{"id":9138,"date":"2021-02-24T03:12:31","date_gmt":"2021-02-24T03:12:31","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=9138"},"modified":"2026-03-29T20:00:52","modified_gmt":"2026-03-29T20:00:52","slug":"24-02-2021-kodanikuuhendus-vaidlustas-ule-6000-looduskaitsealadele-valjastatud-raieloa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/24-02-2021-kodanikuuhendus-vaidlustas-ule-6000-looduskaitsealadele-valjastatud-raieloa\/","title":{"rendered":"24.02.2021: KODANIKU\u00dcHENDUS VAIDLUSTAS \u00dcLE 6000 LOODUSKAITSEALADELE V\u00c4LJASTATUD RAIELOA"},"content":{"rendered":"

Kodaniku\u00fchendus Eesti Metsa Abiks (EMA) <\/strong>vaidlustas<\/strong><\/a> \u00fcleeile (22.02.2021) viimase 12 kuu jooksul Keskkonnaameti (KeA) poolt \u00fcle-euroopalise kaitsealade v\u00f5rgustiku Natura aladele v\u00e4ljastatud raie- ja raadamisload, vaidlustades kokku 6345 teatist. EMA toonitab, et Eesti Vabariigi aastap\u00e4eval tasub rahval meenutada, kuidas loodus on eestlastele rasketel aegadel alati kaitset pakkunud. Rahva- ja loodusp\u00e4randi uurija Ahto Kaasik on koguni <\/strong>\u00f6elnud<\/strong><\/a>, et vaid loodust tundes, arvestades ja austades on meil v\u00f5imalik p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"
Kaitsealune habekakk. Karl Adami foto<\/a><\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Eesti loodusele paremat kaitset soovivas vaides osutab kodaniku\u00fchendus asjaolule, et Keskkonnaamet ei ole hinnanud raiete m\u00f5ju Natura 2000 v\u00f5rgustiku aladele, sealhulgas alade kaitse-eesm\u00e4rkide t\u00e4itmisele. Euroopa Liidu loodusdirektiivi artikli 6 l\u00f5ike 3 kohaselt tuleb hinnata kavandatava tegevuse m\u00f5ju Natura ala terviklikkusele juhul, kui olulise negatiivse m\u00f5ju avaldumine ei ole v\u00e4listatud. Kodaniku\u00fchenduse hinnangul on ilmne, et majanduslikul eesm\u00e4rgil teostatavad raied v\u00f5ivad loodusaladele olulist negatiivset m\u00f5ju avaldada.

Viimase Keskkonnaagentuuri (KAUR) raporti<\/a> j\u00e4rgi on \u00fcheteistk\u00fcmnest Natura metsaelupaigast 10 halvas v\u00f5i ebapiisavas seisundis. Satelliitandmestiku<\/a> p\u00f5hjal on Eestis aastatel 2001-2019 Natura aladelt kadunud \u00fcle 15 000 hektari metsakatet, kusjuures 80 protsenti sellest raiuti aastatel 2015-2019.<\/p>\n\n\n\n

Euroopa Kohtu seisukoha j\u00e4rgi tuleb iga tegevust, mis v\u00f5ib kahjustada ala kaitse-eesm\u00e4rke, pidada sellele alale olulist m\u00f5ju omavaks. Kui kujundusraied v\u00e4lja arvata, siis ei ole Natura aladel tehtavad metsaraied kaitsekorraldusega seotud ega selleks vajalikud. Seet\u00f5ttu on Keskkonnaamet kohustatud enne lubade v\u00e4lja andmist hindama raiete v\u00f5imalikke m\u00f5jusid Natura aladele.<\/p>\n\n\n\n

Riigikontrolli 2008. auditi<\/a> raames tehtud kontrollinventeerimisel leiti, et viiendikul inventeeritud juhtudest oli Natura alal asuvas looduskaitsealuse liigi elupaigas v\u00f5i selle l\u00e4heduses tehtud t\u00f6id, mis v\u00f5isid m\u00f5jutada elupaiga seisundit ning mille puhul olnuks vaja kavandatud tegevuse m\u00f5ju eelnevat hindamist, mis j\u00e4eti tegemata. N\u00f5uetekohaseid Natura m\u00f5juhindamisi ei viida Eestis t\u00e4nase p\u00e4evani l\u00e4bi ei kaitse-eeskirjade kinnitamise ega metsateatiste v\u00e4ljastamise puhul.

Viidatud auditis leidis Riigikontroll, et Eesti rikub Euroopa Liidu \u00f5igust seel\u00e4bi, et j\u00e4tab Natura aladel ja nende l\u00e4heduses kavandatavate raiete puhul hindamata raiete m\u00f5ju nende alade terviklikkusele. Euroopa Kohtu kohaselt tuleb asjakohase hindamise k\u00e4igus parimatest teadussaavutustest l\u00e4htuvalt kindlaks teha k\u00f5ik kava v\u00f5i projekti aspektid, mis eraldi v\u00f5i koos muude kavade v\u00f5i projektidega v\u00f5ivad nimetatud eesm\u00e4rkidele m\u00f5ju avaldada.

EMA andmetel v\u00e4ljastas Keskkonnaamet 2020. aasta jooksul Natura aladele lageraielubasid kokku 576,19 hektarile. Raadamislubasid v\u00e4ljastati kokku 145,17 hektarile, sellest umbes kolmandik riigimetsa. Trassiraielubasid kokku 11,85 hektarile, sellest umbes 60% riigimetsa. Veerraielubasid 226,05 ha, sellest 98% erametsa. Aegj\u00e4rkse raie lubasid kokku 1043,09 hektarile, sellest vaid 5,7% riigimetsa. H\u00e4ilraielubasid kokku 36,74 hektarile, sellest 100% erametsa. Harvendusraielubasid kokku 1675,49 hektarile, sellest 28% riigimetsa. Valikraielubasid 39,31 hektarile, sellest 100% erametsa. Kujundusraielubasid 1002,28 hektarile, sellest umbes 80% riigimetsa. Sanitaarraielubasid 1487,69 hektarile, sellest \u00fcle 80% erametsa.

Kodaniku\u00fchendus j\u00e4ttis KeA-le esitatud vaidest v\u00e4lja kujundusraieteatised, kuna kujundusraieid tehakse otseselt looduskaitselistel eesm\u00e4rkidel. V\u00e4lja j\u00e4eti ka valikraieteatised, mis on v\u00e4ikese m\u00f5juga, eelk\u00f5ige metsade p\u00fcsimetsandusliku majandamise eesm\u00e4rgil teostatavad raied, ning idapiiri v\u00e4ljaehitamisega seotud raadamisteatised.

EMA soovib Eesti vabariigi aastap\u00e4evaks meie maa loodusvarade vastutustundlikumat ja teadlikumat haldamist ning pikka iga meie riigile ja rahvale.<\/p>\n\n\n\n

Loe lisaks:<\/strong><\/p>\n\n\n\n