{"id":9124,"date":"2018-01-29T23:33:29","date_gmt":"2018-01-29T21:33:29","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=930"},"modified":"2021-09-21T16:50:47","modified_gmt":"2021-09-21T16:50:47","slug":"12-10-2017-ema-vastus-keskkonnaministeeriumile","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/12-10-2017-ema-vastus-keskkonnaministeeriumile\/","title":{"rendered":"12.10.2017: EMA VASTUS KESKKONNAMINISTRILE"},"content":{"rendered":"

Kodaniku\u00fchendus Eesti Metsa Abiks vastus Keskkonnaministeeriumi avalikule p\u00f6\u00f6rdumisele
<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Meie: 12.10.2017<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler<\/strong><\/u><\/p>\n\n\n\n

Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talij\u00e4rv<\/strong> <\/u><\/p>\n\n\n\n

Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar<\/strong> <\/u><\/p>\n\n\n\n

P\u00f6\u00f6rdume teie poole ajendatuna Keskkonnaministeeriumi eilsest pressiteatest<\/a>, milles minister Siim-Valmar Kiisler avalikkusele sedastas, et meie MT\u00dc \u00f5hutavat \u00fchiskonnas t\u00fcli ja vaenu, sest oleme palunud haldus- ja ringkonnakohtult abi, saamaks v\u00f5imalust puidurafineerimistehase planeerimisotsuste tegemisel juba eos osalised olla. Ministeeriumi teade tuli meie \u00fchendusele teatava pettumusena, sest sai selgeks, et hoolimata peaaegu terve aasta v\u00e4ldanud katsetest Keskkonnaministeeriumiga \u00fchist keelt leida, pole ministeerium meie kommunikatsioonikatsete eesm\u00e4rki m\u00f5istnud. Seep\u00e4rast proovime selgelt ja argumenteeritult selgitada, miks meie \u00fchendus on otsustanud puidurafineerimistehase vastu kohtusse minna ning miks me ei leia, et oleksime avalikkuse ees valeandmeid levitanud.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgneva kolme punkti kaudu valgustame teid meie kohtusse p\u00f6\u00f6rdumise tagamaadest, selgitades EMA tekkimise tausta, tegevust ja eesm\u00e4rke ning meie \u00fchenduse seisukohti seoses puidurafineerimistehase Eestisse rajamisega.<\/p>\n\n\n\n

1) Meenutagem, et k\u00f5igepealt kogunesid s\u00e4\u00e4stva metsanduspoliitika eest seisvad inimesed Keskkonnaministeeriumi ette m\u00f6\u00f6dunud aasta 16. detsembril. Kokkutulnud avaldasid meelt uue metsaseaduse muudatuse vastu, millega sooviti langetada kuuskede raievanust viljakates kasvukohat\u00fc\u00fcpides, aga ka \u00fcha intensiivistuva metsanduspoliitika vastu laiemalt. See kuup\u00e4ev sai \u00fchtlasi EMA ametlikuks s\u00fcndimise p\u00e4evaks.<\/p>\n\n\n\n

Hiiglasliku puidurafineerimistehase plaanidega tuldi esimest korda avalikkuse ette mitu n\u00e4dalat peale seda, kui toimus rahvakogunemine Keskkonnaministeeriumi ees, kus esitati \u00fchiskondlik tellimus s\u00e4\u00e4stvamale metsanduspoliitikale. Tellimuse tungivust toetab ka t\u00f5ik, et elav metsandusteemaline debatt v\u00e4ltab veel n\u00fc\u00fcdki, k\u00fcmme kuud hiljem, ning enamik selle kriitilisema poole peal osalejaid pole EMA ega teiste keskkonnaorganisatsioonide liikmed, vaid esindatud on t\u00f5epoolest lai ring erinevaid huvigruppe. Seega on oluline, et enne, kui tehasele hakataks otsima sobivat asukohta, leitaks vastus k\u00fcsimusele, kas selline tehas on \u00fcldse Eesti \u00fchiskonna ootustega koosk\u00f5las.<\/p>\n\n\n\n

