Pealinna külje aluse Harku valla elanikud kogunesid peale tööpäeva kohaliku kogukonnakiriku ruumidesse, et kujundada ühist seisukohta Harku järve läänemetsade raiekavade asjus. Nädal aega varem sai EMA metsa-abi liin esimese hädaabikõne Harkust, kui tähelepanelik külamees Roland Amos teavitas meid lageraielubade väljastamisest Harku järvest läänes asuvatele metsamassiividele, mis on ühtlasi viimased sealsetest metsadest ning kuuluvad valla üldplaneeringu alusel „lageraiest erinevate majandamisvõtete“ piirkonda.
EMA uuris Keskkonnaametilt kiirkorras selgitusi ja saime teada, et üldplaneering olevat ameti hinnangul vaid s o o v i t u s l i k dokument. Järgmisel, 28. juuli hommikul andsime neile üle raielubasid vaidlustava pöördumise ning saatsime välja sellekohase pressiteate. Kõigest paar tundi pärast meie pöördumist andis Keskkonnaamet avalikult teada, et raieload peatatakse „asjaolude edasiseks täpsustamiseks“. Samal päeval astus üldplaneeringu kaitsele ka vallavalitsus, kelle esindajad samuti kodanike poolt kokku kutsutud kohtumisel viibisid.
Koosolekul osales paarkümmend inimest. Kõigi harkulasteni pole info veel jõudnud, aga need, kes kirveohust teada saanud, avaldavad plaani suhtes tugevat vastumeelsust. Pea iga päev helistavad Harku elanikud EMAle, et rääkida ohtu sattunud metsade vajalikkusest ning uurida, mida metsakaitse nimel teha saaks. Selge on see, et Harku järve läänemetsad ei ole planeeringus ära märgitud mitte „lihtsalt niisama“, vaid kindla funktsiooniga.
„Harku järvest läänes asuvad metsad – omavad olulist rolli eelkõige Harku järve jõudvate vete puhveraladena ning aladest läände kerkiva tiheasustusala ja järve vahelise puhvrina. Suuremad alad omavad rolli ka linnustiku ja väikeimetajate liikumiskoridorina. Antud metsamassiivide pindala tuleb säilitada puutumatuna ja majandada metsa edaspidi lageraiest erinevate majandamisvõtetega.“ (Harku valla üldplaneering – Seletuskiri – 2013.10.17 lk 13)
Ohtu sattunud metsatükkide omanik elab Austraalias ning kontakt temaga käib läbi teda esindava juristi, kes koosolekust osa ei võtnud, leides, et temal pole valla elanikega millestki rääkida, ainult kohaliku omavalitsusega. EMA leiab, et kuna tegemist on kõigi ühist elukeskkonda puudutava otsusega, siis tuleks arvestada ka teiste osapoolte huvide ja argumentidega. Me avaldame lootust, et Harku järve läänemetsade omanik näitab üles head tahet ning koostöövalmidust üldplaneeringu täitmise osas.
Nii kohalikud elanikud, vald kui kodanikuühenduse koordinaatorid kavatsevad toetuda valla üldplaneeringule ning nõuda ohtu sattunud metsadele ette nähtud kaitset. Üldplaneeringu näol on tegemist spetsialistide koostatud, ametlike instantside, sh Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud ning kohalike elanike ühise elukeskkonna jätkusuutlikku arengut toetava dokumendiga. EMA kavatseb toetada Harku elanikke ja vallavalitsust üldplaneeringu täitmisel, kuna kõnealuse dokumendiga säästetakse kohalikku veestikku, hoitakse asulat tuulte meelevallast ning toetatakse lindude ja loomade elu.
Loe ja vaata lisaks:
