loader image

Eesti metsatööstus ähvardab Eesti looduskeskkonda täieulatusliku “sõjaga”

Ukraina ja Venemaa sõda algas 24. veebruaril, selle varjus on paraku väga jõuliselt tegutsema asunud Eesti metsatööstus, kes on asunud nõudma poliitikutelt jäiga järjekindlusega raiemahtude tõstmist. Sellega nende nõudmised ei piirdu, lisaks tahetakse saada Eesti riigilt luba ning seaduslikku õigust, et linnupesasid koos poegadega võib pesitsusajal hävitada. Käima on lükatud väga ulatuslik meediakampaania, kus artikkel artikli järel tuleb info, et peame veel rohkem Eesti metsi raiuma, ka lindude pesitsuse ajal, sest meil on vaja päästa majandust. See metsandussektori poolt juhitav “kampaania” ei ole otseselt suunatud poliitikutele, vaid Eesti ühiskonnale, et inimesed ei hakkaks kevadel harvesterite vastu võitlema, mis metsas lindude pesitsusajal hävitustööd tegema suunduvad. See on oskuslik psühholoogiline ajupesu ja kui piisavalt kaua ühte ja sama asja korrutada, siis see lõpuks ka mingil määral ühiskonnas talletuma kipub. Paratamatult on inimese aju üles ehitatud nii, et kui talle ühte asja korduvalt korrutada, siis lõpuks ta võibki seda uskuma jääda. Sarnast süsteemi kasutab ka Venemaa presidendile ustav meedia, aga seal on mastaabid mõistagi märksa suuremad, kuid strateegia on põhimõtteliselt sama. Ühiskond tuleb panna kinnisilmi uskuma, et halvad asjad ongi need kõige õigemad, olgugi et kannatajateks on inimesed ja ka loodus. 

Metsatööstusel on mitu suurt probleemi, eesotsas Eesti looduskaitse seadusega, mis keelab linnupesade ja munade hävitamise või kahjustamise. Seadus kehtib juba alates 2009. aastast, aga metsaraiete puhul reaalselt rakendama hakati seda alles 2021. aastal. Üsna arusaadav on vast seegi, et kui nüüd eelmisest aastast alates keelati metsas sisuliselt linnupoegade tapmine ära, ajas see nii mõnelgi metsatööstuse inimesel harja punaseks. Kuni praeguseni on pesitsusaegsete raiete tõttu iga-aastaselt surma saanud hinnanguliselt vähemalt 70 000 linnupoega aastas . Eelmisel aastal, kui seadust järgima hakati, oli hukkunute arv väiksem, täpsed andmed selles osas puuduvad. Põhjus, miks vähem linnupoegi hukkus, tulenes sellest, et raied pandi seisma – seda ainult siis kui keegi julge inimene tegi Keskkonnaametile avalduse, et linnud on käimasoleva raietegevuse tõttu hukkumas. Suurem osa pesitsusaegseid raieid õnnestus metsatööstusel vargsi siiski ära teha. 

Looduskaitse sektor on nõudnud raiekeeldu linnurahu ajaks, kuna demokraatlikus riigis ei saa lihtsalt nii olla, et looduskaitsjad peavad metsas harvestere taga otsima, et metsatööstus seadust täidaks. See on loogika vastane, seadused peavad kehtima kõigile. Eelmisel aastal oli Tartu linnas intsident, kui kiirtoidu restorani ees pesitsevast sinikael pardi pesast linnumune pätsati, siis sekkus lausa politsei. Kuid metsas toimuva osas on eesliinil sageli vabatahtlikud looduskaitsjad. 

Metsatööstus peab koheselt lõpetama lindude masstapmise planeerimise. Kui kuulutate sõja looduskeskkonnale, siis kuulutate laiaulatusliku sõja ka suuremale osale Eesti ühiskonnast. Ma loodan siiralt, et metsatööstus saab sellest lõpuks ikkagi aru. 

Maaomanikud, kes lubavad metsa linnurahu ajal raiuda, paneksin Teie südamele teadmise, et lisaks vääritule käitumisele lindude suhtes kui lubate hävitada tärkavat elu, nakatate oma metsa ka erinevate seenhaigustega ja saate veel suure koguse erinevaid kahjurputukaid kaasavaraks kaasa. Vanasti metsa lindude pesitsuse ajal ei majandatud ja seda hea põhjusega, aga tänapäeval on seda tehtud juba üle 20 aasta ja tulemused on metsa tervisele katastroofilised. Eestis on majanduslikult kahjustatud metsapindala üle 600 000 hektari. Võib oletada, et kahjustuste ulatus küündib pea miljoni hektarini ja suures osas on see kõik tänu valedele metsamajandamise võtetele saavutatud. Eestis on metsamaad 2,33 miljon hektarit ja laias laastus on sellest pea pool juba majanduslikult rikutud. Vana looduslikku metsa on säilinud vähem kui 2%. Eesti metsandus on kahjustanud Eestimaa metsasid otseselt ja kaudselt juba kaua kestnud rahu ajal sellises mastaabis, et see võtab sõnatuks. 

Mul on metsamehe/looduskaitsjana raske uskuda, et metsatööstus tänapäeval, 21. sajandil tõesti hakkaski omakasupüüdlikult Ukraina ja Venemaa sõda ära kasutama. See ei mahu minu teadvusesse, kuidas inimesed võivad olla nii külmad ja ükskõiksed elude suhtes, aga reaalsus on, et Ukrainasse tungis ühe diktaatorist mehe käsul pea 100 000 vene sõjaväelast ja nüüd elame kaasa sellele, et nad seal ka hukkuks nende õuduste eest, mis nad seal korda saadavad. Eestis on suhteliselt samamoodi. Kui antakse käsk kõrgemalt, siis metsamehed viivad harvesterid metsa ka lindude pesitsuse ajal ja surmakutsar vikatiga kõnnib harvesteril taga järel. 

Me peame õppima elama nii, et me ei külvaks surma erinevatel rinnetel, sest ainult nii on võimalik saavutada rahu ja stabiilsus, mis toob ka majandusliku heaolu.

ÜRO Valitsustevaheline Kliimamuutuste Paneel IPCC juhib oma värskeimas raportis tähelepanu sellele, et kliimakriisiga kaasnevad negatiivsed mõjud on laastavamad ja jõuavad meieni suuremas ulatuses kui seni arvatud on. Inimühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikuks toimimiseks soovitatakse kaitse alla võtta vähemalt 50% maailma maismaast. 

Foto on Kolumbia filmitegijalt, mis jäädvustati Eesti metsas. Metsal on vanarahva pärimuse järgi olemas oma hing ja fotot esimest korda nähes tajusin, et metsaraie tulemusel on see hing lahkumas. 

*******

Põhjus, miks küsime erinevate postituste lõpus aeg-ajalt Eestimaa inimestelt majanduslikku tuge tuleneb sellest, et Eesti Metsa Abiks looduskaitseline tegevus sõltub 100% ainult Eesti loodusest hoolivate inimeste abist. Te olete ainukesed, kes meid majanduslikult toetavad, Eesti riigilt ei saa EMA mingit tuge, nii säilitame ka oma sõltumatuse. Metsamehed seda ei usu ja süüdistavad meid aeg-ajalt kõiges, mis neile pähe torkab. Nad isegi väidavad, et Venemaa pidi meile raha andma, mis on järjekordne viis, kuidas kahjustada looduskaitse mainet. RMK peametsaülem süüdistas hiljaaegu aset leidnud koosolekul mind üsna jõuliselt selles, et EMA tegevus on ära rikkunud RMK maine ja pidime olema kõiges halvas süüdi. Kõige rohkem häiris RMK peametsaülemat see, et Eesti Metsa Abiks pakub üle-eestiliselt inimestele abi. Antud kohtumisel kaitsesin Põhja-Eestis tegutsevat kogukonda ja nii raevukat rünnakut kui seal kohtumisel RMK mind emotsionaalsel tasemel ründas, pole veel viie aasta jooksul ette tulnud. EMA esindajad peavad alati viisakaks jääma ja seekordki, hoolimata meeletutest rünnakutest, säilitasin rahu. Vastasin rünnakutele hoopis sellega, et tutvustasin RMK peametsaülemale Eesti Vabariigi seadusi, mille alusel tuleks metsa majandada ja metsaraieid ka planeerida.

Kui väike on EMA rahaline käive tegelikult aasta jooksul? Mõnikord tundub, et metsamehed arvavad, et sellises ulatuses nagu EMA tegutseb, peavad meie rahalised vahendid miljonites eurodes olema. 

Kui EMA aastane rahaline eelarve majanduslikult tõlgendada ümber metsaraieks, saaksime tulemuseks umbes 3 ha jagu palgi metsaraiet. Kolme hektarilise raiega kataks kogu EMA hetkelise aasta eelarve. Metsatööstus peab aga oma süsteemi ülalhoidmiseks ainuüksi lageraiet tegema ca 40 000-l hektaril + veel teised raied juurde (see on kaudne tõlgendus). 

Eesti Metsa Abiks palub majanduslikku tuge, kuna ausalt öeldes pole meil muud tuge kui ainult Teie. Annetuste suurused ei pea olema suured, piisab ka igakuisest 5 eurosest ülekandest. Kellel on võimalik ja kes soovib, saab toetada enamaga, aga me ei saa lubada metsatööstusel Eestimaad maatasa raiuda.

Anneta: https://www.eestimetsaabiks.ee/toeta/

MTÜ EESTI METSA ABIKS

LHV: EE667700771002643778

Swedbank: EE852200221076735900

SEB: EE481010220291482223

Share on facebook
Jaga

Teised uudised