Est-For Investi eestk\u00f5nelejad Margus Kohava ja Aadu Polli on algusest peale r\u00f5hutanud, et tehas ei too kaasa raiemahtude suurenemist, aga sama kaua on EMA katsunud Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja puidurafineerimistehasega seotud ettev\u00f5tjatele selgitada, et raiemahtude kasv polegi meie k\u00f5ige suuremaks mureks. Ettevaatlikuks teeb hoopis t\u00f5siasi, et v\u00e4ga suure puiduvajadusega tehase \u00fcle langetatakse otsust paralleelselt uue metsanduse arengukava ette valmistamisega. Ilmsesti survestab see raiemahtusid seniseks j\u00e4tma, samal ajal kui s\u00e4\u00e4stva metsanduse pooldajad leiavad, et viimase arengukava jooksul toimunud \u00fcleraiumise kompenseerimiseks tuleks kehtestada n\u00f6 kompenseeriv arengukava, mille tulemusel j\u00e4rgneva k\u00fcmnendi raiemahtusid hoopis langetataks, et meie loodus ning metsavarud saaksid vajalikul m\u00e4\u00e4ral taastuda. Selgitame siinkohal v\u00e4rskele keskkonnaministrile Siim Valmar Kiislerile, kes metsandusvaldkonnas alles \u00fcsna p\u00f5gusalt tegutsenud ning kelle pealiskaudsed teadmised seega andestatavad on, kompenseeriva arengukava vajaduse tagamaid.<\/p>\n\n\n\n

S\u00e4\u00e4stva metsanduse pooldajate aktiveerumisele ja EMA koondumisele eelneb enam kui k\u00fcmme aastat s\u00fcvenenud l\u00f5he keskkonnateadlikuma ringkonna ning t\u00f6\u00f6stushuvide esindajate vahel. Selle faktoloogiliseks kinnituseks on nende aastate jooksul avalikus ruumis tehtud avaldused nii Riigikontrolli, teadlaste kui rahvaesindajate poolt, mille EMA oma kodulehek\u00fcljel viimase k\u00fcmne aasta metsas\u00fcndmuste kronoloogiaks on \u00fchendanud: http:\/\/www.liikumine.ee\/ajalugu.html<\/a><\/u><\/span><\/span>. S\u00fcveneva rahulolematuse p\u00f5hjuseks on olnud vana metsa k\u00e4ek\u00e4igust huvitatud osapoole s\u00fcvenev veendumus, et puidut\u00f6\u00f6stuse huvisid Eesti metsaressursile arendatakse \u00fclej\u00e4\u00e4nud huvide \u2013 nii \u00f6koloogiliste, sotsiaalsete kui majandushuvide \u2013 arvelt.<\/p>\n\n\n\n

Seda t\u00f5siasja on kinnitanud mitmed viimastel aastatel Eestis avalikustatud teaduslikud uuringud, mis kinnitavad intensiivse metsamajanduse rolli meie taime- ja loomariigi liigirikkuse vaesustumisel. N\u00e4iteks v\u00f5ib tuua Tartu \u00dclikooli looduskaitsebioloogide poolt k\u00f5igest paari kuu eest rahvusvahelises teadusajakirjas \u201eForest Ecology and Management\u201c avalikustatud uuringut, millest ilmnes, et lageraied h\u00e4vitavad parimates mustikametsades saagi mitmek\u00fcmneks aastaks. See on vaid \u00fcks n\u00e4ide otsesest negatiivsest sotsiaalmajanduslikust Eesti inimestele, mida Keskkonnaministeerium praeguses metsamajandamispraktikas eirab. Viimase k\u00fcmne aasta jooksul on teadlased seostanud intensiivse metsanduspoliitikaga lendorava kadumist, mitmete seeneliikide \u00fcha haruldasemaks muutumist, linna- ja loomariigi liigilist vaesustumist jms. Korduvalt on viidatud rohealade ruumilise planeerimise puudulikkusele meie metsanduspoliitikas, sest raiete l\u00e4bim\u00f5eldud planeerimine tagaks m\u00e4rgatavalt paremini meie rohev\u00f5rgustiku eluj\u00f5ulisuse ja j\u00e4tkusuutlikkuse.<\/p>\n\n\n\n

Juba 2014. aastal kirjutas Maa\u00fclikooli metsakasvatuse osakonna vanemteadur Raul Rosenvald \u00c4rip\u00e4evas, et praegu kehtiv metsanduse arengukava hindab meie metsade juurdekasvu \u00fcle. \u201eMetsanduse arengukava ei arvesta p\u00f5him\u00f5ttega, et metsaraie peab olema v\u00e4iksem juurdekasvust. Kava juurdekasvu hinnangu juurde arvestatakse ka metsa j\u00e4\u00e4va puidu maht,\u201c kirjutas Rosenvald (http:\/\/www.aripaev.ee\/blog\/2014\/04\/04\/metsanduse-arengukava-hindab-juurdekasvu-ule<\/a><\/u><\/span><\/span>). Kuigi viimaste aastate raiemahud on ametlikel andmetel k\u00fc\u00fcndinud ligi 10 miljoni tihumeetrinini v\u00f5i sellest k\u00f5rgemale (SMI alusel raiuti 2015. aastal 10,3 miljonit tihumeetrit), n\u00e4itab Keskkonnaministeeriumi poolt 2013. aastal tellitud uuring “Eesti v\u00f5imalused liikumaks konkurentsiv\u00f5imelise madala s\u00fcsinikuga majanduse suunas aastaks 2050”, et j\u00e4tkusuutlik aastane raiemaht, mis tagaks p\u00fcsiva raiemahu ka j\u00e4rgmisteks aastateks, oleks maksimaalselt 8,4 miljonit tihumeetrit aastas<\/b>.<\/p>\n\n\n\n

Praeguste raiemahtude p\u00fcsimise korral ammendame kiiresti oma metsatagavara ning lisaks hakkab \u00fcle 8,4 miljoni tihumeetrise raie korral kahanema Eesti metsade puitu seotud s\u00fcsiniku tagavara. Selle protsessi l\u00e4bi muutuvad metsamaad suureks CO2 emissiooni allikaks. Seega pole teadlaste seisukohtadele tuginedes vajalik mitte ainult meie raiemahtude alandamine 8,4 miljonile tihumeetrile, vaid ka intensiivse metsanduspoliitika k\u00e4igus toimunud \u00fcleraiete kompenseerimine. V\u00e4\u00e4rib m\u00e4rkimist, et s\u00e4\u00e4stliku piirnormi raames raiumine elurikkuse s\u00e4ilimist veel ei taga. Selle eesm\u00e4rgi saavutamiseks oleks otstarbekas kahekordistada rangelt kaitstava metsa pindala, valides selleks otstarbeks v\u00e4lja parimad vana metsa potentsiaaliga t\u00fckid.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcsinikupoliitika osas on Eesti endale juba ebameeldivat rahvusvahelist t\u00e4helepanu t\u00f5mmanud, sest k\u00f5igest kaks p\u00e4eva tagasi kirjutas \u00fcle-Euroopalise s\u00e4\u00e4stva metsanduse organisatsiooni FERN bioenergia ja kliima kampaaniajuht Hanna Aho Euractivi v\u00f5rgustikku<\/a><\/u><\/span><\/span>, et Eesti juhib EL-i eesistujamaana metsanduse intensiivistamise kampaaniat, mille tagaj\u00e4rjel v\u00f5iksid liikmesriigid karistamatult 10% oma s\u00fcsinikutalletajatest maha raiuda. See t\u00e4hendab omakorda, et me ei austa Pariisi kliimalepet. Praeguses globaalses olukorras, kus kliimamuutuste tagaj\u00e4rgi ka Eestis selgelt tunda on, m\u00f5jub selline samm kas k\u00fc\u00fcnilise v\u00f5i l\u00fchin\u00e4gelikuna. Tegelikult peaks just Keskkonnaministeerium olema selleks institutsiooniks, mis \u00fchiskonna k\u00e4ttpidi j\u00e4tkusuutmatust m\u00f5tteviisist v\u00e4lja juhatab, et ka meie lapsed saaksid kasutada ning nautida k\u00f5iki meie maailma h\u00fcvesid ja v\u00e4\u00e4rtusi.<\/p>\n\n\n\n

