RMK käitumine Võrumaal, Nursipalu harjutusvälja laiendusalal, on lubamatu, ja vajaks selget ja ühtlast hukkamõistmist Eesti ühiskonna kui ka poliitikute poolt.*
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) taristuprojektide koostöö koordinaator Kaupo Kaasik on tõdenud, et Nursipalu harjutusvälja ümber peab jääma püsiva metsakattega müratõkke barjäär, aga hetkel on RMK otsustanud teisi osapooli mitte kaasata ja tegeleda oma äranägemise järgi metsamajandusliku tegevusega, mis ületab igasugused tavapärased mõõtmed. Ainuüksi harvendusraie alla on pandud sümboolne 550 ha metsamaad.
Loodusväärtuste ekspert Indrek Tammekänd on pidanud kurvastusega tõdema: “Raadamise keskkonnamõjusid pole pärast sellist rüüstamist enam võimalik leevendada.”
RMK võttis lageraiega sihikule ka kõige suurema tagavaraga metsaosad ja tagajärgede eest, nii kohalikele elanikele kui looduskeskkonnale, ei vastuta mitte keegi, sest RMKl piisab ainult öelda, et tegemist on tavapärase metsamajandamisega ja ongi JOKK. Eesti Metsa Abil tekib põhjendatud küsimusi, millist metsakasvatuslikku kompetentsi ja eetilisi norme omavad RMK töötajad? On teaduslikult paika pandud, et ka männikutes levib harvendusraiete teel Eesti metsale ohtlik seenhaigus juurepess ja seda pehmete talvede korral üliedukalt – nakatunud männid hukkuvad lõpuks seenhaiguse kätte. (Juurepess (Heterobasidion spp.) on laialdaselt levinud patogeen okaspuumetsades. Õhu kaudu levivad eosed nakatavad kõige sagedamini värskeid kände, harvem juurekaela haavandeid eluspuudel. Juurekontaktide kaudu levib seenemütseel edasi lähedal kasvavatele tervetele puudele. Biopreparaat Rotstop® sisaldab suure korbiku eoseid ja seda saab kasutada juurepessu tõrjeks männi- ja kuusekändudel. Mädaniku tõrjeks kasutatav Rotstop´i toime põhineb kahe elusorganismi, patogeeni ja antagonistliku saprotroofi vahelisel konkurentsil.)*
RMK seda ei kasuta andud raiealadel, kuigi kõik teaduslikud uuemad andmed kinnitavad, et biopreparaat Rotstopi kasutamine raiekändudel aitaks ohjeldada seenhaiguse massilist levikut.
RMK kasutab praegu olukorda ära, kuna seniks pole veel paika pandud, kuidas peaks piirkonna loodusväärtusi kaitsma ja kuhu peaks tulema müratõkked metsana. Olukord on kurb ka seetõttu, et keegi ei tea, milline negatiivne mõju kaasneb sellega piirkonnas asuvatele Natura 2000 aladele. Eesti Metsa Abiks on küll kohtus Natura 2000 küsimusega, et lõpetada alade kahjustamine, aga protsess on aeganõudev ja hetkel ringkonnakohtu menetluses. Kõike seda juriidilist puudujääki on aga asunud RMK kasutama ära, et teha ulatuslike raied teadmata tagajärgedega.
Eesti Metsa Abiks on sügavalt pettunud RMK käitumises, mis on selge viide sellele, et RMK metsamajanduse probleemid pole mitte ainult looduskeskkonda kahjustavad, vaid on ka oma olemuselt pöördunud Eesti rahva vastu.
MTÜ Eesti Metsa Abiks ootab RMK juhilt, Mikk Marranilt, selget seisukoha võtmist antud küsimuses. Oleks igati õige ka vabandada Lõuna-Eestimaa elanike ees, kes niigi on juba kogu Nursipalu protsessist traumeeritud. Postimees aga kirjutab: „RMK juht Mikk Marran ei leidnud eile aega kommenteerimiseks.” Loodame EMA poolt, et see aeg siiski leitakse ja kiiresti, sest kui RMK juht ei võta küsimuses seisukohta, ei kuuletu peagi ükski RMK töötaja oma juhile ja teevad, mida ise heaks arvavad kogu Eestimaal.
* https://www.postimees.ee/7699008/rmk-teeb-nursipalus-kaitsevaele-rehepappi
