Rahvaliikumine “Eesti Metsa Abiks” ei nõustu Erametsaliidu arvamusega üraskite levimise kohta kaitsealustest metsadest eraisikuile kuuluvasse tulundusmetsa, ja esitavad omapoolse vastulause Bioneeri külgedel: https://www.bioneer.ee/eesti-metsa-abiks-vastulause-eramets…
Erametsaliidu pressiteate pealkiri “Kaitsealadel kasvatatud ürask on tungimas erametsadesse” ei vasta teate tegelikule sisule, olles seega avaliku kommunikatsiooni mõttes eksitav ja tendentsliku suunitusega. Pealkirjas esitatud väide, et “kaitsealadel kasvatatud ürask on tungimas erametsadesse”, ei leia ülejäänud tekstis kinnitust ega vasta ka Keskkonnaagentuuri spetsialistide hinnangutele.
Pealkirja valik viitab eelkõige sellele, et üraskikahjustusi ära kasutades proovitakse kujundada eksitavat arvamust, et metsad on haiged ja tuleb raiuda ning nende hoidmine kaitse all on ohtlik ja tekitab suure majandusliku kahju. Eeldatavasti tahetakse sellise eksitava kommunikatsiooniga luua soodsat pinnast sellele, et suruda läbi poliitikat, kuidas Eestis on liiga palju metsi kaitse all ja praegused kaitsealused metsad tuleb avada raietele. Ka Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit on metsanduse arengukava 2030 protsessis seisnud looduskaitsealade vähendamise ja praegu kaitse all olevate alade suurema raiumise eest.
Selle soovi põhjuseks on ilmsesti üleraie, mistõttu meie majandusmetsade ressurss on kiiresti ammendumas ning looduskaitsealade puiduvarud tööstusele üha ihaldusväärsemaks muutunud. Seega näib, et Erametsaliit, mis üritab näidata end väikemetsaomanike esindajana, esindab tegelikkuses hoopis suurmetsaomanikest firmasid, kel on otsene side ka puidutööstusega ja kelle otsene huvi ongi tööstusele puitu varundada, aga mitte metsi jätkusuutlikult majandada, veelgi vähem meie riigi pinnal kasvavate metsade ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike hüvede tasakaalu hoidmine.
Kuuse-üraski üha laialdasem levik on lisaks soojenevale kliimale ilmsesti seotud monokultuursete ja ühevanuseliste kuusikute rajamisega ning valede metsamajandamisvõtete kasutamisega, nagu ka Keskkonnaagentuuri spetsialist Heino Õunap on hinnanud. Kui me tahame, et meie metsad oleksid terved, siis peame hoolitsema selle eest, et majandaksime metsasid targalt ning panustaksime liigi- ja elurikkusele, mitte vaid konkreetse (okaspuidu)tooraine kasvatamisele, täitmaks tööstuse nõudmisi. Peaksime hoopis esitama küsimuse, kas tööstuse nõudmised on õigustatud, vaadates seda, kuidas praeguses maailmas raisatakse nii paberit kui ka puidu põletamisest saadavat energiat? Metsad ei saa kunagi olema põllud, mis tehaste nõudmiste täitmiseks mõeldud.
Sellisel juhul ei ole nad enam metsad ning selsamal põhjusel hakkavad need läbimõtlematult rajatud ja majandatud kooslused ka haigestuma ning hävima. Juurepessu levik ning kuuse-üraskite üha laialdasem sigimine näitab eelkõige, et meie metsade majandamises on tehtud vigu ning nüüd tuleb tagasi au sisse tõsta teadmine, et nagu looduses, nii peab ka metsade majandamises valitsema tasakaal, vastasel juhul kaotavad sellest nii looduslikult kujunenud ja toimivad süsteemid kui nende süsteemidega seotud liigid – sealhulgas inimene.
Üraskite suureneva arvukuse põhjuseks on kahtlemata ka metsalindude, eriti rähnide arvukuse üldine langus, mis on samuti otseselt seotud metsamajanduslike vigadega, sealhulgas elupaikade hävitamise ja pesitsusaegsete metsatöödega. Kui me eemaldame metsast harvendus-, valgustus- või sanitaarraietega pidevalt surnud lehtpuid, mis muidu oleksid pesapaigaks rähnidele, kes teatavasti on ühed üraski põhilised looduslikud vaenlased, siis kasvatame sellega otseselt üraskite arvukust, teisalt kahandame aga meie metsade üldist elurikkust.
Taunime Erametsaliidu teadlikke avalikkuse eksitamise katseid, kuna looduskaitsealade ja sellega meie ökoloogiliste väärtuste hoidmine peaks olema kogu riigi ja rahva huvi, metsaomanikest rääkimata. Praegu näib pigem sedaviisi, et rünnatakse neid, kes end ise kaitsta ei suuda – looduskaitsealade asukaid ja meie metsaelanikke, kelle elupaikasid ja -võimalusi metsade üha intensiivistuv üleraie niigi aina rohkem ohustab.
Loe täispikka vastulauset Bioneerist https://www.bioneer.ee/eesti-metsa-abiks-vastulause-eramets…
Loe lisaks:
- 28.11.2019: HEINO ÕUNAP – KAS JA KUIDAS SAAME ÜRASKIKAHJUSTUSI ENNETADA?
- 19.03.2020: ELF – MONOKULTUURNE METS SOOSIB ÜRASKITE LEVIKUT
- 19.03.2020: KESKKONNAAMET – KOLMVEERAND ÜRASKIKAHJUDEGA SEOTUD METSAKAITSE EKSPERTIISIDEST ON TELLITUD MAJANDUSMETSADESSE
- 24.03.2020: MATI SEPP – MAJANDUSMETSADEST ALGUSE SAANUD ÜRASKITE LEVIK ON HAKANUD LAASTAMA LOODUSKAITSEALASID
