11.06.2021: EMA KOMMENTAARID MAK2030 TÖÖVERSIOONILE

Eesti Metsa Abiks esitas omapoolsed kommentaarid ja ettepanekud metsanduse arengukava aastani 2030 tööversioonile (31.05).

Eesti Metsa Abiks kommentaarid ja ettepanekud Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 kavandile seisuga 31.05.2021

Esitame kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks ettepanekud metsanduse arengukava töökavandile. Ettepanekud ja kommentaarid on jagatud kolme osasse: (1) kavandi valdkondlikele kirjeldustele, (2) üldeesmärgile, alaeesmärkidele ja tegevussuundadele ja (3) üldisele protsessile.

1. Kommentaarid ja ettepanekud valdkondlikele kirjeldustele

Eesti metsaressursside olem (lk 5-8)

Raiete maksimaalset teoreetilist potentsiaali mitte realiseerides tuleb arvestada, et lähikümnendil võib majandatavatest metsadest varutavates sortimentides küttepuidu osakaal suureneda. Optimaalse tarbimisväärtuse kiirem realiseerimine võib teisalt aga tähendada seda, et järgnevatel kümnenditel on raiemahud selle tõttu oluliselt madalamad. (lk 6)

  • Kohutavalt segane lõik. Mida mõeldakse üldse “lähikümnendi” all – kas käesolevat kümnendit? Raiudes “vähem kui võimalik”, siis saame ka vähem sortimente kui raiudes nii palju nagu võimalik. Küttepuu osa on siin täielikult lahti seletamata – eeldatavasti mõeldakse selle all, et kui metsa pidevalt ei “uuenda”, siis hakkavad vohama seenhaigused ja kahjurid vms. Julgeksime siinkohal väita, et kui me võtame kõik, mis võtta annab, siis on seal suurem küttepuu osakaal kui siis, kui me raiume vähem, kuid keskendume kallimatele sortimentidele. Üldse näib tendentslik, et arengukava tööversioon kaalub variante, kus puidulise huvi rahuldamine domineerib teiste metsa funktsioonide üle, mida ometi tuleks seaduse järgi kaaluda samaväärsetena.
  • Teeme ettepaneku parandada sõnastus järgnevaks: Optimaalse tarbimisväärtuse kiirem realiseerimine võib tähendada, et järgnevatel kümnenditel on oluliselt vähem puidu varumiseks sobilikku metsa.

Tabel 1. Puistute juurdekasvu näitajaid SMI alusel […] Majandatavad metsad kokku: 14,1 mln m3 /a. (lk 6)

  • Kas selliste andmete kasutamine on asjakohane, võttes arvesse, et kõnealustes numbrites on problemaatilisi, lahendamata küsimusi ning palju segadust? SMI andmestiku paikapidavuse kohta on küsimusi tõstatanud niihästi teadusringkonnad, ajakirjandus1 kui Riigikontroll2. Viimase statistilise metsainventuuri tulemused näitavad, nagu raiemaht jääks juurdekasvule alla, ent metsatagavara samal ajal kahaneks. See ei tundu loogiline.
  • Teeme ettepaneku asendada praegune juurdekasvu number netojuurdekasvu numbriga3, vastasel juhul on niigi vaieldavad andmed otseselt ebatäpsed, kui neile tuginetakse raiemahtude kujundamisel.

Eesti metsade majandamine (lk 8-9)

Juhime tähelepanu, et valikraiet käsitletakse arengukavas äärmiselt pealiskaudselt vaid ühes kohas: Valikraiet tehakse püsimetsana majandamise eesmärgil, mis tähendab välja raiutud või välja langenud puude pidevat asendumist või asendamist uute kasvukohale looduslikult omaste puudega. Valikraie rakendamine nõuab häid metsanduslikke teadmiseid ning kogemusi. (lk 8)

  • Kuna valikraiete tegemise küsimus on väga problemaatiline, sest näiteks KAH alad eelistaksid kogukonnametsade majandamisel püsimetsandust, RMK kipub aga väitma, et püsimetsandust ei saavat teha või siis olevat lõpptulemus samasugune nagu lageraiel, siis on tekkinud otsene vajadus valikraie tegemist riiklikult soodustada, sest nö nõudlus selle järele on huvirühmade poolt suur, aga tehnilised oskused puuduvad.

Ettepanekud kavandi täiendamiseks valikraiete teemal:

  • Valikraiete alaseid tehnilisi teadmisi peab senisest enam õpetama ning rakendama nii metsanduslikes kutse- kui kõrgharidusasutustes.
  • Vähemalt 30% riigimetsadest võiks olla majandatud püsimetsana, sh kindlasti looduskaitsealade piiranguvööndid, kõrgendatud avaliku huviga alad ja teised erilise kaitseväärtusega metsad.

Muud ökosüsteemiteenused (lk 15-16)

Ökosüsteemide teenuste alane peatükk on äärmiselt pealiskaudne ning nähtub, nagu ei oleks ka arengukava kavandi koostajale täpselt teada, mida “muud ökosüsteemid” meie metsades täpselt tähendavad ning kuidas nende nö hinda määrata. Räägitakse eelkõige rekreatsioonist ning viidatakse ka kuludele rekreatsiooni taristu loomisel jne, aga samas ei räägita midagi sellest, et muud ökosüsteemi teenused ise on tulu, mida me metsalt ja looduselt saame.

Ettepanekud kavandi täiendamiseks ökosüsteemide teenuste osas:

  • Ökosüsteemide teenuseid tuleb kaardistada laiapõhjaliselt, arvestades muu hulgas puhta elukeskkonna mõjuga inimeste elule ja tervisele, samuti ökosüsteemide erinevate osade kasulikkust meie metsadele jms.

Metsanduse roll kliimamuutuste leevendamisel ja metsade kohanemisvõime (lk 11-12)

Üks oluline kliimamuutusi leevendav mehhanism on metsamaa süsiniku sidumise ja talletamise võime. Et sidumine oleks võimalikult kõrge, on oluline, et metsamaa potentsiaal oleks parimal võimalikul viisil kasutatud – alal kasvaksid kasvukohale sobilikud puuliigid ning puistu oleks heas tervislikus seisundis ja tootlik. Selle tagamiseks tuleb senisest tõhusamalt tegeleda metsade uuendamise ning hooldamise ja kujundamisega, arvestades sealjuures metsade kaitse vajadusega. (lk 11)

  • Praeguse puidust valmistatava tootevalimi süsiniku säilitamise aeg on oluliselt lühem kui metsa jäetud puudel, seega on süsinikubilansi seisukohast optimaalseim võimalikult väike raiemaht.4 Uuendamine, hooldamine ja kujundamine on majanduse seisukohast olulised tegevused, aga nende mõju kliimamuutustega toime tulemisel või olla siin kirjeldatule hoopis vastupidine. Tegelikult oleksid paljud praegu maha raiutavad metsad võimelised veel aastakümneid aktiivselt süsinikku siduma, kusjuures just lähimad aastakümned on kliimamuutuste leevendamise vaates äärmiselt olulised. Fragmenteerimata metsamassiividel on oluline mõju ka kliimamuutuse muude nähtuste, nt ekstreemsete ilmastikuoludega (üleujutuste, tugevate tuulte või kuumalainete pehmendamiseks) paremini toime tulemiseks. 
  • Teeme ettepaneku see punkt eemaldada, kuna tegemist on eksitava väitega, mis annab mõista, nagu uuendusraiete (ehk lage- ja turberaiete tegemine) meie metsades aitaks kliimamuutusi leevendada, kui asemele kasvatatakse uut metsa, ent tegelikult see niimoodi ei ole.

Teisalt tuleb arvestada, et süsiniku sidumise kasv metsamullas ega puistu biomassis ei ole lõputu ning ka inimese sekkumiseta süsinikubilanss tasakaalustub. Seetõttu on väga väikese raiemahuga võimalik lühiajaliselt (näiteks 10 aastat) suurendada kogu LULUCF sektori sidumist (st kompenseerida teiste LULUCF valdkondade heidet) ning selleläbi kompenseerida osaliselt muud tööstusheidet. Teisalt tähendab see lühiajaliselt väiksemat sidumist puittoodetesse ja pikemaajaliselt võib halveneda puistute tervislik seisund (sh puidu majanduslik kvaliteet). Sellega väheneb jällegi tulevikus metsa süsiniku sidumise võime. Seega lühiajaline võit LULUCF sektoris tuleb tegelikult tuleviku sidumise ja kliima arvelt. (lk 12)

  • Siin on taas fookus sidumisel, kuigi peaks tegelikult olema süsinikuvarul. On tõsi, et Eesti metsa potentsiaalsel süsinikuvarul on ilmselt mingi maksimumpiir, aga arvestades sellega, et umbes viiendik meie metsast on alla kahekümne aasta vanune, ei ole me sellele ülempiiril ligilähedalgi. Keskkonnaagentuuri prognoosi järgi on meie metsa süsinikuvaru pikaajalises ja pöördumatus languses. Väiksem raiemaht ei pruugi tähendada väiksemat sidumist toodetesse, kuna see sõltub valmistatavate toodete sortimendist. Metsa süsiniku sidumise võime on teadusuuringute järgi suurem, kui mets uueneb looduslikult — häirimatuks jäetud mets kahtlemata teeb seda.5 Samuti peab rõhutama, et surnud puu, ehkki ta enam süsinikku ei seo, säilitab seda jätkuvalt pikka aega, kusjuures osa aegamisi lagunevast süsinikust seotakse ka metsamullastikku.
    Põhjamata kliimaretoorikaga majanduslike argumentide toestamine on sobimatu ega jäta muljet püüust luua tasakaalustatud arengukava.
  • Teeme ettepaneku see punkt eemaldada, kuna tegemist on ebateadusliku ning tööstuse suunal kallutatud metsandusliku retoorikaga, mis üritab näidata meie metsade raiumist nö kliima nimel heas valguses, ehkki paljud teaduslikud allikad väidavad vastupidist.

Teine oluline aspekt on puidupõhise biomassi kasutamine energeetikas. Biomassi põletamine fossiilsete kütuste asemel aitab reeglina vähendada heidet ja fossiilsetes kütustes sisalduva süsiniku lisamist süsinikuringesse. Energeetilisse kasutusse jõuab madalakvaliteediline ümarpuit (nt mädaniku kahjustusega) ja raidmed, millele täna alternatiivsed kasutusvõimalused puuduvad. 2017 a oli metsamaalt pärit likviidse puidu mahust 36% küttepuit ning raidmed. (lk 12)

  • Biomassi kasutamine fossiilsete kütuste asemel ei aita reeglina heidet vähendada, kuna biomassi põletamisel eraldub süsinikku energiaühiku kohta rohkem, kui fossiilsete kütuste põletamisel.6 See tähendab, et kliimameetmena on selline praktika ebadekvaatne ning selle kliimameetmeks nimetamine on põhjendamatu. Kliima perspektiivist oleks otstarbekas jätta need puud, millele pole muud kasutust kui nende põletamine, pigem metsa kasvama. Selline praktika toetaks ka elurikkuse eesmärke.
  • Teeme ettepaneku ka see punkt eemaldada, kuna teaduslikud allikad loevad sellise käsitluse ebatäpseks ja tõestavad vastupidist.

