Täna hommikul kohtusid kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA), sihtasutuse Hiite Maja, mittetulundusühingu Maavalla Koda ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse esindajad kultuuriminister Indrek Saarega, et anda üle pöördumine looduslike pühapaikade päästmiseks. Kohtumisel viibisid ka Muinsuskaitse ja Keskkonnaministeeriumi juhtivametnikud. Pöördumise üleandjad rõhutasid, et hetkel on riigi tegematajätmiste tõttu tekkinud olukord, kus kellelgi meie hulgast – ei ajalehte lugeval kodanikul ega ka ministril endal – pole võimalik välistada, et ta ei söö lõunat hiiepuust laua taga ega kasuta tualetis ristipuidust paberit.
Pöördumises juhitakse tähelepanu tõsiasjale, et Vabariigi valitsus on jätnud täitmata nii rahvusvaheliselt kui siseriiklikult sõlmitud kokkulepped, mis näevad ette looduspärimuse kaitse alla võtmist ja säilitamist. See pole enam üksnes loodus- ja kultuuripärandi ning rahvusliku identiteedi kaitsmise küsimus, vaid puudutab vahetult paljusid metsaomanikke ja puidutööstust tervikuna, kuna käesolevast nädalast ei tohi looduslikest pühapaikadest pärit puit jõuda FSC märgi all puiduturule. Selle nõude mittetäitmine võib kaasa tuua FSC tarneahela sertifikaadi peatamise mitmesajal ettevõttel, seetõttu on Eesti puiduettevõtted rahvusvahelisel puiduturul väga keerulises olukorras, mis vajab kiiret lahendamist.
Kontrollitud puidu tarneahela sertifikaati omavad ettevõtteid, kes ostavad kokku puitu metsaomanikelt või ettevõtetelt, kellel puudub FSC metsamajandmise sertifikaat, on sunnitud rakendama erimeetmeid, et välistada pühapaikadest pärit puidu sattumine FSC märgiga toodetesse. Kuna enamus pühapaiku on meil uurimata ja kaitstud pole isegi riikliku kaitse all olevad pühapaigad, siis on seda praeguses olukorras sisuliselt võimatu täita. Järgmisel nädalal kohtuvad Hiite Maja ja TÜ pühapaikade keskus audiitorfirmadega, kes Eestis säästva metsanduse sertifikaate väljastavad ja kontrollivad, et arutada koos, millistel tingimustel on pühapaikade eestkostjad nõus pikendama tähtaega, et ettevõtjad saaksid jätkuvalt FSC märgi all tooteid müüa.
Pöördumises selgitati, et pühapaikade päästmiseks on vaja astuda kolm sammu. Esiteks tuleb arvestada oma poliitikates tõsiasja, et Eesti on oma looduslike pühapaikade poolest unikaalne kogu Euroopa Liidus. Teiseks tuleb taastada Muinsuskaitseseaduse eelnõus loodusliku pühapaiga kui mälestise liik ja sätestada tingimused pühapaikadega seotud vaimse kultuuripärandi kaitseks, samuti luua seaduslikud eeldused pühapaikade rüüstajate ja hävitajate ning neile kaasa aitajate (või kaasa aidanud ametnike) vastutusele võtmiseks. Kolmandaks tuleb valmistada koos huvigruppide ja ekspertidega ette reaalselt täidetav pühapaikade arengukava ja kindlustada finantseerimine riigieelarvest.
Kultuuriminister Indrek Saar leidis kohtumist kokku võttes, et looduslike pühapaikade mälestise liigi osas tuleb ametil huvirühmadega veel läbirääkimisi pidada ning rõhutas, et ajalooliselt looduslike pühapaikade kaardistamisega tuleb otsustavalt edasi minna ning leida selleks ka vajalikud vahendid, sest pärimuse mäletajad on kadumas. Ministeeriumi ametnikud ja huvirühmade esindajad jõudsid üksmeelele selle osas, et pärandi kaitsmine on meie kõigi ühine ülesanne.
Pöördumise lisadena anti üle TÜ looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasiku ülevaade ligi kaheksakümnest viimastel aastakümnetel rüüstatud pühapaigast ning Muinsuskaitseseaduse eelnõu täpsustavad ettepanekud looduslike pühapaikade asjus. Pöördumine edastati lisaks kultuuriministeeriumile ka presidendile, peaministrile, keskkonnaministeeriumile, maaeluministeeriumile, siseministeeriumile ja õiguskantslerile.
Loe lisaks:
