{"id":9123,"date":"2018-01-29T23:22:05","date_gmt":"2018-01-29T21:22:05","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=923"},"modified":"2021-09-21T16:50:47","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:47","slug":"9-10-2017-tehase-kavandajatega-ringkonnakohtus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/9-10-2017-tehase-kavandajatega-ringkonnakohtus\/","title":{"rendered":"9.10.2017: EMA KAEBAB EST-FORI RINGKONNAKOHTUSSE"},"content":{"rendered":"


\nEMA vaidlustas tselluloositehase planeerimisvigadele osutava kaebuse tagasil\u00fckkamise Tallinna ringkonnakohtus, toetudes miljarditehase planeerimisvigade kaebuse apellatsioonkaebuses EL-i direktiivile.<\/strong><\/p>\n

Kuna Tallinna halduskohus kolme n\u00e4dala eest (18.09) esitatud esmase \u00f5igusabi taotluse tagasi l\u00fckkas, siis andis kodaniku\u00fchendus Eesti Metsa Abiks (EMA) eelmise n\u00e4dala l\u00f5pus (06.10) Tallinna ringkonnakohtusse m\u00e4\u00e4ruskaebuse. EMA palub halduskohtu m\u00e4\u00e4ruse t\u00fchistada ning rahuldada esialgse \u00f5iguskaitse kohaldamise taotluse, t\u00e4iendades seda uute, m\u00e4\u00e4ruskaebuses esitatud \u00f5iguslike ja faktiliste asjaoludega.<\/p>\n

Kodaniku\u00fchendus toetub oma m\u00e4\u00e4ruskaebuses \u00c5rhusi konventsioonile ja Euroopa parlamendi ning n\u00f5ukogu direktiivist tulenevale kaebe\u00f5igusele, kuna tehase rajamise puhul on kodanikud ja huvigrupid algsest otsustusprotsessist k\u00f5rvale j\u00e4etud, kaasates \u00fcldsust alles asukoha planeerimise protsessi. Paraku on erinevatele metsandusest m\u00f5jutatud huvigruppidele asukohast m\u00e4rksa olulisem hoopis k\u00fcsimus, kas selline tehas \u00fcldse vastab t\u00e4nase Eesti \u00fchiskonna ootustele.<\/p>\n

Rahvaliikumise aktivistid on tehast planeerivatele \u00e4rimeestele korduvalt selgitanud, et \u00fchiskonna tellimus s\u00e4\u00e4stvale metsanduspoliitikale eelnes tselluloositehase kavade avalikustamisele.<\/p>\n

\"\"\u00d5igupoolest eelnes hiigeltehase rajamisplaanide teatavaks tegemisele (10.01.2017) valitseva metsanduspoliitika vastane meeleavaldus (16.12.2016), millega juhiti t\u00e4helepanu sellele, et praegune raiekoormus on meie metsadele liiga intensiivne. Est-Fori eestvedajad toetuvad sellele, et neil on plaanis kasutada ekspordiks minevat puitu ning raiemahud j\u00e4\u00e4vad praegusega v\u00f5rreldes samaks, kuid see ei rahulda praegusele metsanduspoliitikale oponeerivaid osapooli, kelle hinnangul on probleemse metsandusolukorra tasakaalustamiseks vajalik raiemahte v\u00e4hendada.<\/p>\n

Praegust metsanduspoliitikat on juba \u00fcle viieteistk\u00fcmne aasta mitmelt suunalt kritiseeritud, viimase aasta jooksul on olukord eskaleerunud aga \u00fchiskondliku kriisini. Keskkonnaministeerium on lubanud rahulolematutele huvigruppidele lahendust uue metsanduse arengukava n\u00e4ol, mida juba j\u00e4rgmise aasta alguses ette hakatakse valmistama. See peaks h\u00f5lmama j\u00e4rgneva aastak\u00fcmne metsanduspoliitika p\u00f5hisuundumused ning riik on lubanud uue arengukava koostamisse senisest hoopis enamal m\u00e4\u00e4ral huvigruppe kaasata, r\u00e4\u00e4kides ka v\u00f5imalusest, et uus arengukava tuleb rahva n\u00f5udmisel praeguse k\u00fcmnendi kavast s\u00e4\u00e4stvam.<\/p>\n

Paraku on huvigruppide esindajatele selge, et kui m\u00e4\u00e4ratu toormevajadusega tselluloositehase ehitamine otsustatakse \u00e4ra enne uue arengukava l\u00f5plikku valmimist, siis pole v\u00f5imalik praeguseid raiemahtusid alandada. Kuna Eesti raiemahud \u00fcletavad juba aastaid s\u00e4\u00e4stlikku piirnormi ehk 8,4 miljonit tihumeetrit, siis on raiemahtude alandamine mitmete \u00fchiskondlike huvigruppide \u2013 sh maal elavate inimeste, loodusturismi ettev\u00f5tjate, mesinike, p\u00fcsimetsanduse harrastajate, vana metsa elustikku hindavate metsaomanike, teadlaste, loodusfotograafide, jahimeeste, marja- ning seenekorjajate jpt otseseks huviks, et leevendada viimastel aastak\u00fcmnetel intensiivistunud metsanduspoliitika k\u00e4igus toimunud \u00fcleraiumist. Ilmsesti pole riigil aga v\u00f5imalik raiemahtusid v\u00e4hendada, kui miljard eurot on tehasesse investeeritud, \u00fches riigipoolse kindla puidukoguse garantiiga veel aastak\u00fcmneteks. Seega leiavad kodaniku\u00fchenduse liikmed, et enne uue arengukava valmimist ei saa nii laiaulatusliku puidut\u00f6\u00f6stuse arengu \u00fcle otsust langetada, kuna vastasel juhul s\u00f5idetakse \u00fcle nii s\u00e4\u00e4stva metsanduse pooldajate \u00f5iglustundest kui demokraatlikust kaasamisprotsessist laiemalt.<\/p>\n

Ringkonnakohtusse antud m\u00e4\u00e4ruskaebuse kommenteerimisel toonitas EMA jurist Sven Anton eelk\u00f5ige seda, et konkreetses m\u00e4\u00e4ruskaebuses esitatud vaidlus ei k\u00e4i \u00c5rhusi konventsiooni kohaldamise \u00fcle, sest EL \u00f5igusesse pole \u00fcle v\u00f5etud \u00c5rhusi konventsiooni artiklit 9(3), mis sisuliselt populaarkaebuste esitamist lubab. \u201eK\u00fcll aga tuleb hinnata, kas Euroopa Kohtu praktikas tunnustatud t\u00f5hususe p\u00f5him\u00f5ttest l\u00e4htuvalt tuleb riigiasutuste toimingutele anda hinnangud menetluse v\u00f5imalikult varajases etapis v\u00f5i tuleb t\u00f5esti \u00e4ra oodata kogu menetlus ning alles p\u00e4rast seda vaidlema hakata,\u201c selgitas \u00fchenduse jurist. \u201ePraktika selles osas on veel ebakindel ja meie ettev\u00f5tmine on selles osas igal juhul teedrajav.\u201c<\/p>\n

 <\/p>\n

Loe lisaks:<\/strong><\/p>\n