https://www.facebook.com/EestiMetsaAbiks/videos/1473058146755966
Eesti Metsa Abiks (EMA) on kohaliku kogukonna poolt kaasatud Põhja-Pärnumaa valda planeeritud tuulepargi arendusprotsessi. Oleme kohalikele toeks ning kohalikega ühiselt täielikult vastu sellele, et tuulepark hakkaks laiuma üle Kurgja metsade, hävitades kauni loodusmaastiku ning kahjustades oluliselt sealset asendamatut ökosüsteemi. Küllaltki lähedal asub ka Soomaa rahvuspark, mis on Natura 2000 linnuala. Ning Vahe-Eesti rohevöönd, kuhu tuuleparke planeeritakse, on oluline liikumiskoridor nii loomade kui ka lindude jaoks.
Tuuleparkidest on enim mõjutatud linnud, nahkhiired ja kohalikud inimesed.
Põhja-Pärnumaa vald on algatanud eriplaneeringu ning hetkel valitakse välja täpsemaid asukohti, kuhu tuuleparke tulevikus rajama hakatakse. EMA osales 18. detsembril kohalike kutsel Kadjaste külakeskuses toimunud tuulepargi arutelul, kus said kokku arendaja, Kobras OÜ esindajad (kes teostavad mõjude hindamist), Põhja-Pärnumaa valla esindajad, kohalikud inimesed ning Eesti Metsa Abiks.
Koosolek algas pigem ärevas õhkkonnas, kuna paljud kohalikud olid tuuleparkide eriplaneeringust kuulnud alles vahetult enne arutelu toimumist. Ometi on protsess juba mõnda aega kestnud. Inimesed olid vihased, lubati ära kolida ja oma kodud maha jätta, oldi valmis täielikuks vastuseisuks.
Meeleolud rahunesid, kui vallavanem Madis Koit sõna võttis ja kinnitas, et vald seisab enda inimeste eest ning kohalike heaolu on esmatähtis. Kui vastuseis on suur, siis tuuleparki ei tule.
Vahemärkusena: Põhja-Pärnumaa vald on muuhulgas see omavalitsus, kuhu on hetkel kerkimas Eesti suurim – Sopi-Tootsi tuulepark, ühtekokku 38 tuulikuga, millel kõrgust 240 meetri ligi. Ka on Põhja-Pärnumaa valla tuuleparkide eriplaneeringu eelvalikualasid laual 11. Seda kõike on ühe valla jaoks palju.
Üks peamistest teemadest mis arutelu alla tuli, oligi just asukohavalik. Arendajad tunnistasid enda kimbatust, et Eestis sellist asukohta, kuhu tuuleparki püsti panna, naljalt ei leiagi. Kui inimeste asustustihendus on suurem, siis on ka vastuseis suurem ning seetõttu otsitakse kohta looduse rüpest. Seetõttu on asukohaks valitud vähesed inimtegevusest puutumata metsamassiivid, kus ühel pool on Soomaa rahvuspark, lähedale jääb Kurgja planeeritav uus kaitseala, Linnumängu loodusala, registreeritud Natura elupaigad, vääriselupaigad, liikide registreeritud püsielupaigad, Kurgja talumuuseum. Alale jääb kaks silmapaistvalt ilusa vaatega kohta – Kurgja veskipais ja Mädara linnamägi.
Lisaks on kohalik omavalitsus asunud moodustama samasse asupaika, kuhu tuulikuidki plaaniti, uut Mädara luite maastikukaitseala.
EMA ei ole selle vastu, et osa taastuvenergiale üleminekust tuleks ka tuuleparkidest, aga kuhu neid siis paigaldada?
Koosolekul sai välja käidud üks hullumeelne mõte, mis sai kohapeal valmis mõeldud. Miks mitte paigaldada tuuleparke hoopis linnade lähedusse? Inimene, kes elab Lasnamäel või mõnes muus täiesti tehislikus ja mürarikkas keskkonnas, ei ole tõenäoliselt väga häiritud sellest, kui lisaks maanteemürale kaikub taamalt ka surisev tuulik.
Küll aga on tuuleparkide paigaldamine looduskaunitesse kohtadesse täiesti vastuvõetamatu inimestele, kes just seetõttu looduse rüpes elavad, et tehislikust maailmast eemale saada. Rääkimata kahjust kohalikele turismiettevõtjatele, kes senini on puutumatut looduslikku horisonti oma külastajatele preemiana saanud peale pakkuda. Rääkimata kahjust nahkhiirtele ja lindudele, kes sellist tehislikku monstrumit eluilmas varem näinud ei ole ja kes seda oma pesade lähedale ei soovi.
Videokaadrid Kurgja metsadest, autor Karl Adami
