Käesolevaks hetkeks on metsanduse arengukavasse kuuluvate probleemide kaardistamisega jõutud alamtöörühmade kohtumiste esmase tulemuseni ning esimese suurema vahekokkuvõtte tegemiseni. EMA aktiivil on hea meel oma kaasaelajatele teada anda, et kõik need probleemid, mis liikumise liikmete ja rahva hulgas läbi viidud kaardistamisega kodanikuühenduse tähelepanuvälja sattusid, said ka probleemidena ära kaitstud. Mõned kaardistatud probleemidest läksid paraku sisse algsest veidi erineval kujul – näiteks metsavahi ametikoha taastamise plaanist tuli töörühma liikmete ägeda vastuseisu tõttu teha kohati ebapiisava keskkonnajärelevalve punkt –, aga ühtegi probleemi EMA esindajad päriselt kõrvale heita ei lasknud. Olulisena väärib märkimist, et kindlalt on seistud raiemahtude alandamise, lageraie osakaalu vähendamise, inimeste suurema kaasamise, nn teiseste metsahüvedega (näiteks korilusega) arvestamise ja muude rahva poolt esitatud punktide kaitsega. Muu hulgas on EMA ainuke huvirühm, kes juurepessu olulisust rõhutas ning lasi selle ka probleemina kaardistada.

Kokkuvõte alamtöörühmade kohtumistest

Kõige üksmeelsemaks on seni osutunud kultuuri alamtöörühma kohtumised, kus tõstatati nii looduslike pühapaikade, pärandkultuuri objektide, pesitsusaegse raierahu, peremetsaomanike õiguste kaitse kui arengukava Põhiseadusele vastavuse küsimused. EMA esindasid kõnealustel kohtumistel vaheldumisi Linda-Mari Väli ja Martin Luiga, samuti olid kaasatud Ahto Kaasik Hiite Maja SA-st, Toomas Lemming Erametsaliidust, kirjanik Valdur Mikita ja antropoloog Art Leete ning mitmed ministeeriumid ja ametkonnad, neist kahtlemata aktiivsemaina Muinsuskaitseamet, aga ka Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Indrek Rünkla.

Sotsiaalrühmas on valitsenud märksa vastuolulisem õhkkond ning kõige suuremat diskussiooni on peetud EMA esitatud punktide üle, mis käsitlevad inimeste suurema kaasamise vajadust nii RMK kui kinnistunaabrite poolt kavandatavatesse raietesse. Erametsaliidu ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu esindaja vastuseis kõnealuste punktide ära märkimise osas MAK2030 probleemikaardistuses oli sedavõrd intensiivne, et kokku kulus alamtöörühma kolmel kohtumisel nende punktide üle arutlemisele tunde. Kuna EMA saab aga pidevalt kaebusi just raietesse kaasamata jätmise pärast, siis polnud võimalik esitatud probleemidest kuidagi taganeda ning tänu põhjalikule diplomaatiale läksid need punktid siiski ilma erimeelsusteta sisse. EMA esindas kõnealustel kohtumistel Linda-Mari Väli, Erametsaliitu Kadri-Aija Viik, Metsatöötajate ametiühingut Jaan Aiaots, samuti oli esindatud Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Marek Kase esinduses, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Tartu Ülikooli sotsioloogiateaduskond Triin Vihalemma esinduses ning mitmete ministeeriumite ametnikud. Puudusena osutaksid EMA vaatlejad eelkõige sellele, et kaasatud polnud ühtegi arsti või muud tervishoiuga tegelevat spetsialisti, aga kahtlemata on neid võimalik arengukava hilisemas protsessis kaasata.

Kui kultuuri- ja sotsiaalrühmas suudeti kõik osapoolte esitatud probleemid konsensuslikena ära kaardistada, siis majandus- ja ökoloogiarühmas jäid mõned erimeelsused lõpuni lahendamata ning kui EMA soovis töörühmas arutada Erametsakeskuse esitatud väidetavat eramaade suurema kuivendamise vajadust, soovides diskuteerida vastuolu üle ökoloogia töörühma punktiga, mis osutab liigse metsakuivenduse kahjulikule mõjule, siis keeldus töörühma juhtinud ametnik seda punkti arutelule panemast, ehkki tööaega oli veel küllaldaselt järel. Seepärast jäi analüüsimata ka EMA grupi tõstatatud kahtlustus, et kliimamuutuste kontekstis suurendab metsakuivendus tuleohtu metsades, aga metsatulekahjud on lisaks ökoloogilistele ja sotsiaalsetele kahjudele ka tugeva negatiivse mõjuga meie majandusele. EMA esindasid majandusrühmas vaheldumisi Linda-Mari Väli ja Martin Luiga, Erametsaliitu esindas Mikk Link, Erametsakeskust vaheldumisi Jaanus Aun ja Irje Möldre, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liitu Tõnu Ehrpais, väikemetsaomanikke Rainer Kuuba, Taastuvenergia Koda Rene Tammist ja Loodusturismi Ühingut Bert Rähni, samuti olid esindatud mitmed ministeeriumid ja ametkonnad ning Swedbank. Üllatav ja ehk ka omamoodi kõnekas on tõsiasi, et Riigimetsa Majandamise Keskuse juht Aigar Kallas, kes RMK poolt liikmeks oli määratud, ei käinud kohal ühelgi alamrühma ega ka suure töörühma kohtumisel.

Kõige teaduskesksem ning esitatud punktide poolest mahukaim on kahtlemata olnud ökoloogia rühma töö. Kõnealune töörühm lõppes paraku suure erimeelsusega punkti üle, mis käsitles üleraie negatiivset mõju meie metsaelustikule. Erametsaliidu esindaja suure vastuseisu tõttu läks paljude arengukavas osalejate jaoks oluliseim punkt ehk üleraie negatiivne mõju meie metsaelustikule sisse koos erimeelsusega, kuna aga tegemist ei ole teaduslikult põhjendatud erimeelsuse, vaid ainult huvirühma esindaja subjektiivse seisukoha ehk usuga, siis ei saa sel olla ka teaduslikku kaalu. Praegusel hetkel on Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia vanemteadur Asko Lõhmus Keskkonnaministeeriumile selgitanud, et tema saab arengukava koostamises edasi osaleda vaid siis, kui erimeelsuste puhul eritletakse teaduslikud ja huvirühmade erimeelsused ning suhtutakse strateegilistesse küsimustesse tõsiselt. Ka EMA toetab Lõhmuse seisukohta, pealegi kannataks kõnealuse rühma töö ilma ühe Eesti juhtiva ökoloogi panuseta märgatavalt, õõnestades kogu arengukava koostamise protsessi. EMA esindasid ökoloogia töörühma kohtumistel vaheldumisi Linda-Mari Väli ja Martin Luiga, Erametsaliitu Ando Eelmaa, Erametsakeskust Irje Möldre, Keskkonnaametit Taavi Tattar, Tartu Ülikooli Asko Lõhmus, Eestimaa Looduse Fondi Tarmo Tüür, Maaülikooli Veiko Uri ja Hardi Tullus ning Tallinna Ülikooli Mihkel Kangur. Lisaks olid veel esindatud mitmed ministeeriumid ja ametkonnad, sealhulgas ka Maaeluministeerium ja RMK.

Võitlus võrdse esindatuse eest

Pärast alamtöörühmade esmaste kohtumiste lõppu on EMA pidanud aktiivseid läbirääkimisi ministeeriumiga, et tagada protsessi alguses kokku lepitud võrdväärne hääleõigus erametsaomanike esindajatega. Töörühmade kokku panemisel nõudsid kodanikud esindatust kõigis alamtöörühmades, kuna ühenduse poolt kogutud ja edasi antav sisend puudutas kõiki säästva metsanduse sambaid ehk nii metsanduse ökoloogilist, sotsiaalset, kultuurilist kui majanduslikku poolt. Ehkki Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) EMA soovile vastu seisis, lubas ministeerium peale ühenduse esitatud põhjendusi kodanikel kõigi alamrühmade töös osaleda, määrates liikumise ametlikuks esindajaks EMA koordinaatori Linda-Mari Väli, aga sõlmides ühendusega suusõnalise kokkuleppe, et kodanikel on võimalik saata igasse rühma enda poolt valitud esindaja ning ühe koordinaatori nimi läheb sisse nii-öelda kohatäitena.