Metsanduse konkurentsivõime (lk 13-15)

  • Ettepanek: majandusvaldkonnast kaugemate inimeste huvides oleks võib-olla hea mõiste “konkurentsivõime” lahti kirjutada. Ehk oleks hea tuua ka näide mõnest riigist, mille metsandussektor on “konkurentsivõimetu”.

Erametsade kuivendussüsteemide hooldamata jätmine vähendab puistute tootlikkust, sest juurdekasv ja uuenemine aeglustuvad. Ühelt poolt tuleb arvestada, et metsakuivendusel on negatiivne mõju märgadele metsa- ja sookooslustele, vee- ja kaldaelustikule, aga teisalt ka sellega, et metsakuivendusel on Eestis pikk ajalugu (näiteks riigimetsades paiknevad kuivendussüsteemid umbes 500 000 hektaril metsamaal) ja paljudel kuivendatud aladel on välja kujunenud stabiilsed kõdusoo metsaökosüsteemid, mis on tootlikud, süsinikku siduvad ning väärtuslikud kõrvalkasutuse seisukohast. (lk 14)

  • Eksitav ja ebamäärane kõrvutus: selguse huvides tuleb teaduslikele allikatele viidates lisada, kui suur on olnud metsakuivenduse negatiivne mõju meie kooslustele ning kui “paljudel kuivendatud kuivendatud aladel on välja kujunenud stabiilsed kõdusoo metsaökosüsteemid, mis on tootlikud, süsinikku siduvad ning väärtuslikud kõrvalkasutuse seisukohast.” Kõrvutamiseks tuleks mõlema mõjuteguri kohta tuua ka mingisugune pindalaline ühik (kui suur osa meie elupaikasid võimaldavatest kooslustest on metsakuivenduse tõttu hävinud ja kui suurel osal kuivendatud aladel on välja kujunenud stabiilsed metsaökosüsteemid). Vastasel juhul jääb sellest kõrvutusest ekslik mulje, nagu oleks meie maastikud ja nende kooslused tänini teostatava kuivendusega suhteliselt kohastunud või kohastumas – see ei vasta paraku tõele.
  • Soovime, et antud lausele lisatakse teaduslik allikas või siis eemaldakse see tekstist kui sobimatu, subjektiivne ja vaieldav väide.

Kaasav ja sotsiaalne metsandus (lk 16-18)

2016. aastast on metsa ja metsandusega seotud küsimused olnud senisest suurema avaliku tähelepanu all. See, et kaasa räägivad arvukad ja mitmekesised inimeste rühmad, sunnib otsima tõusetunud arutelu põhjuseid ka kaugemalt kui metsandussektor – suurematest ühiskondlikest protsessidest, mis loovad soodsa pinnase teravateks vastasseisudeks. Kasvanud on inimeste heaolu tase, mis on eelduseks ka nende eneseteadlikkuse ja spontaansete sotsiaalsete liikumiste tekkele. Terendav globaalne ökoloogiline kriis või kliimakriis on leidnud soodsa kõlapinna. Poolehoid praktilisele loodushoiule ja ressursside kokkuhoiule on kasvanud paljudes sotsiaalsetes rühmades paralleelselt globaalse keskkonnapoliitika arenguga. – lk 18

  • Soovime saada teadus- või sotsiaalse uuringu viidet, mis kinnitab, et inimeste “eneseteadlikkuse ja spontaansete sotsiaalsete liikumiste tekkele” on eelduseks see, et “kasvanud on inimeste heaolu tase”, nagu tekstis väidetakse. Meie hinnangul on inimeste vastuseis kehtivale metsapoliitikale seotud pigemini Eesti riigi poolt soodustatava üleraiega, mis kahjustab üha enam meie metsade sotsiaalseid, kultuurilisi, ökoloogilisi ja pikemas perspektiivis ka majanduslikke väärtusi. Tegemist tundub olevat subjektiivse väitega.
  • Soovime, et antud lausele lisatakse teaduslik allikas või siis eemaldakse see tekstist kui sobimatu, subjektiivne ja vaieldav väide.
  • Juhime tähelepanu ka sellele, et antud lauses avalduks justkui arengukava kirjutaja positsioon, mis vastandub inimeste eneseteadlikkusele ja spontaansetele sotsiaalsete liikumiste tekkele. Miks muidu kasutakse sellest rääkides viitena asesõna “nemad”, kui kirjutaja ei lahutaks ennast sellistest liikumistest – vastasel juhul oleks lihtsalt: Kasvanud on inimeste heaolu tase, mis on eelduseks ka eneseteadlikkuse ja spontaansete sotsiaalsete liikumiste tekkele. Juhime sellele tähelepanu, sest leiame, et arengukava koostajad peaksid pöörama tähelepanu sellele, et ei vastandataks ennast huvirühmadele, kel on puidutööstusest erinevad vaated.

Keeruliste globaalteemade kõrval, milles täielikku üksmeelt on keeruline otsida, soovivad huvirühmad kindlustada pigem nende jaoks lihtsamini mõistetavaid asju: rääkida kaasa kohaliku elukeskkonna küsimuses, kaitsta elupaiku ja liike, väärindada puitu võimalikult targalt, tagada metsamajanduse tulusus ning järjepidevus, säilitada koriluse ja rekreatsioonivõimalused ning pühapaigad looduses. Et nendele erinevate huvirühmade soovidele võimalikult palju vastu tulla, arvestades sealjuures riigi huve ning kooskõla teiste arengusuundadega, on sõnastatud kolm peamist probleemvaldkonda, mis tuleb arengukava uue perioodiga lahendada. (lk 18)

  • Ei saa nõustuda väitega, et kohalike elanike elukeskkonda ja selle kaitset nimetatakse “nende jaoks lihtsamini mõistetavateks asjadeks” – tegemist on mitte lihtsamini mõistetavate, vaid nende elukeskkonda otseselt puudutavate otsustega, milles soovitakse kaasa rääkida.
  • Teeme ettepaneku parandada sõnastus järgnevaks: keeruliste globaalteemade kõrval, milles täielikku üksmeelt on keeruline otsida, soovivad huvirühmad kindlustada pigem nende elukeskkonda ja kultuurilisi väärtushinnanguid otseselt puudutavaid valdkondi: […]

2. Kommentaarid ja ettepanekud üldeesmärgile, alaeesmärgidele ja tegevussuundadele

Kliimamuutuste ja elurikkuse seisundi alaeesmärk (lk 21)

Kliimamuutuste ja elurikkuse seisundi alaeesmärk. Mõõdikud: Soodsas seisundis Natura 2000 metsaelupaigatüüpide arv ↑ Halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse hinnatud puistute pindala ↓ Turbe- ja valikraiete pindala osakaal uuendusraiete pindalast ≈ (lk 21)

  • Sanitaarlageraie ei ole mitte kuidagi looduskaitsega seotud tegevus, seega on teine mõõdik eksitav.
  • Teeme ettepaneku teine mõõdik eemaldada ja asendada millegi kohasemaga. Elurikkuse mõõdikuks sobiks pigem mingi hulga tundlikumate liikide populatsioonide seisund, so stabiilsus, suurenemine või kahanemine.
  • Kuna turberaie on oma olemuselt lageraiega sarnane uuendusraie, valikraie aga ka metsaseaduse järgi hoopis püsimetsanduse majandamise eesmärgil tehtav raie, siis leiame, et kolmandast mõõdikust tuleb eemaldada turberaied, mille laialdane kasutamine koos raietingimuste pideva seadusandja poolse leevendamisega üha enam looduskaitsealade piiranguvööndeid kahjustab.
  • Seetõttu teeme ettepaneku parandada kolmas mõõdik järgnevaks: valikraiete pindala osakaal uuendusraiete pindalast.

Kliimamuutuste mõjude tegevussuund (lk 21-22)

Uuritakse kliimamuutustest, samuti metsakahjustustest ning häiringutest (sh koosluste taastamine) tingitud mõjusid süsiniku sidumisele ja heitele. Metsade süsiniku sidumisvõime ja talletamise suurendamiseks kasutatakse mitmekesiseid majandamisvõtteid ja taastatakse sookooslusi. (lk 21)

  • Arengukava varasemas protsessis sai korduvalt viidatud sellele, et metsade süsiniku sidumisvõime ja talletamise kõrval peaks analüüsima metsade süsinikuvaru üldise kasvatamise võimalusi. Hetkel põletatakse üle poole meil raiutavast puidust, ca neljandik läheb paberitööstusse ning vaid 20% tehakse püsivamaid kestvustooteid. Uued meil kasvavad puud seovad muu hulgas süsinikku, mis meie metsavaru pideva raiumise ja põletamise tõttu tekivad. Selleks, et kliimamuutustele efektiivselt vastu seista, on vaja eelkõige süsinikuvaru kasvatada, seda enam, et ka vanad metsad seovad süsinikku edasi, talletades seda väga aeglaselt kõdunevasse lamapuitu, mulda ja ka uutesse, peale kasvavatesse puudesse.
  • Teeme ettepaneku parandada sõnastus järgnevaks: metsade süsinikuvaru suurendamiseks kasutatakse mitmekesiseid majandamisvõtteid ja taastatakse sookooslusi.

Metsanduse korraldamisel lähtutakse metsade süsinikusidumise võime pikaajalisest säilitamisest. (lk 21)

  • Eelöeldust lähtudes tuleks ka sisse viia parandus: metsanduse korraldamisel lähtutakse metsade süsinikuvaru pikaaegsest säilitamisest ja kasvatamisest.

Metsanduse korraldamisel lähtutakse metsade süsinikusidumise võime pikaajalisest säilitamisest. (lk 21)

  • Taas tuleks sisse viia parandus: metsanduse korraldamisel lähtutakse metsade süsinikuvaru pikaaegsest säilitamisest ja kasvatamisest.

Arendatakse välja ja võetakse kasutusele metsakahjustuste aja- ja asjakohane seiresüsteem. Õigesti korraldatud ja kaasajastatud seire alusel saab prognoosida võimalike kahjustuste levikut, tekkivaid puhanguid ning rakendada operatiivselt meetmeid kahjustuste leviku piiramiseks. […] Tõhustatakse jahindusorganisatsioonide ja maaomanike vahelist koostööd ulukikahjustuste vähendamiseks. (lk 22)

  • Leiame, et vastav meede ei kuulu “kliimamuutuste mõjude tegevussuuna” alla, kuna metsakahjustused ei ole tingitud vaid kliimamuutuste mõjudest, vaid eelkõige pikaaegsetest valede metsamajanduslike võtete kasutamisest meie metsades.
  • Vastav meede tuleks seetõttu viia pigem “metsanduse konkurentsivõime tegevussuuna” alla.

Metsade elurikkuse seisundi tegevussuund (lk 22-23)

Saavutatakse range kaitsega alade tüpoloogiline esinduslikkus. Inventeeritakse kaitstavad alad ja vääriselupaigad. (lk 22)

  • Kas saaks täpsustada, milliste meetoditega see saavutatakse?

Metsalinnustiku hoidmiseks kehtestatakse kevadine raierahu kaitstavatel aladel nii riigi- kui eramaadel. Selgitatakse kevadise raierahu pidamise vajadust ja mõjusid erametsades, et leida selle praktika levitamiseks asjaosalistele vastuvõetavad ja tulemuslikud meetmed. (lk 23)

  • Linnustiku kaitseks ja EU direktiivide täitmiseks ei piisa pesitsusaegsest raierahust vaid kaitstavatel aladel, vaid vaja on üldist pesitsusaegset raiepiirangut nii riigi- kui eramaadel.
  • Teeme ettepaneku sõnastada vastav tegevussuund järgmiselt: metsalinnustiku hoidmiseks kehtestatakse kõikides Eesti metsades kehtestatakse pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15.03–15.07 ja kaitsealadel 15.03–31.08.

