{"id":9164,"date":"2021-03-12T11:20:46","date_gmt":"2021-03-12T11:20:46","guid":{"rendered":"http:\/\/eestimetsaabiks.emaliikumine.ee\/?page_id=9164"},"modified":"2021-09-21T16:54:47","modified_gmt":"2021-09-21T16:54:47","slug":"12-03-2021-mustjoe-metsise-elupaiga-raieloavaidlus-joudis-riigikohtusse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eestimetsaabiks.ee\/eng\/12-03-2021-mustjoe-metsise-elupaiga-raieloavaidlus-joudis-riigikohtusse\/","title":{"rendered":"12.03.2021: MUSTJ\u00d5E METSISE ELUPAIGA RAIELOAVAIDLUS J\u00d5UDIS RIIGIKOHTUSSE"},"content":{"rendered":"

Kodaniku\u00fchendus Eesti Metsa Abiks (EMA) esitas eile, 11. m\u00e4rtsil Riigikohtusse kassatsioonkaebuse Mustj\u00f5e metsise elupaika v\u00e4ljastatud raielubade asjus. Vaidlustatud metsateatistega on antud load harvendus-, sanitaar- ja lageraieteks ca 95 ha suurusel alal metsise elupaigas.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

Mustj\u00f5e metsise kohtusaaga algas m\u00f6\u00f6dunud aasta aprillis (3.04.2020), kui EMA andis Halduskohtusse kaebuse<\/a> Keskkonnaameti (KeA) otsuse peale, millega l\u00fckati tagasi kodaniku\u00fchenduse vaie metsise elupaiga raiekavadele. Koos kaebusega anti kohtusse taotlus kaitsealuse linnuliigi elupaika v\u00e4ljastatud kahek\u00fcmne \u00fche metsateatise kehtetuks tunnistamiseks.

Kuna esimese astme kohus leidis, et Mustj\u00f5e metsise elupaigas lubatud raiete kahjulik m\u00f5ju kaitsealusele linnuliigile ei ole piisavalt t\u00f5endatud, siis tellis EMA metsise kaitse ekspertidelt raietegevuse m\u00f5ju hindavad anal\u00fc\u00fcsid. Eksperthinnangutele tuginedes tegi kodaniku\u00fchendus kohtule apellatsioonkaebuse<\/a>, t\u00f5endades spetsialistide uuringutele toetudes raiete kahjulikkust metsise k\u00e4ek\u00e4igule.<\/p>\n\n\n\n

Ringkonnakohus n\u00f5ustus halduskohtu otsusega ja leidis, et metsateatised olid \u00f5igusp\u00e4rased. Kohtu hinnangul puudub alus kahelda, et Keskkonnaamet kaalus raiete lubamisel k\u00f5iki olulisi asjaolusid. Seda vaatamata sellele, et selgitused metsateatiste andmisel v\u00e4idetavalt arvesse v\u00f5etud rohkete teaduslike uuringute ja parima praktika kohta esitas Keskkonnaamet alles kohtumenetluses ning metsateatistest selliseid kaalutlusi ei n\u00e4htu. Samuti j\u00e4ttis ringkonnakohus mitmed kaebaja argumendid k\u00e4sitlemata, rikkudes sellega p\u00f5hjenduskohustust.<\/p>\n\n\n\n

EMA hinnangul puuduvad t\u00f5endid selle kohta, et Keskkonnaamet hindaks metsateatiste andmisel raiete kumulatiivset m\u00f5ju looduskaitsealustele v\u00e4\u00e4rtustele ning arvestaks ettevaatusprintsiibiga. Ringkonnakohus on ettevaatusprintsiipi t\u00f5lgendanud kohalduvana vaid siis, kui negatiivne keskkonnam\u00f5ju on t\u00f5endatud. Ometi tuleb ettevaatusprintsiibiga arvestada juba siis, kui negatiivne keskkonnam\u00f5ju on v\u00f5imalik. Raiete v\u00f5i muu majandustegevuse lubamiseks tuleb negatiivset m\u00f5ju v\u00f5imalikult suurel m\u00e4\u00e4ral v\u00e4hendada.

Euroopa \u00f5iguse j\u00e4rgi on \u00fcheks olulisemaks negatiivse keskkonnam\u00f5ju v\u00e4listamise instrumendiks kaitstavatele loodusv\u00e4\u00e4rtustele ja liikidele nn Natura hindamine, mida Eestis metsateatiste v\u00e4ljastamisel hetkel ei teostata.<\/p>\n\n\n\n

Mustj\u00f5e metsiseasurkonna kaitse tagamisele lisaks loodab kodaniku\u00fchendus saada kohtuvaidluse k\u00e4igus selgust, kuiv\u00f5rd vastab praegune raielubade v\u00e4ljastamise kord Euroopa Liidu \u00f5igusaktidele. Sedakaudu saab hinnata ka meie loodusv\u00e4\u00e4rtuste kaitse adekvaatsust.<\/p>\n\n\n\n

EMA esindaja haldus- ja ringkonnakohtumenetluses ning n\u00f5ustaja kassatsioonkaebuse koostamisel oli SA Keskkonna\u00f5iguse Keskus (K\u00d5K)<\/p>\n\n\n\n

Loe lisaks:<\/strong><\/p>\n\n\n\n