Kui alamtöörühmade kohtumistel sujus ministeeriumiga kokkulepitud töökorraldus kenasti, siis esimene suurem probleem tekkis enne suure ühiskoosoleku planeerimist. Kui alamtöörühmades piisas esindatuseks ühest liikmest, siis suures rühmas tekkis vajadus nelja esindaja järele, et jätkuks alamtöörühmades valitsenud proportsionaalsus. Võrdluseks võib tuua, et Erametsaliidul on ka suures rühmas neli esindajat, samal ajal kui EMA-l oleks olnud vaid üks inimene. Kuna suures rühmas jagati töökorraldus aga samuti kuue ja hiljem nelja laua vahel, kuid töö toimus erinevalt alamrühma kohtumistest paralleelselt ning samas paigas, siis olnuks ühel esindajal võimalik osaleda vaid ühe laua töös, samal ajal kui protsessi käigus on panustatud kõikide valdkondade ehk laudade töösse ning kõigis valdkondades soovitakse ka edasi osaleda. Sellega seoses tekkis ebavõrdsus ka prioritiseerimisel antavate punktide jagamisel, kuna EMA-le määrati punktid nii, nagu oleks arengukava töös osalenud vaid üks inimene, aga tegelikult osales ühendus erinevalt teistes arengukavas isikuliselt esindatud spetsialistidest kõigi valdkondade töös nagu ka Keskkonnaministeerium ise, kel on igas rühmas mitu, kohati ka kattuvat esindajat.

Peale pingelist kirjavahetust, keskkonnaministeeriumiga peetud kohtumist ning ühist arutelu suures töörühmas, kuhu EMA kohe nelja esindajaga (Linda-Mari Väli, Indrek Vainu, Mati Sepa ja Martin Luigaga) kohale tuli, saadi Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tugevale vastuseisule vaatamata välja nõutud neljaliikmeline esindatus ning sellest tulenevalt ka neljakordne punktisumma, säilitamaks alamtöörühmades valitsenud proportsionaalsust. Kodanikuühenduse esindajad tunnustavad keskkonnaministeeriumi poolset õiglast otsust, mis sai EMPL-i tugevale vastuseisule vaatamata lõpuks ka langetatud. Samuti väärib märkimist ja ka tunnustamist, et Erametsaliidu esindajad EMA võrdse esindatuse vastu ei protesteerinud. Ilma selleta olnuks suurel kohtumisel ka võimatu EMA kõigis alamtöörühmades esindada ning oleks tulnud meelevaldselt valida vaid ühte töörühma panustamine. Kuna tööd on tehtud aga kõigis valdkondades ning EMA soovib sellega ka jätkata, siis polnud ühenduse esindajatel võimalik sellise valikuga nõustuda. Kogemus aga näitab, et kui rahvas oma soovide ja õiguste teadvustamisel enesele kindlaks jääb, siis tulevad riigiesindajad nende soovidele lõpuks vastu. Sellegipoolest seisab suurem töö alles ees.

Töörühmade kogunemine

Suurel töörühmade ühiskohtumisel tutvustas Maaülikooli dotsent Paavo Kaimre arengukava alusuuringu suundi, millest võib positiivsena välja tuua, et tähelepanu pöörati nii bioenergia süsinikuheitmele kui sellest tulenevale vajadusele eelistada kestvustooteid. Osutati ka juurepessi levikuga seotud probleemidele, mida ülikool senini arvatust tõsisemaks hindas ning peagi on Maaülikoolilt ilmumas ka värskeim juurepessu teemaline uuring Eestis. Tähelepanuväärne on siinjuures, et juurepessu probleemi tõstis arengukava kaardistuses esile vaid EMA meeskond, kusjuures EMPLi esindajad üritasid probleemi kaardistamist torpedeerida, väites, et juurepessu-küsimus on marginaalne. Ometi on tänu EMA aktiivsele tööle ja eriti meie koordinaatori ning metsamehe Mati Sepa järjekindlale avalikule selgitustööle seda probleemi üha enam ka riiklikul tasandil tunnistama hakatud. Juurepessu küsimusega tegelemine on väga oluline ka majanduslikus mõttes, sest just meie praegusest käitumisest oleneb, kas meil on tulevikus laialdaselt mädanevad või terved metsad. Kasvatades tervet, kõrge raieringiga palgipuud me ka hoiame ja säilitame metsa, samas kui paberi- ja hakkepuidu „tootmisele“ keskendudes muutub metsa tervise küsimus teisejärguliseks.

