Kivisaarel elavad haruldased liigid peavad jääma kaitse alla: Eesti Metsa Abiks on Keskkonnaametiga eriarvamusel Kivisaare liigikaitseala kaitse alt väljaarvamise osas.

Keskkonnaamet soovib hoolimata keskkonnaorganisatsioonide vastuseisule arvata kaitse alt välja Kivisaare liigikaitseala. Kivisaare liigikaitseala kaitse alt väljaarvamise korral võetaks kaitse alt välja 64,8 ha suurune ala ja kaitse alla jääks vaid kaks püsielupaika kogupindalaga 5,3 ha. Eesti Metsa Abiks soovitab esitatud ettepanekutes seni kaitstud ala looduskaitse alla jätta.

Kivisaare liigikaitsealal on registreeritud liike, kes vajavad spetsiaalset majandamise- või kaitsekorda. Kaitset vajavad ka nende potentsiaalsed elupaigad, kuhu liigid võivad tulevikus tagasi tulla, sest hästi korraldatud kaitseala peabki koosnema erinevatest aladest, kus looduslikel protsessidel on võimalus omas tempos areneda.

EMA juhib Keskkonnaameti tähelepanu tõigale, et kaitse alt välja arvataval alal on registreeritud järgmised kaitsealused liigid:

• I kategooria lind väike-konnakotkas (Clanga pomarina), Linnudirektiivi I lisa, Berni konventsiooni II lisa;
• III kategooria lind herilaseviu (Pernis apivorus), Linnudirektiivi I lisa, Berni konventsiooni II lisa – Keskkonnaregistrist loeme: “Herilaseviu (Pernis apivorus) on Eestis üldlevinud väikesearvuline ja hõreda asustusega haudelind. Liik on Eestis III kaitsekategooria all ning Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus. Herilaseviu on spetsiifilise elupaiganõudlusega: eelistab elupaigana niiskeid leht- ja segametsi, toidubaasist (kiletiivalised) lähtuvalt on liigi pesitsusterritoorium väga suur. Peamine ohutegur on elupaikade hävimine metsamajandamise tulemusena”;
• III kategooria sammaltaim sulgjas õhik (Neckera pennata) – Tartu Ülikooli efloora veebilehelt loeme, et sulgjas õhik on vääriselupaiga (VEP) indikaator ning selle ohuteguriks on lageraied;
• III kategooria taim harilik ungrukold (Hyperzia selago) – Tartu Ülikooli efloora veebilehelt loeme: “Kasvukoht: Väikeste kogumikena varjukates kuuse- ja segametsades. Looduskaitseline seisund: LK III; Eesti Punase Raamatu (2018) ohukategooria: NT – ohulähedane. Ohutegurid: Metsamajanduslik tegevus, juhuslik tallamine, arendus- ja ehitustegevus. Kaitsesoovitused: Liigi olemasolevate populatsioonide ja nende kasvukohtade säilitamine. Kasvukohtades tuleb vältida tallamist, ehitustegevust ja intensiivset metsamajanduslikku tegevust.”
• lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade säilimine pikas perspektiivis. Kivisaare liigikaitsealal on kinnitatud Natura elupaigad 9010*, 9050 ja 9080*, mis on Loodusdirektiivi I lisa elupaigad (KeA dokumendiregister, nr 7-4/20/4647-11).

Natura 2000 elupaigatüüpide välja arvamise kohta on Keskkonnaamet vastanud järgmiselt: “Juhime tähelepanu, et kuna Kivisaare liigikaitseala ei ole loodusala, siis ei hinnata elupaigatüüpide seisundit. Välitöödel hinnati kas kasvukoht vastab loodusdirektiivi elupaigatüübile seatud tingimustele.”

EMA juhib Keskkonnaameti tähelepanu järgmistele olulistele asjaoludele:

• Vana metsa vajadus: väike-konnakotkad vajavad pesitsemiseks vana, keskmiselt ligi 80-aastast metsa, ja tugevaid puid, kuhu oma pesa rajada.
• Pesitsusaegse häirimise ohud: väike-konnakotkad võivad saagijahil näida julgete ja kartmatutena, kuid pesapaigal on nad väga tundlikud häirimise suhtes, eriti pesitsuse algfaasis aprillist mai lõpuni. Siis võib vanalinnu pesalt hirmutamine viia kurna hukkumiseni. Häiringute vähendamiseks on väike-konnakotka pesa ümber määratud vähemalt 100 meetri raadiusega kaitsetsoon, kus inimeste viibimine on keelatud ajavahemikul 15. märts kuni 31. august. Teisalt on leitud, et ka 300 m kaugusel pesast toimuv raie omab negatiivset mõju väike-konnakotka pesitsusedukusele.
• Raieoht metsale: kui Kivisaare liigikaitseala kaitse alt välja arvata, siis piirangud metsade majandamisele kaovad. See omakorda toob kaasa häiringud väike-konnakotkale.
• Berni konventsiooni rikkumine: Kivisaare liigikaitsealal elavad väike-konnakotkas ja herilaseviu, mis on mõlemad Berni konventsiooni II lisa liigid.
• Elupaik tuleb säilitada: väike-konnakotka populatsiooni hoidmiseks praeguse arvukuse juures on oluline tagada kotkastele piisavalt suure elupaiga säilimine.
• Kivisaare liigikaitseala on registreeritud kui IBA (Important Bird Area), mis on osa Alam-Pedja alast EE036 (kaart 4). Keskkonnaagentuuri veebilehelt loeme, et “IBA (Important Bird Areas) on tähtsad linnualad, mis on määratud tagamaks elujõuliste linnupopulatsioonide säilimise üle kogu maailma. Kuna linnud on tihtilugu head elurikkuse indikaatorliigid, siis vaatamata sellele, et IBA alad on valitud lähtuvalt linnuliikidest, aitab nende kaitsmine kaasa ka üldise elurikkuse kaitsmisele. Maailmas on kokku üle 12 000 IBA ala 200 riigis. Eestis on 64 IBA ala.”
• Ohualdis liik: Eesti ohustatud liikide punase nimestiku andmetel kuulub väike-konnakotkas 2008. aasta hinnangu alusel ohulähedasse kategooriasse.
• Suur territooriumivajadus: Eestis hinnatakse väike-konnakotka kodupiirkonnaks 2 kilomeetrit ümber pesa, kus asuvad olulised toitumisalad (rohumaad, avamaakõlvikud).
• Vastuolu EL-i õigusega: kaitse alt välja arvamise eelnõu kavand on vastuolus Euroopa rohelise kokkuleppega.
• Valeinfo: Vabariigi Valitsuse määruse „Kivisaare liigikaitseala kaitse alt väljaarvamine” eelnõu seletuskiri sisaldab ebakorrektset informatsiooni ja selle info ei ole täielik.

EMA leiab, et Keskkonnaamet on oma varasema tegevusega Kivisaare liigikaitseala kahjustanud, liigikaitsealal on toimunud palju raietegevust, mida nüüd omakorda tuuakse ettekäändeks ala kaitse alt välja arvamiseks. Samas loeme Maa-ameti Looduskaitse kaardilt järgmist: “Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Täpsemalt Looduskaitseseaduses.”

EMA teeb ettepaneku muuta Kivisaare liigikaitseala looduskaitsealaks.

KeA kirjutab, et topeltkaitse (kaitseala ja püsielupaigad ehk PEPid) ei ole aktsepteeritav. Seepärast teeme ettepaneku võtta kaitse alt välja kaks 2014. aastal loodud PEP-i ning tagamaks terve Kivisaare liigikaitseala kvaliteetne kaitse, siis teeme ettepaneku muuta Kivisaare liigikaitseala looduskaitsealaks ja panna tähtsate loodusväärtustega alad sihtkaitsevööndisse. Üks võimalus, mida KeA saaks kaaluda, oleks ala liitmine Alam-Pedja kaitsealaga, nagu seda ka IBA puhul on tehtud.

MTÜ Eesti Metsa Abiks hinnangul on toodud argumendid piisavad veenmaks Keskkonnaametit selles, et Kivisaare liigikaitseala ei saa jätta kaitseta. EMA on kindlalt ala kaitse alt välja arvamise vastu.

Loe lisaks:

• 24.02.2021: KODANIKUÜHENDUS VAIDLUSTAS ÜLE 6000 LOODUSKAITSEALADELE VÄLJASTATUD RAIELOA
• 9.02.2021: LOODUSKAITSEÜHENDUSED ON MATSALU RAHVUSPARGIS LAGERAIE LUBAMISE NING KAITSE-EESKIRJA LEEVENDAMISE VASTU
• 26.01.2021: EMA LOODAB UUELT VALITSUSELT KORRA TAASTAMIST LOODUSKAITSEALADEL
• 3.11.2020: EMA SEISAB OJA LIIGIKAITSEALA ÄRA KAOTAMISE VASTU
• 12.10.2020: EMA LÄKS MUSTJÕE METSISE KAITSEKS TAAS KOHTUSSE
• 8.10.2020: KESKKONNAAMET ARVESTAS EMA ETTEPANEKUTEGA TILGA LOODUSKAITSEALA LAIENDAMISEKS
• 13.04.2020: AMET ARVESTAB EMA ETTEPANEKUGA KEELATA ALLIKU LOODUSKAITSEALAL UUTE MAAPARANDUSSÜSTEEMIDE LOOMINE JA VEEJOONE MUUTMINE
• 7.04.2020: EMA PÖÖRDUS KOHTUSSE PEATAMAKS KESKKONNAAMETI POOLT LUBATUD RMK RAIED 95 HEKTARIL METSISE ELUPAIGAS
• 21.03.2020: VASTULAUSE ERAMETSALIIDU ÜLESKUTSELE KAITSEALADELT TULUNDUSMETSADESSE LEVIVATE ÜRASKITE OSAS
• 16.03.2020: ÜLE VIIE HEKTARI METSISE MÄNGUALASID LAGERAIEST PÄÄSTETUD!
• 29.02.2020: METSISE ABIKS JA MÄNGUALADE KAITSEKS
• 3.01.2020: EMA VAIDLUSTAS RMK MASSILISED RAIED C. R. JAKOBSONI KODUKOHTA ÜMBRITSEVATES VÄNDRA METSADES
• 21.11.2019: KODANIKUÜHENDUS VAIDLUSTAB KAITSEALADE MASSILISE VÄHENDAMISE JA PIIRANGUTE LEEBEMAKS MUUTMISE
• 26.09.2019 EMA PÖÖRDUMINE METSISE ELUPAIGA LAGERAIE ASJUS
• KESKKONNAAMETI NÕUSOLEK RMK LAGERAIETEKS NATURA 2000 ALAL
• 26.09.2019: KODANIKUÜHENDUS VAIDLUSTAB RMK LAGERAIELOAD METSISE ELUPAIGAS JA NATURA 2000 ALAL.
• 13.09.2019: EMA JA KESKKONNAAMET POOLDAVAD KEVADSUVIST PESITSUSAEGSET LINNURAHU
• 17.09.2018: RIIGIMETSAS LAGERAIEID PIIRAV RAHVAALGATUSE PETITSIOON SAI ESIMESE NÄDALAGA NÕUTAVAD 1000 ALLKIRJA TÄIS
• 15.08.2017: HARKU METSADEGA KESKKONNAAMETIS