Dokumentaalfilmi tutvustus autorilt:
“The video will show how Danish import of wood chips contributes to ecological and social changes in Estonian forests when natural forests transitions into industrial farming.
The video will be shown at an exhibition in Elsinore in Denmark in November 2022. Elsinore is one of the Danish cities with a biofuel power plant importing Estonian wood chips for biofuel.“
Lühidalt on filmi eesmärk tutvustada Taani elanikele, millise hinnaga tuleb “roheline kuld”, mida nad kasutavad elektri saamiseks. Lihtne on klõpsata televiisor tööle ja seada nutitelefon elektrivõrku ja nautida elu, sealjuures isegi tajumata, millise hinnaga see tavapärane mugavus inimesteni tuleb. Filmi eesmärgist olen saanud aru sedasi, et tuua reaalus ja mugavus omavahel silmitsi ja anda inimestele ülevaade, millises maailmas me elame ja millist hinda maksame tänapäeva mugavuste eest. Lootus on, et see loob kultuurses Taanis arutelu, mis kasvab välja suuremaks ja haaravamaks projektiks.
Euroopa ühiskonnas on kinnistumas seisukoht, et loodus pole ainult tarbimiseks vaid peame õppima seda ka hoidma. Proovikivi Euroopa ühiskonna jaoks on saada inimene mõtlema ka järeltulevastele põlvedele, kes vajavad toimivat looduskeskkonda oma eluks, arvatavasti rohkem kui meie. Siinkohal tuleb mängu nii öelda looduskaitse sektor Euroopas tervikuna ja seal töötavad inimesed, kes on pühendanud oma elu selleks, et teistel oleks parem ja turvalisem tulevik eluks. Osaliselt peetakse looduskaitsetööd väga tänuväärseks tööks, teisest küljest mitte nii väga kuna riivame suurte ärimagnaatide huve.
Looduskaitsjana saan dokumentaalfilmis osaledes edastada sõnumi Euroopa ühiskonnale ja ainult loota,et vaataja ka kuuleb ja mõistab, mida proovin öelda ja seejärel uskuda, et need, kes mõistavad sõnumit, astuvad ka samme parema tuleviku suunas.
Metsatööstus Euroopas on igatahes astunud väga jõulise samme, et sedalaadi dokumentaalid ei jõuaks vaatajateni. Taani Service Media TV2 Østjyllandiga koostöös sündinud film Eesti metsade raiumisest on avalikust inforuumist tänaseks eemaldatud ja nii palju, kui kuulda on olnud, siis metsatööstuse survel. Kas uut dokfilmi saadab sama saatus? Ma ei taha seda uskuda kuna taanlane, kes seda veab, on äraostmatu ja teda juba metsatööstus ei hirmuta. See on karm reaalsus, et saated kaovad ja sama toimub ka Eesti meedia maastikul. RMK suunaval soovil eemaldati mõni kuu tagasi Roheportaali podcastist salvestis Eesti Metsa Abiks juhatusega, kuna see riivas RMK-d, kes oma kirjas Roheportaalile juhtis tähelepanu ka asjaolule, et nemad rahastavad Roheportaali platvormi.
Kuid tagasilöökidest hoolimata jätkame oma tööd sammhaaval lootuses ja usus, et lõpuks asjad paranevad. Mitte midagi tehes poleks meil sedagi säilinud, mis on hetkel olemas. Kuid tulevik tundub sellest hoolimata tume ja natuke ka hirmutav.
Keskkonnaagentuur on kinnitanud, et Eesti metsad noorenevad ja eriti kiiresti toimub noorenemine majandusmetsades: 2010 aastal majandusmetsa keskmine vanus 53 aastat ja 2021 aastaks oli majandusmetsa keskmine vanus juba langenud 49 aasta peale. Suund on nagu langeval tähel – põleme ereda leegiga läbi.
Majandusmetsade noorenemine seab ohtu nii loodusliku elurikkuse kui ka metsamajandamise jätkusuutlikkuse Eestis tervikuna. Lisaks hävitab massiliselt ka kohalike kogukondade metsasid kuna raiesurve liigub üha enam asulate lähedusse – mujalt pole lihtsalt enam suurt miskit võtta.
Keskkonnaagentuurist on kinnitatud, et lähtudes metsa ühtlasest kasutamise põhimõttest, siis Eesti metsa raiutakse rohkem kui võiks. Keskkonnagentuuri ametniku huulilt on välja lipsanud fakt, et ühtlane raie põhimõtte näeks ette 25 000 ha lageraiet aastas, aga hetkel on see meil +- 40 000 ha ringis aastas. Üle 10 000 ha paneme iga aasta järeltulevate põlvede arvelt pihta ja 10 aastaga 100 000 ha ära nihverdata lastelaste arvelt pole mingi probleem meie ametike ja metsatööstuse silmis.
Filmis proovingi selgitada taanlastele, mis Eestis toimub, sest Eesti metsad ei tohiks olla ainult eestlastele olulised vaid peaks kogu Euroopale olema olulised. Meil on säilinud veel näpuotsaga ainulaatset loodusmaastiku ja kui Euroopa jätkab Eesti metsade põletamist oma ahjudes siis pole meil kellegil varsti mitte midagi.
Me peame õppima hoidma Euroopa äärealadel leiduvat ainulaadsust ja kasutama oma loodusväärtusi jätkusuutlikult. Euroopa riigid on näidanud, et nemad sellega hakkama ei saanud ja nüüd põletavad meie kodumaa metsasid.
Eesti Metsa Abiks on seisukohal, et Eesti metsad on meie maa ja rahva rikkus, mida ei tohiks mööda maailma ahjudesse laiali jagada. Me peame hoidma oma loodust!
***
Looduse kaitsmine on edukas meie ühisel panusel. Tänan kõiki, kes on olnud ja on valmis panustama looduskaitsesse ka majanduslikult ja loobub hea tahte märgiks mõne jäätise ostmisest, et metsad oleks siin ka järeltulevastele põlvede jaoks.
Täna sain juhatuse liikmelt kõne, et advokaatidele tuleks välja käia see kuu 7000 eurot. Töötame selles suunas, et leida sellele lahendus ja üks päev teeme dokumentaalfilmi ja teine päev proovime õiguskuludele katet leida, mis tulevad looduskaitse tööst!
Eesti Metsa Abiks töö on võimalik vaid tänu inimeste majanduslikule toele: https://www.eestimetsaabiks.ee/toeta/
Aitäh!
MTÜ EESTI METSA ABIKS
LHV: EE667700771002643778
Swedbank: EE852200221076735900
SEB: EE481010220291482223