Seega oleme j\u00f5udnud EMA ja puidurafineerimistehase kavandajate metsandusvisiooni olemusliku erinevuseni \u2013 Est-For Invest leiab j\u00e4rjekindlalt, et praegused raiemahud on aktsepteeritavad ning nende alusel v\u00f5ib hakata planeerima j\u00e4rgnevate aastak\u00fcmnete metsanduspoliitikat. S\u00e4\u00e4stva metsanduse pooldajad seevastu leiavad, et praegu kehtiv metsanduse arengukava on olnud Eesti loodusele liiga koormav ja seep\u00e4rast oleme pannud k\u00f5ik oma lootused j\u00e4rgmiseks aastak\u00fcmneks koostatavale metsanduse arengukavale, mille ette valmistamine peaks algama juba j\u00e4rgmisel aastal. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp lubas EMA esindajatele k\u00e4esoleva aasta alguses toimunud partnerlusp\u00e4eval, et k\u00f5ik metsandusest huvitatud grupid saavad uue arengukava koostamisse kaasatud ning uus \u00fchiskondlik kokkulepe, mis rahuldab k\u00f5iki osapooli, saab s\u00f5lmitud. Kuna EMA esindajad leiavad, et raiemahtusid tuleks alandada, siis oleks nii investorite, ministeeriumite kui rahva seisukohast m\u00f5istlik oodata otsustamisega uue arengukava kehtestamiseni, kuna alles peale seda saab selgeks, kas nii suure puiduvajadusega tehase rajamine Emaj\u00f5e kaldale on Eesti \u00fchiskonna ootustega koosk\u00f5las.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

2) Keskkonnaministeeriumi eilses pressiteates leidis minister Kiisler, et pole midagi teada tehase keskkonnam\u00f5ju kohta, kuna keskkonnam\u00f5ju hinnangut alles hakatakse koostama. Siinkohal soovime keskkonnaministeeriumile paari s\u00f5naga selgitada, mil viisil \u00fcldse teostatakse keskkonnam\u00f5jude hindamist kui protsessi ning millised on selleks hindamiseks vajalikud andmed, et ministril tekiks arusaam sellest, millel meie \u00fchenduse seisukoht rajaneb.<\/p>\n\n\n\n

Praeguseks hetkeks on Est-For Investi meeskond selgitanud, et hiiglaslik tehas vajab 3,3 miljonit tihumeetrit puitu aastas, kompenseerides selle praegu ekspordiks mineva paberipuu ning puiduhakke arvelt.<\/b> K\u00f5nealune 3,3 miljonit tihumeetrit on baasiks tehase esmasele keskkonnam\u00f5jude hindamisele, sest sellise koguse garanteerimisega planeeritakse j\u00e4rgneva aastak\u00fcmne metsanduspoliitikat 2011-2020 aastani kehtiva arengukava eeskujul. EMA on aga seisukohal, et kasvav osa \u00fchiskonnast soovib hoopis suurt metsanduslikku \u00fcmarlauda, et arutada, kuidas raiemahtude v\u00e4hendamist k\u00f5igile osapooltele v\u00f5imalikult valutult l\u00e4bi viia. Seega pole tehase toorainevajaduse kompenseerimine praegu ekspordiks mineva puidu arvelt \u00fchiskonna ootustega otseses seoses, sest s\u00e4\u00e4stva metsanduse kontekstis saab esmaseks hoopis raiemahtude kahandamise vajadus.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks tehase t\u00f6\u00f6ks vajalikule puiduhulgale on teada ka tehase t\u00f6\u00f6protsessiks vajalik pinnavee hulk, mis on kuni 30 m<\/b>3<\/b><\/span><\/sup> valmistoodangu tonni kohta ehk kuni 25,5 mln m<\/b>3<\/b><\/span><\/sup> \/a, mida saadakse Emaj\u00f5est ning mis moodustab ligikaudu 1,3% Emaj\u00f5e keskmisest vooluhulgast.<\/b> Keskkonnaamet on muu hulgas m\u00e4rkinud, et keskmise vooluhulga k\u00f5rval tuleb Est-Foril nimetada veetarve ka Emaj\u00f5e minimaalsest veehulgast, kuna keskkonnaloa andmisel peab l\u00e4htuma eelk\u00f5ige sellest. See aga ei muuda t\u00f5siasja, et tehase t\u00f6\u00f6ks vajamineva vee hulk on juba praegu teada, spetsiifilistest kasutatavatest tehnoloogiatest s\u00f5ltumatult. Samuti on teada, et kokku avaldaks tehas m\u00f5ju kolmandikule Eesti vesikonnast ning kui seal toimuks mingit laadi avarii, siis oleks tegemist rahvusliku \u00f6ko- ja sotsiaalkatastroofiga.<\/p>\n\n\n\n

Teada on ka tootmisv\u00f5imsus \u2013 selleks planeeritakse keskmiselt kuni 750 000 tonni biotooteid aastas, l\u00f5pptoodang l\u00e4heks ekspordiks ja tehasega kaasneks umbes 200 t\u00f6\u00f6kohta. <\/b>Seega on meil olemas teatavad eeldused, et n\u00e4ha ette koormuse kasvu meie infrastruktuurile ning teha sotsiaalmajanduslikke j\u00e4reldusi selle kohta, et antud tehasega ei kasuta me mitte ise oma riigi ressurssi, vaid viime seda v\u00e4lja. Lisaks sellele saab selgeks, et peale tehase ehitamist pole selle t\u00f6\u00f6ks vajalikku 3,3 miljonit puidutihumeetrit enam kuidagi teisiti v\u00f5imalik kasutada ning seega peaks enne tehase \u00fcle otsuse langetamist esitama olulise k\u00fcsimuse, kas meie \u00fchiskond eelistab v\u00f5imalikule m\u00f6\u00f6bli- v\u00f5i muude puidust kestvustoodete valmistamisele hoopis v\u00e4hev\u00e4\u00e4rtuslikuma ja reostavama tselluloosi valmistamist.<\/p>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5tteks on meie \u00fchendus seisukohal, et juba need andmed on tehasele esmase keskkonnam\u00f5jude hindamise tegemiseks piisavad ning ka k\u00fcllalt iseloomulikud, andmaks \u00fchiskonnale \u00f5igus juba eos tehase rajamises kaasa r\u00e4\u00e4kida. EMA on p\u00f6\u00f6rdunud Tallinna ringkonnakohtu poole, tuginedes oma m\u00e4\u00e4ruskaebuses \u00c5rhusi konventsioonile ja Euroopa parlamendi ning n\u00f5ukogu direktiivist tulenevale kaebe\u00f5igusele, kuna tehase rajamise puhul on kodanikud ja huvigrupid algsest otsustusprotsessist k\u00f5rvale j\u00e4etud, kaasates \u00fcldsust alles asukoha planeerimise protsessi.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Nagu me nii keskkonnaministeeriumile, puidurafineerimistehase kavandajatele kui ka laiemale avalikkusele algusest peale selgitanud oleme, on erinevatele metsandusest m\u00f5jutatud huvigruppidele \u2013 kelle hulka kuuluvad nii maal elavad inimesed, loodusturismi ettev\u00f5tjad, metsaomanikud, jahimehed, seene- ja marjakorjajad, haljastushuvilised, p\u00fcsimetsnikud, hiiemetsade austajad jpt \u2013 tehase asukohast m\u00e4rksa olulisem hoopis k\u00fcsimus, kas selline tehas \u00fcldse vastab t\u00e4nase Eesti \u00fchiskonna ootustele. Seega tuleks enne tehasele v\u00f5imaliku asukoha otsimist arutleda \u00fchiskondlikul tasandil hoopis selle \u00fcle, milline peaks olema meie j\u00e4rgnevate aastate metsanduspoliitika ning kuidas 3,3 miljonilise tihumeetrilise puiduvajadusega tehas meie metsade ja metsanduse tulevikku selles kontekstis m\u00f5jutaks.<\/p>\n\n\n\n

\u00c4ra m\u00e4rkimist v\u00e4\u00e4rib siinkohal seegi, et EMAga sarnase hinnangu on Eestisse planeeritavale puidurafineerimistehasele andnud ka rahvusvaheline vastutustundliku paberitootmise v\u00f5rgustik Environmental Paper Network, kes saatis hiljuti \u00fches Eesti ja Baltikumi keskkonnaorganisatsioonidega Est-For Investi projektijuhtidele avaliku kirja<\/a><\/u><\/span><\/span>. Lisaks meie v\u00e4lja toodud muredele viidati k\u00f5nealuses kirjas ka sellele, et tehase rajajad pole lubanud kasutada ainult sertifitseeritud puitu ning m\u00e4rgiti, et Eestis on varemgi t\u00f6\u00f6stuse edendamiseks keskkonnanormatiive leevendatud. Rahvusvaheline v\u00f5rgustik ega kohalikud keskkonnaorganisatsioonid selletaolist praktikat kordumas n\u00e4ha ei sooviks.<\/p>\n\n\n\n

3) Oma eilses pressiteates \u00fctles minister Kiisler, et EMA tegevus meenutavat \u201eoma rumaluse ja absurdsuse poolest v\u00e4ga nende eelmist aktsiooni, kus valesid levitades \u00f5hutati inimesi elama n\u00e4dalate kaupa telkides \u00fche t\u00e4iesti tavalise h\u00f5bepaju all.\u201c Kahjuks n\u00e4itab keskkonnaministri avaldus eelk\u00f5ige seda, et minister pole tegelikult meie MT\u00dc tegevuse ega eesm\u00e4rkidega kursis. Kui tutvuda meie kodulehega www.liikumine.ee<\/a><\/u><\/span><\/span>, siis on v\u00f5imalik t\u00e4psemalt lugeda meie poolt p\u00fcstitatud probleemistiku olemust ning meie ettepanekuid v\u00f5imalike lahenduste osas. Pajupuu kaitse oli \u00fcritus, mida EMA ei juhtinud, vaid millest osad meist vabade liikmetena osa v\u00f5tsid v\u00f5i muidu huvi tundsid, samas kui meie metsagrupi kanalit kasutati kohapealse kommunikatsiooni- ja teabevahendina.<\/b> Peale pajupuu maha v\u00f5tmist ja viie inimese kinni pidamist p\u00f6\u00f6rdusid pajukaitsjad uuesti meie kodaniku\u00fchenduse poole. EMA koordinaatorid tutvusid remmelgakaitsjate esitatud asit\u00f5enditega ning peale seda, kui sai selgeks, et antud h\u00f5beremmelgal t\u00f5esti puudus raieluba ning kodanikud seisid paju ees seaduskuuleka asjaajamise kaitseks, siis otsustas EMA neid kohtukulude katmise h\u00fcvitamisel aidata ning v\u00f5ttis selle protsessi enese kanda.<\/p>\n\n\n\n

EMA otsesel juhtimisel l\u00e4bi viidud tegevused on olnud teistsuguse iseloomuga kui k\u00f5nealune h\u00f5beremmelga kaitsmise intsident. Oma k\u00f5ige olulisemaks seniseks kordaminekuks peame Harku j\u00e4rve \u00e4\u00e4rsete l\u00e4\u00e4nemetsade p\u00e4\u00e4stmise lugu, kus Keskkonnaamet v\u00e4ljastas valla \u00fcldplaneeringuga vastuollu mineva lageraieloa Harku j\u00e4rve l\u00e4\u00e4nemetsadele, aga<\/b> koost\u00f6\u00f6s valla ja kohalike inimestega vaidlustas EMA k\u00f5nealuse raieloa ning teavitas asjast ka ajakirjandust.<\/b> Raieluba peatati ning maastikuplaneeringuliselt oluline haljasala sai p\u00e4\u00e4stetud. Sellegipoolest pole me Keskkonnaametit s\u00fc\u00fcdistama hakanud, vaid oleme lootnud, et sellised juhtumid viivad l\u00f5puks t\u00f5elise koost\u00f6\u00f6 tekkimiseni kodanike ja ametkondade vahel. Meie \u00fchendus usub, et selline kontakt rahva ja tema esindajate vahel muudaks meie elu reaalselt paremaks ja kindlustaks meie lastele j\u00e4tkusuutliku tuleviku.<\/p>\n\n\n\n

Praeguseks k\u00f5ige olulisemaks EMA projektiks on Velise j\u00f5e hoiuala k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4va Natura2000 ala piiride laiendamisprojekt sealse veekogumi piires, kuna looduskaitseala k\u00f5rval suvel toimunud raiete k\u00e4igus said tugevasti kahjustada nii veekogu kui eeldatavasti ka k\u00f5rvalasuva looduskaitseala v\u00e4\u00e4rtused.<\/b> Enne EMA p\u00f6\u00f6rdumist eiras Keskkonnainspektsioon sealses piirkonnas ilmselgeid raierikkumisi, sellegipoolest pole me k\u00f5nealusest intsidendist suurt t\u00fcli teinud, sest meie eesm\u00e4rgiks pole mitte \u00fchiskonda l\u00f5hestada, vaid Eestimaa k\u00e4ek\u00e4iku edendada. Praegusel hetkel tegeleb meie t\u00f6\u00f6r\u00fchm sealse Natura2000 ala laiendamise projektiga ning teeme selle ettevalmistamisel otsest koost\u00f6\u00f6d Keskkonnaameti kaitse planeerimise b\u00fcroo ametnikega, kes on olnud v\u00e4ga koost\u00f6\u00f6altid ning tekitanud meie \u00fchenduses lootust, et koost\u00f6\u00f6 ametkondade ja otsesest b\u00fcrokraatlikust asjaajamiss\u00fcsteemist v\u00e4ljapoole j\u00e4\u00e4vate inimeste vahel on v\u00f5imalik.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks nendele projektidele on meil k\u00e4imas veel mitmeid kampaaniaid ja \u00fcritusi, mille eesm\u00e4rgiks pole v\u00e4himalgi m\u00e4\u00e4ral \u201e\u00f5hutada t\u00fcli ja vaenu\u201c, nagu keskkonnaminister Siim Kiisler eilses pressiteates v\u00e4ljendadus, vaid vastupidi, tuua erinevaid \u00fchiskondlikke huvigruppe l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimislaua taha, \u00fcksteisele l\u00e4hemale, et meie maa tulevikku demokraatliku konsensuse alusel planeerida. Me avaldame lootust, et peale selles kirjas edastatud selgitusi ei kahtlusta h\u00e4rra minister meid enam ebaausates kavatsustes, vaid v\u00f5tab vastu meie poolt pakutud koost\u00f6\u00f6k\u00e4e, lahendamaks tekkinud arusaamatusi ning mitmel pool nn metsas\u00f5jaks ristitud olukorda. Kinnitame, et meie \u00fchenduse meelest ei lahenda probleeme mitte v\u00f5itlus, vaid hoopis \u00fchiskonna k\u00f5iki huvigruppe kaasav rahulik ning argumenteeritud dialoog.<\/p>\n\n\n\n

Seep\u00e4rast teeb EMA Keskkonnaministeeriumile ettepaneku suure metsanduse \u00fcmarlaua korraldamiseks, kuhu kutsutaks lisaks meie \u00fchendusele ka teisi metsandusega seotud huvigruppe \u2013 metsaomanikke, mesinikke, jahimehi, loodusturismi ettev\u00f5tjaid, k\u00fcla- ja maaelu arendamisega tegelevaid seltse, keskkonna\u00fchendusi, erinevate puittoodete arendajaid jt huvir\u00fchmasid. Selline \u00fcmarlaud v\u00f5imaldaks p\u00e4\u00e4seda m\u00f6\u00f6da esialgsest v\u00f5\u00f5ritusest, mis v\u00e4rskel keskkonnaministril meie \u00fchenduse suhtes on tekkinud, ning selgitada meie tegelikku eesm\u00e4rki, milleks on kehtiva metsaseaduse aluseks oleva s\u00e4\u00e4stva metsandusmudeli rakendamine. S\u00e4\u00e4stev metsandusmudel vajab aga just nimelt k\u00f5igi huvigruppide kaasamist ja k\u00f5igi huvidega arvestavat dialoogi, tagamaks tasakaalu metsa \u00f6koloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike v\u00e4\u00e4rtuste vahel.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Avaldame lootust, et Keskkonnaministeerium ja sellega seotud ametkonnad v\u00f5tavad vastu EMA kutse rahumeelsele dialoogile, et me saaksime \u00fcheskoos leida vajalikud lahendused Eesti metsa abiks.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5petuseks meenutame keskkonnaminister Siim Kiislerile veel sedagi elulist t\u00f5siasja, et kiire linnatempo ja ministeeriumit\u00f6\u00f6 sees elades v\u00f5ib m\u00f5nikord tekkida petlik kujutelm, et aega on v\u00e4hem, kui seda tegelikult on. Metsandusvaldkonnas tegutsedes hakkad aga m\u00f5istma, et aasta v\u00f5i kaks, mida keegi kohtuvaidluse t\u00f5ttu suureks kaotuseks peab, on looduse ringk\u00e4iku ja arenguprotsesse j\u00e4lgides k\u00f6\u00f6mes, ning m\u00f5nikord saab see, mis esmapilgul n\u00e4is takistusena, hoopis p\u00e4\u00e4stvaks \u00f5lek\u00f5rreks s\u00fcndmuste soodsamale edenemisele. K\u00fcmme aastat on v\u00e4ikseim aja\u00fchik, millega metsanduses arvestada saab, ning ei maksa unustada sedagi, et m\u00f5ni samblik ei saa puukoorel enne elutsedagi, kui puu juba \u00fcle sajandi vana on. Ja kuigi see samblik v\u00f5ib esmapilgul t\u00e4htsusetuna n\u00e4ida, on iga taime- ja loomaliik tegelikult seotud enneolematult mitmekesise \u00f6koloogilise protsessiga, mille saladusi kaasaja teadlased alles \u00f5pivad j\u00e4rk-j\u00e4rgult tundma. Oluline on aga meeles pidada, et ka inimene on selle imelise \u00f6koloogilise koosluse osa.<\/p>\n\n\n\n

Lugupidamisega<\/p>\n\n\n\n

kodaniku\u00fchenduse Eesti Metsa Abiks nimel
EMA \u00fcldprogrammi koordinaatorid
Linda-Mari V\u00e4li ja Martin Luiga
<\/p>\n\n\n\n


Loe lisaks:<\/strong><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kodaniku\u00fchendus Eesti Metsa Abiks vastus Keskkonnaministeeriumi avalikule p\u00f6\u00f6rdumisele Meie: 12.10.2017 Keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talij\u00e4rv Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar P\u00f6\u00f6rdume teie poole ajendatuna Keskkonnaministeeriumi eilsest pressiteatest, milles minister Siim-Valmar Kiisler avalikkusele sedastas, et meie MT\u00dc \u00f5hutavat \u00fchiskonnas t\u00fcli ja vaenu, sest oleme palunud haldus- ja ringkonnakohtult abi, saamaks v\u00f5imalust puidurafineerimistehase planeerimisotsuste tegemisel […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-9124","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9124","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9124"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9124\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9629,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9124\/revisions\/9629"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9124"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9124"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9124"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}