26.07.2018: EMA KAHTLUSTAB MASTAAPSET METSAPETTUST VALGAMAAL

 

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) esitas täna hommikul Keskkonnainspektsioonile (KKI) ja Keskkonnaametile (KKA) avalduse seoses kahtlustusega mastaapses metsapettuses Valga maakonnas Tõrva vallas, kus ühele kinnistule on väljastatud tervelt 21 hektari suuruse lageraielangi jagu metsateatisi, millest suurem osa on juba ära raiutud.

Kuna viimaste kuude jooksul on EMAga korduvalt ühendust võtnud Valgamaa metsi külastanud inimesed, kes kaebavad kontrolli alt väljunud raietegevuse üle Läti piiri ääres, siis teostas kodanikuühenduse aktiiv piirkonna metsades pistelise kontrollretke, mille tulemusena tõstatus mastaapse metsapettuse kahtlus. Kontrolli teostas ühenduse metsavahiabi Mati Sepp, kellel tekkis peale raiepiirkonna külastamist ning metsaregistri kontrollimist tõsine kahtlustus, et lisaks tavalistele maastikukahjustustele, mis lageraietega enamasti kaasnevad, on antud raietegevuse puhul tõsiselt rikutud kehtiva Metsaseaduse regulatsioone.

Keskkonnainspektsiooniga konsulteerimise järel otsustas EMA tekkinud kahtlustuse kinnitamiseks või ümber lükkamiseks esitada avalduse nii KKI-le kui Keskkonnaametile. Üheks EMA poolt osundatud probleemiks on säilikpuude puudumine nõutavas mahus. Teine, palju tõsisem kahtlustus seisneb aga lageraiete ulatuses tublisti üle seaduses ette nähtud mahu. Selle raietegevuse tulemusel on poolest Kure kinnistust lühikese aja jooksul saanud üksainus hiiglaslik lageraielank.

Ehkki on väljastatud ametlikud load raiuda lagedaks üksteisega piirnevaid eraldisi üle 21 hektari suurusel alal, ei luba kehtiv seadus tegelikult üksteisega kõrvuti paiknevaid eraldisi suuremal kui 7-hektarisel alal lagedaks raiuda. Nii ulatuslik raie saaks olla seaduslik vaid metsakaitse ekspertiisi alusel ning ulukikahjustuste, seenhaiguste või putukkahjurite tuvastamise korral. Metsaportaali andmetel on metsakaitseekspertiis tellitud aga vaid viiele eraldisele üheksateistkümnest.

„Oma 13-aastase metsamehekarjääri jooksul olen näinud kõikvõimalikke petuskeeme, aga sellist olukorda tunnistan esimest korda elus,“ kommenteeris EMA koordinaator Mati Sepp Kure kinnistul toimunud tegevust. „Metsas käies polnud mul tehnilisi vahendeid täpseks mõõtmiseks, et kindlaks teha, kas kõik metsaregistris väljastatud metsateatistega eraldised on juba jõutud lagedaks lõigata, aga juba silmaga hinnates nähtus, et suurem osa tööst oli jõutud ära teha. Omaette märkimist väärib seegi, et lankidele polnud jäetud seaduses ette nähtud koguses säilikpuid. Ka sellistele rikkumistele peavad keskkonnajärelvalveorganid rohkem tähelepanu pöörama, sest selline seadusevastane tegevus on Eesti metsades massiliseks muutunud. Ometi on säilik- ja seemnepuud metsaelustikule oluliseks õlekõrreks, et majandusmetsades toimuvate intensiivsete raietööde käigus mingilgi määral püsima jääda.“

 

Vaata ja loe lisaks:

Jaga

Teised uudised