Maaparandussüsteeme rajades ja rekonstrueerides peetakse silmas elurikkuse, keskkonna- ja kliimaeesmärke ning metsade kasvukohatüüpide erisusi. Keskkonnamõjude leevendamiseks rajatakse settebasseine jm. rajatisi, lisaks tuletõrjetiike. Vajadusel aga kuivendussüsteeme likvideeritakse, taastades endist looduslikku veerežiimi. Metsatulekahjude ennetamiseks on veevõtukohad ruumiliselt planeeritud ja tagatud neile juurdepääs. (lk 23)

  • Kas lisaks mainitud võtete rakendamisele kavatsetakse ka kuidagi piirata kuivendussüsteemide ulatuslikke rekonstrueerimisprojekte, mis hõlmavaid sadu hektareid ja mille käigus rajatakse olemasolevate kraavide juurde uusi, kui need on ulatusliku kahjustava keskkonnamõjuga?
  • Teeme ettepaneku täiendada käesolevat punkti järgnevalt: maaparandussüsteeme rajades ja rekonstrueerides peetakse silmas elurikkuse, keskkonna- ja kliimaeesmärke ning metsade kasvukohatüüpide erisusi. Keskkonnamõjude leevendamiseks rajatakse settebasseine jm. rajatisi, lisaks tuletõrjetiike. Samuti hinnatakse kuivendussüsteemide rekonstrueerimisprojektide mõju keskkonnale piisavalt ja ajakohaste meetoditega ning liigselt kurnava mõju korral selliseid projekte ellu ei viida. Vajadusel aga kuivendussüsteeme likvideeritakse, taastades endist looduslikku veerežiimi. Metsatulekahjude ennetamiseks on veevõtukohad ruumiliselt planeeritud ja tagatud neile juurdepääs.

Luuakse alus metsa ökosüsteemiteenuste pidevaks arvestuseks ja nende väärtuste kasutamiseks mitmel planeeringutasemel. Selleks hinnatakse ökosüsteemiteenuseid. (lk 23)

  • Kui see alus luuakse, siis tuleks kõigepealt välja selgitada, mis need ökosüsteemiteenused täpselt on ja millistel alustel neid üldse hinnata. Varasem ökosüsteemi teenuste peatükk jättis väga pealiskaudse mulje ning räägitud oli eelkõige rekreatsioonist ja korilusest, samas kui metsade pakutavatel ökosüsteemide teenustel on ka palju muid funktsioone, sh metsamajanduslikku ja otseselt rahalise kasuna mõõdetavad, rääkimata jätkusuutliku elukeskkonna tagamisest. Sellised teenused on näiteks teatavate metsalindude ja –putukate “kahjuritõrjeteenus” (näiteks laanerähnid aitavad kuuseüraski populatsiooni taltsutada, mis meil seoses monokultuursete kuusepuistute ulatusliku kasvatamise ja neis valede metsamajanduslike võtete kasutamisega tekkinud on), metsa loodusliku järelkasvu teenus (mis aitab kokku hoida puude kasvatamise ja ostmisega seotud kulusid) jne. Samuti tuleks metsade rekreatiivse kasutuse kõrval kuludena arvstada ka võimalikke positiivseid mõjusid inimeste vaimsele tervisele, mis aitavad jälle hoida hilisemaid kulusid erinevate sotsiaalteenuste, sh nõustamise ja kahjustatud elukeskkonnaga kaasnevate vaimsete ja füüsiliste hädade ravimisega seonduvaid.
  • Seepärast palume meedet täiendada järgnevaga: selleks hinnatakse ökosüsteemiteenuseid, arvestades muu hulgas nende teenuste mõju inimese tervisele, metsade uuenemisele ja heale tervisele jne.

Jätkatakse kompensatsiooni maksmist looduskaitsealuselt metsamaalt saamata jääva tulu eest ja soodustatakse vääriselupaikade vabatahtlikku kaitset, sõlmides selleks erametsaomanikega lepinguid. (lk 23)

  • Meile teadaolevalt on kompensatsioonimehhanismides seni ka mitmeid puudusi, mis tuleks kõrvaldada.
  • Seepärast teeme ettepaneku selle meetme lõppu veel lisada: metsaomanikud peavad saama looduskaitseliste piirangute eest rahuldavat kompensatsiooni.

Töötatakse välja metoodika metsade sidususe hindamiseks, suurendatakse kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamise võimekust, sh parandatakse rohevõrgustike planeerimise ning planeerijate ja omavalitsuste spetsialistide metsandusalast kompetentsi. Analüüsitakse rohevõrgustiku sidusust, optimaalset paiknemist ja arendatakse selle planeerimisega seotud töövahendeid. (lk 23)

  • Analüüsimine on hea külll, aga tegelikult on meil juba rohevõrgustiku kohta palju häid analüüse olemas ning nüüd tuleks tegeleda sellega, et meie rohevõrgustik oleks kaitstud sellisel määral, et tema toimimine oleks tagatud.
  • Teeme ettepaneku selle meetme lõppu veel lisada: tuleb tagada rohevõrgustiku terviklik sidusus ja kaitse. Vajadusel tuleb tegeleda ka rohevõrgustiku sidususe taastamisega.

Hinnatakse elupaikade ja kaitstavate metsade funktsioone, selle põhjal rakendatakse neid parandavaid meetmeid. Haruldaste metsaliikide levila või arvukuse taastumiseks arendatakse välja abinõud. (lk 23)

  • Kuna praegu on palju probleeme ka laialdaste uuendusraiete ja nende kahjustavate mõjudega looduskaitsealade piiranguvööndites, siis tuleks tegeleda ka piiranguvööndite parema kaitse tagamisega ja vajadusel lage- ning turberaiete taaskeelustamisega, kuivendussüsteemide rekonstrueerimise keelustamise jm piiranguvööndite esinduslikkust ja seal elavaid liike kahjustava majandustegevusega. Piiranguvööndites majandustegevusi lubades peaks võtma suuna väiksemahulistele ja metsaliike vähem kahjustavatele valikraietele ning püsimetsandusele.
  • Seepärast teeme ettepaneku lisada: haruldaste metsaliikide levila või arvukuse taastumiseks arendatakse välja abinõud, sealhulgas taaskehtestatakse uuendusraiepiirangud (lage- ja turberaietele), kehtestatakse kuivendussüsteemide rekonstrueerimisepiirangud ja piiratakse muul moel looduskaitsealade piiranguvööndites lubatavat majandustegevust, mis kahjustab harudlaste metsaliikide levilat ja arvukust.

Suurendatakse riigimetsa investeeringuid looduskaitsetöödesse. (lk 23)

  • Lisaks looduskaitseliste investeeringute suurendamisele tuleks nö investeerida ka sellesse, et RMK ei peaks tegema uuendusraieid (lage- ja turberaieid) looduskaitsealade piiranguvööndites, vaid tööstuse puiduga varundamine toimuks siiski tulundusmetsades. Samasugune olukord tuleks tegelikult saavutada ka erametsades.
  • Seepärast teeme ettepaneku tegevussuuna lõppu lisada: võetakse tarvitusele meetmed, et RMK ei tunneks raiesurvet looduskaitsealade piiranguvööndites, vaid tööstuse puiduga varundamine toimuks siiski tulundusmetsades.

Metsanduse konkurentsivõime tegevussuund (lk 24-25)

Tulundusmetsade majandamisel keskendutakse kasvukoha potentsiaali parimale kasutamisele ja juurdekasvu suurendamisele, mis tõstab metsade majanduslikku väärtust ja nende võimet siduda süsinikku. (lk 24)

  • Mida tähendab antud kontekstis “juurdekasvu suurendamine”? Kui see tähendab eelkõige nooremat metsa, siis ei tähenda see metsade majandusliku väärtuse suurenemist (sest kvaliteetmaterjal raiutakse üha nooremas eas välja, ehkki paljud praegu raiutavad kuusikud ja männikud võiksid veel aastakümneid kasvada ning sellega väärtust koguda, kusjuures parimal juhul majandataks selliseid puistuid püsimetsanduslike võtetega ning keskendudes väiksematele raiemahtudele, aga kestvustoodete valmistamisele ja kvaliteetsele mehhaanilisele väärindamisele ehituses, mööblitööstuses jne.
  • Teeme ettepaneku parandada lause vastavaks: tulundusmetsade majandamisel keskendutakse kasvukoha potentsiaali parimale kasutamisele ja metsavarude stabiilsele kasutamisele, kasvatades metsade majanduslikku väärtust ja süsinikuvaru.

Erametsades suunatakse puistute liigilise koosseisu parandamist metsaomanike toetamise ja motiveerimise kaudu, et metsakasvatuslike tööde kaudu parandada metsade liigilist koosseisu ja tagada tulevikumetsade suurem tootlikkus, kvaliteet ning hea tervislik seisund, et kindlustada kliimamuutuste suhtes püsikindlamad ja tervemad puistud. (lk 24)

  • Mida täpselt tähendab metsade “liigilise koosseisu parandamine” ja “tulevikumetsade suurema tootlikkuse” tagamine? Ilma täpsemalt sisustamata võib see tähendada mida tahes – sooviksime täpsemaid selgitusi, et saaksime selle eesmärgi suhtes seisukohta kujundada.

Tulundusmetsade majandamisel liigutakse riigis pikemas perspektiivis metsade ühtlase vanuselise jaotuse poole, mis muudab metsade kasutamise ja metsade seotava süsiniku koguhulga ajas stabiilsemaks. (lk 24)

  • Järjekordselt on tegemist eesmärgiga, mis vajab sisustamist. Kuigi RMK räägib pidevalt metsade “ühtlase vanuselise jaotuse poole liikumisest”, on vaja ikkagi lisada täpsem selgitus, millist praktilist majandamist see tähendab lähima kümnendi ja kümnendite jooksul ja mida selline metsanduspoliitika tähendab meie metsavarude säilitamise ja kasvatamise vaates, samuti elurikkuse eesmärkide vaates.

Puidu parema väärindamise tegevussuund (lk 25)

  • Kuna sisuosas räägitakse väga palju ka metsaökosüsteemi teenuste kaardistamise, hinnastamise ja parema kasutamise vajadusest, siis võiks tegevussuuna alapealkiri olla pigem: Puidu jt metsa ökosüsteemi teenuste parema väärindamise tegevussuund, või kui see on liiga pikk, siis metsa parema väärindamise tegevussuund

Metsanduse sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste ning kaasamise alaeesmärk(lk 27)

Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Mõõdikud: Riigimetsa külastatavus ↑
Kohalikest arengusuundumustest ja vajadustest vahetult mõjutatud metsamaa pindala ↑
Osakaal kihelkondadest, kus ajaloolised looduslikud pühapaigad on inventeeritud ↑

  • Juhime tähelepanu, et kohalikest arengusuundumustest ja vajadustest vahetult mõjutatud metsamaa pindala ei kajasta seda, kas nendel aladel elavad inimesed saavad piisavalt kaasa rääkida selles, kuidas sellist metsamaad majandatakse. Seda mõõdikut on vaja täpsustada, nii et kohalike elanike rahulolu kogukonnametsade majandamises ja nende kaasamises sellesse protsessi oleks samuti arvestatud, vastasel juhul ei täida mõõdik oma eesmärki.

Sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste tegevussuund (lk 27-28)

Metsamajanduslike võtete, sh raiete kriteeriumite kehtestamisel arvestatakse sotsiaalmajanduslike ja kultuurivaldkonna vajadustega, sh analüüsitakse ja rakendatakse meetmeid raietööde senisest kvaliteetsemaks planeerimiseks ja teostamiseks. (lk 27)

  • Kuna nn raiedebatis kohalike elanike ja RMK töötajate vahel on olulisel kohal olnud eelkõige kompromissi leidmine metsade püsimetsana majandamises ja uuendusraietele (lage- ja turberaied) väiksemahuliste valikraiete eelistamises, siis teeme ettepaneku lisada selle tegevussuuna lõppu: võimalusel asendatakse suuremahulised uuendusraied (lage- ja turberaied) väiksemamahuliste, kuid kohalikele elanikele püsivaid töökohti pakkuvaid ning ühtlasi elukeskkonda säästva püsimetsandusega, mis näeb ette mõõdukat, metsa sotsiaalseid, kultuurilisi, ökoloogilisi ja majanduslikke väärtusi hoidvat majandamist.

Ajaloolisi looduslikke pühapaiku ei majandata, kui see ohustab nende säilimist. (lk 27)

  • Juhime tähelepanu, et ajalooliste looduslike pühapaikade säilimist ohustabki see, kui neid majandatakse – tegemist ei ole tavalise rekreatsioonimetsa, vaid Maailma Looduskaitseliidu definitsiooni järgi “inimkonna vanimate kaitsealadega”, mille teebki eriliseks see, et aastatuhandeid edasi antud pärimusega käis kaasas see, et nn pühapaikasid ei majandatud ega häiritud ülepea sealset looduslikku keskkonda, nii et see sai areneda täielikult ilma inimese sekkumiseta. Sellist olukorda on võimalik säilitada vaid siis, kui ajaloolisi looduslikke pühapaikasid ei majandata mingil viisil nii nagu nõuavad ka pärimuslikult edasi antud kombed.
  • Teeme ettepaneku parandada antud lause järgnevaks: ajaloolisi looduslikke pühapaiku ei majandata, sest see ohustab nende säilimist.

Soodustatakse püsimetsanduse mõjude senisest laialdasemat uurimist. (lk 28)

  • Teeme ettepaneku lisada selle lause lõppu täienduseks ka püsimetsanduse laialdasema kasutusele võtmise vajadus: soodustatakse püsimetsanduse mõjude senisest laialdasemat uurimist ja metsade püsimetsana majandamist, esmajärjekorras looduskaitsealade piiranguvööndites ja kõrgendatud avaliku huviga aladel.

Kaasamise tegevussuund (lk 28-29)

Arendatakse metsamajandamise planeerimist viisil, mis tõstab selle efektiivsust ja sisukust ning annab kohalikele inimestele enam võimalusi metsamajandamise planeerimisel kaasa rääkida. (lk 28)

  • Tegemist on vastuolulise väitega, mis ilma sisustamata võib tähendada mida tahes: kuidas saab arendada metsamajandamise planeerimist ühtaegu viisil, et see suurendab selle “efektiivsust” ja teisest küljest annab kohalikele elanikele enam kaasarääkimisvõimalusi? Kaasa rääkimise võimalus on hea asi, aga veelgi parem on, kui elimineeritaks võimalus, et inimeste asulalähedasi metsi majandatakse neile üldiselt vastuvõetavamatul moel, mis ohustab nende huvisid. Selline korraldus vähendaks ka RMK halduskoormust.
  • Teeme ettepaneku parandada see lause järgnevaks: arendatakse metsamajandamise planeerimist viisil, mis kaitseb kohalikele elanikele vajalikke ja kõrge kaitseväärtusega metsi ja võimaldatakse kohalikel inimestel metsamajandamise planeerimises ka kaasa rääkida.

Tagatakse metsa puudutava avaliku teabe ja ruumiinfo kättesaadavus veebipõhise infosüsteemi kaudu. Toimib metsaregistri teavitussüsteem metsaomanikele. Kogutakse metsandusalast investeerimise ning teadus- ja arendustegevuse statistikat, publitseeritakse metsandusalast informatsiooni. (lk 28-29)

  • Palume lisada ka vajaduse teha SMI alusandmed asjakohase huvi korral (ntks teadus- või ajakirjandusringkondades) kättesaadavaks, et parandada andmete kontrollitavust ja riiklikult olulise tähtsusega statistika kogumise läbipaistvust.

Arengukava mõõdikud (lk 30)

ÜLDEESMÄRK: Eesti metsandus on kestlik
1. Metsamaa pindala (tuhat ha) 233219 ≈↑ KAUR (SMI)
2. Erametsade uuendamise osakaal uuendusraiete pindalast (%) 3020 ↑ Eksperthinnang (KAUR, KeA)
3. Valgustus- ja harvendusraiete pindala (ha/a) 30 00021 ↑ KAUR (SMI)

  • Leiame, et hetkel ei täida mõõdikud, eriti nr 2 ja 3 oma eesmärki ega aita anda adekvaatset pilti meie metsanduse kestlikkusest.
  • Nr 2 asemel võiks olla pigem meie metsade vanuseline jaotus, et selgitada, kui palju on meil vanemaid metsasid võrreldes nooremate metsadega.
  • Nr 3 võiks olla pigem valgustus- ja valikraiete pindala, kuna harvendusraied ei pruugi alati kestlikkust näidata. Nagu me teame, on valed metsamajandusvõtted kuusikutes, sealhulgas harvendusraied meie kuusikutes oluliselt juurepessu levikut soodustanud ning tekitanud sellega hulgaliselt uusi probleeme, nagu massilised üraskirüüsted jne.





3. Üldised kommentaarid ja ettepanekud

Lõpetuseks anname kodanikuühenduse üldise hinnangu arengukava viimasele protsessile ning arengukava tööversioonile.

Esmalt juhime tähelepanu, et peale juhtkogu ootamatut laiali saatmist 7. detsembril 2020 on metsanduse arengukava koostamise protsess toimunud läbipaistmatul moel ja huvirühmade reaalset kaasamist välistades. On kurvastav, et endised juhtrühma liikmed, kellest paljud on protsessist osa võtnud alates 2018. aastast ja probleemide kaardistamise faasist alates, said arengukava uutest juhtrühma liikmetest teada meedia vahendusel. Veelgi kahetsusväärsem on, et arengukava tööversiooniga tutvuti samuti ajakirjanduse vahendusel vaid kolm päeva enne arengukava tööversiooni avalikku tutvustamist 31. mail 2021.

Nagu kõigest sellest poleks veel küll, jäeti huvirühmadele aega tagasiside ja ettepanekute jaoks vaid 10 päeva. Ehkki tööversiooni tutvustamisel sai öeldud, et vajadusel antakse ka rohkem aega, lugesime samuti, et laekunud ettepanekuid arutatakse juba 16. juunil. Kuna me soovime, et meie ettepanekud leiaksid juhtrühma tähelepanu ja tuleksid 16. juunil arutluse alla, siis järgime ka ministeeriumi seatud tähtaega. Leiame aga, et sobilikuma ajaraamistuse ja läbipaistvama protsessi korral oleks ka tagasiside kindlasti põhjalikum ja üldisele protsessile ehk sisukale ja tasakaalustatud lõpptulemusele veelgi tulutoovam.

Eeltoodust johtuvalt teeme üldise protsessi ja kaasatuse parandamiseks järgnevad ettepanekud:

  • Teavitada tulevikus avalikkust metsanduse arengukava puudutavatest avalikest üritustest vähemalt 3 nädalat enne nende toimumist.
  • Anda huvirühmadele ja asjaosalistele tulevikus tagasiside andmiseks vähemalt 1 kuu aega.

Arengukava sisulise poole pealt peame samuti kurvastusega möönma, et puudu jääb sisukusest ning selgusest, samuti realistlikust raamistikust. Juriidiliselt väljendudes on tegemist üsna palja- ja üldsõnalise dokumendiga. Teisalt on kahetsusväärne, et tööversioonist on näha, kuidas paljudes eelmises juhtrühmas olulisi vaidlusi tekitatud küsimustes on nn konsensusena langetatud puidutööstuse esindajate eelistatud variant (ntks see osa, mis puudutab süsiniku sidumist ja kliimamuutuste leevendamist). Tekib küsimus, et kas sellise “konsensuse” leidmiseks oligi vaja eelmine juhtrühm laiali saata.

Tööversioonile selgema raamistuse lisamiseks teeme raiemahtude ülempiiri kehtestamiseks järgneva ettepaneku:

  • Eesti raiemahud peavad vastavalt Eesti metsapoliitikale ja SEI mõjuhinnangule olema kuni 8 miljonit tihumeetrit aastas, et tagada metsanduse arengukava üldeesmärk ehk Eesti metsanduse kestlikkus. Konkreetne raiemahu ülempiiir peab kahtlemata ka arengukavasse jõudma, et tagada meie metsanduspoliitikale jätkusuutlik raamistus.
  • Antud ettepanek jätab arvestamata vajaduse kompenseerida võimalik varasem üleraie ning vajab jõustamiseks raiemahu reaalajas kontrollimise instrumenti. Arengukava peaks arvestama ka võimalusega, et meie metsades on toimunud viimasel kümnendil (kui raiemahud on ületanud keskmiselt 10,7 miljonit tihumeetrit aastas) stabiilne üleraie, mis omakorda tähendab, et üleraie mõjude kompenseerimiseks tuleb raiemahtu vahepealsel ajal veelgi langetada.

Palume, et kõigile meie ettepanekutele tuleks ka tagasiside, kas nendega arvestatakse, kui, siis millisel määral ja kui mitte, siis millisel põhjusel. Loodame, et tulevikus suhtutakse arengukava protsessis kaasa rääkivatesse huvirühmadesse suurema arusaamisega ja nende sisendi vastu reaalset huvi tundes.

1https://www.postimees.ee/7266823/valitsus-plaanib-kiirkorras-seadustada-metsaandmete-salastamise Valitsus plaanib kiirkorras seadustada metsaandmete salastamise, 8.06.2021, Ülle Harju, Postimees

2riigikontrolli_margukiri.pdf (envir.ee) Riigikontrolli märgukiri „Metsanduse arengukava aastani 2030“ koostamise kohta, 9.01.2019

3https://link.springer.com/article/10.1007/s13595-016-0557-2 Tomter, S.M., Kuliešis, A. & Gschwantner, T. Annual volume increment of the European forests—description and evaluation of the national methods used. Annals of Forest Science 73, 849–856 (2016). https://doi.org/10.1007/s13595-016-0557-2

4Carbon forestry is surprising | Forest Ecosystems | Full Text (springeropen.com) Pukkala, T. Carbon forestry is surprising. For. Ecosyst. 5, 11 (2018). https://doi.org/10.1186/s40663-018-0131-5

5Forests that regrow naturally may store more carbon (nature.org) Forests Can Absorb Carbon More Quickly Than Previously Thought, September 23, 2020 Nancy Harris, Susan Cook-Patton, David Gibbs and Kristine Lister

6https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/gcbb.12643 Serious mismatches continue between science and policy in forest bioenergy, Michael Norton et al, GCB Bioenergy, 2019

Loe lisaks:

Jaga

Teised uudised