Peale arengukava alusuuringu suundade kokkuvõtet tutvustati kaasamisküsitluse esialgseid tulemusi, meediaanalüüsi ning nende kategoriseerimise tagajärjel välja arendatud tööriista. RAKE analüütik Maie Kiisel tõi muu seas ka välja, et osalenute arvamused olid meedias ilmunutest üldiselt nüansseeritumad. Kindlasti on kaasamisküsitluse ja meediaanalüüsi näol tegu edasise protsessi jaoks vajaliku tööriistaga. Põgusal tutvumisel näis, et üldine kaasamisküsitluste suund ühtib EMA seisukohtadega ning rahva esindusorganisatsioonina on meil kavas kaasamisküsitluste tulemustesse ka põhjalikumalt süveneda, et kodanikuühenduse programmi selle alusel veelgi lihvida ja täiendada.

Lisaks kuulutati suurel töökoosolekul välja probleemide kaardistamise järgsel prioretiseerimisel sündinud edetabel, mille ülekaalukaks võitjaks oli ka EMA esindajate poolt oluliseimana märgitud Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia vanemteaduri Asko Lõhmuse esitatud punkt „Raiemahud on tasemel, mis metsade vanuselise struktuuri muutuste kaudu ohustab elurikkust ja võib ohustada teisi metsade ökoloogilisi funktsioone.“ Oluline on siinjuures mainida, et punktide esimese üldarvestuse juures ei olnud EMA suutnud endale veel võrdväärset 40-punkti välja nõuda ning seetõttu koostati esialgne edetabel neli korda väiksema esindatusega EMA poolt, aga sellegipoolest sai konkreetne probleemipüstitus kõige rohkem punkte. Seega on ilmne, et ka mitmed teised arengukava protsessis osalevad huvirühmad peavad kõnealust punkti äärmiselt oluliseks.

Teisel kohale hääletati sotsiaalvaldkonna probleem „Puudub riigi pikaajaline plaan majandatavate metsade, majanduspiirangutega metsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu kohta“. Samas peab rõhutama, et selle punktiga tegelemine nõuab omakorda pikemaajalisemat plaani metsade majandamise mahu ja viiside kohta – nimelt nendest teguritest sõltub, kui suurt pindala kaitstud alasid vajatakse ökosüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kolmandale kohale sai ökoloogiavaldkonnas esitatud probleem „Metsa loodusväärtuste hoidmise finantsmehhanism ei ole piisav, jätkusuutlik ega õiglane“, kusjuures samalaadne probleem esitati ka majandus- ja sotsiaalrühmas ning kuulus ka järelprioretiseerimisel kolme rühma probleemide esikolmikusse.

Mis edasi?

Metsanduse arengukava 2030 probleemide ja eesmärkide kaardistamisprotsess jätkub augustis, mil toimuvad alamtöörühmade lisakohtumised. Seejärel on kaardistamisprotsess jõudnud loodetavasti sellesse järku, kus arengukava koostamise ettepaneku saab ka valitsusele kinnitamiseks esitada. Oluline on rõhutada, et praegu koostatakse alles alusdokumenti, mille baasilt hakkab uus töörühm 2019. aastal lõplikku arengukava koostama. EMA jaoks on oluline, et protsessi läbipaistvus jätkuks, nagu ka kodanike kaasatus sellesse, ning järgmise kümnendi arengukava näeks tõepoolest ette raiemahtude langetamist sellisel määral, et meie metsanduse vastavus säästva metsanduse printsiipidele, põhiseadusele ning siinsete inimeste vajadustele oleks tagatud.

Loe lisaks: