00fcletatud (<\/strong>joonis 2<\/i><\/strong>), kuna raiutud on ka noori kaski ning muid puid, mis pole ei vanad ega haiged (Metsaseadus \u00a7 31 lg 3: Sanitaarraiet tehakse nakkusallikaks olevate v\u00f5i kahjurite paljunemist soodustavate puude, samuti ohuallikat mittekujutavate surevate v\u00f5i surnud puude ning oma \u00fclesande t\u00e4itnud seemnepuude metsast eemaldamiseks). <\/p>\n <\/p>\n Raiepiiranguid on \u00fcletanud ka kalda piiranguv\u00f6\u00f6ndis lubatud harvendusraie, kus puid on langetatud veekaitsev\u00f6\u00f6ndis ning visuaalselt n\u00e4htub, et v\u00e4lja on raiutud tublisti \u00fcle 30% puudest, ehkki harvendusraie (kui \u00fcks hooldusraie liike) lubab raiuda vaid kuni 30% puudest (Metsakaitse eeskiri pt 6) (<\/strong>joonis 3)<\/i><\/strong>.<\/strong><\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n Eeltoodust l\u00e4htuvalt leiame, et Velise kinnistul toimunud raied tuleb taas \u00fcle kontrollida ning seal toime pandud keskkonnarikkumised ametlikult tuvastada. Leiame, et keskkonnarikkumiste toimepanija tuleb vastavalt seadustele vastutusele v\u00f5tta ning vajalik on keskkonnakahjude h\u00fcvitamine nii suures ulatuses kui v\u00f5imalik.<\/b><\/strong> Leiame veel, et raiet kontrollimas k\u00e4inud KKI inspektor(id) tuleks vastutusele v\u00f5tta, kuna on alust arvata, et rikumise \u00f5igeaegsest tuvastamata j\u00e4tmisest on s\u00fcndinud olulist keskonnakahju ja -koormust, mida oleks saanud ennetada, kui inspektorid oleksid kasutanud oma Veeseaduse \u00a7 33 lg 1 l\u00e4htuvat \u00f5igust peatada keskkonnan\u00f5udeid eirav tegevus. <\/strong>Meie hinnangul tuleb peatada \u00fclej\u00e4\u00e4nud Velise kinnistul O\u00dc-le Hakkemeister v\u00e4ljastatud raieload nendel kinnistutel, kus raieid pole veel teostatud, johtuvalt eelnevate raietetega kaasnenud rikkumistest ning raiuja ilmselgest ebakompetentsusest tundlikus piirkonnas raiete l\u00e4bi viimisel.<\/b><\/strong><\/p>\n Lisaks sellele soovime teada veekogu seire tulemusi, kuna kohapealsed vaatlejad on t\u00e4heldanud veetaseme alanemist viimase 30 aasta jooksul, eriti aga k\u00e4esoleval aastal. Kas on v\u00e4lja selgitatud, mis sellist alanemist tingib? Viimasel paaril aastal on kodanik Vaike Martin t\u00e4heldanud pea iga-aastast raiet Velise j\u00f5e kaldal. K\u00f5rvutades seda t\u00f5siasja veetaseme pideva alanemisega, siis leiame, et <\/strong>veekogu seisundi parandamiseks ning hoiuala v\u00e4\u00e4rtuse s\u00e4ilimiseks ning paranemiseks tuleb j\u00f5e\u00e4\u00e4rset kaitsekorda karmistada.<\/b><\/strong><\/p>\n Seoses meie looduskeskkonna \u00fcldise murettekitava seisukorraga palub EMA juhendada inspektoreid erinevate seaduserikkumiste suhtes t\u00e4helepanelikumad olema ning rakendama probleemsete inspektorite suhtes distsiplinaarseid meetmeid. Ei saa lubada ilmsete rikkumiste mittetuvastamist, nagu ei saa lubada ka seda, kui k\u00e4imasolevat rikkumist ei peatata. Meie hinnangul on see riiklikule keskkonnakaitsega tegelevale organile sobimatu hoiak ning praktika. Olukorras, kus Keskkonnaamet v\u00e4ljastab 33 000 raieluba aastas ega j\u00f5ua neid \u00fclekoormuse t\u00f5ttu alati igak\u00fclgselt menetleda ning kus ka Keskkonnainspektsioon on alamehitatud, v\u00f5iksid v\u00e4hemalt need inspektorid, kel \u00f5nnestub s\u00fcndmuspaigale j\u00f5uda, n\u00e4idata \u00fcles vajalikku karmust, et leviks hoidlik suhtumine keskkonda ja lugupidamine kehtivate seaduste suhtes.<\/p>\n <\/p>\n Lugupidamisega<\/p>\n <\/p>\n kodaniku\u00fchendus Eesti Metsa Abiks<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/01\/veekogu_-risustamine_joonis1.jpg\")
\n<\/strong><\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/01\/sanitaarraie_joonis2.jpg\")
![\"\"](\"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/01\/harvendusraie_joonis3.jpg\")